2-25-16000/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. märts 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-16000

Tsiviilasi

D. S. hagi J. K. vastu täisealisele õppivale lapsele

elatise nõudes

Tsiviilasja hind

3150 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

D. S. (ik XXX; elukoht: XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

Kostja:

J. K. (ik XXX; elukoht: XXX), lepinguline

esindaja A. Ž.

Kohtuistung

12. jaanuar 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista J. K.lt elatis D. S. kasuks alates 1. septembrist 2025 kuni 28.

veebruarini 2026 summas 1791 eurot (298,50 eurot x 6 kuud).

3. Kohustada J. K. kandma kohtuotsuse punktis 1 nimetatud elatis D. S.

arvelduskontole, märkides selgituseks „elatise võlgnevus“.

4. Välja mõista J. K.lt D. S. kasuks igakuine elatis alates 1. märtsist 2026 summas

298,50 eurot kuus. Elatise maksmise kohustus kestab kuni D. S. omandab haridust

põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui

21-aastaseks saamiseni (s.o kuni XXX).

5. Kohtuotsuse punktis 3 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette

hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda D. S. arvelduskontole

selgitusega „elatis D. S. ülalpidamiseks“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue ja kostja vastuväited

1. D. S. (hageja) esitas 25. septembril 2025 Viru Maakohtule hagi oma ema J. K. (kostja)

vastu. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist 350 eurot kuus alates 1. septembrist

2025 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni XXX või kuni õpingute lõpetamiseni.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt elab hageja pärast vanemate kooselu lõppemist isa juures,

kes on seni tema ülalpidamise peamine kandja. Alates 2023. aastast ei ole kostja hageja

ülalpidamises osalenud. Hageja õpib alates 1. septembrist 2025 X täiskoormusega

bakalaureuseõppes ning tal puudub iseseisev sissetulek. Hageja igakuised elamiskulud

hõlmavad muu hulgas üüri, transporti, toitu, õppe- ja igapäevakulusid ning ulatuvad kokku

ligikaudu 1120 euroni kuus. Isa sissetulek ja kohustused teiste alaealiste laste ees ei võimalda

tal hagejat üksinda vajalikus ulatuses ülal pidada. Hageja hinnangul on tema esitatud kulud

reaalsed ja vastavad üliõpilase tavapärastele elamiskuludele. Ta leiab, et eluaseme-, toidu-,

transpordi- ja õppega seotud kulud on vältimatud ning vajalikud õpingute jätkamiseks. Hageja

rõhutab, et mõlemal vanemal lasub seadusest tulenev ülalpidamiskohustus ka täisealise õppiva

lapse suhtes. Samuti leiab hageja, et kostja majanduslik olukord ei vabasta teda

ülalpidamiskohustusest.

2. Kostja esitas 21. oktoobril 2025 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles vaidleb hagile

täielikult vastu. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud oma tegelikke igakuiseid kulusid

ega nende põhjendatust. Kostja leiab, et mitmed kulud, nagu ühiselamus üksinda elamine,

sagedased sõidud, spordiklubi ja meelelahutusega seotud väljaminekud, ei ole vältimatud

ülalpidamiskulud. Lisaks ei ole selge, milline osa esitatud telefoni- ja eluasemekuludest

langeb tegelikult hagejale. Kostja märgib, et osa kulusid on leibkonnakulud, mida tuleb jagada

kõigi koos elavate pereliikmete vahel, kuid hageja ei ole sellist arvestust esitanud. Kostja

hinnangul on hageja kulude nimekiri kunstlikult suurendatud eesmärgiga nõuda maksimaalset

elatist. Samuti leiab kostja, et täisealine hageja peaks olema võimeline ise sissetulekut

teenima. Kostja toob esile, et hageja võib saada toetusi, stipendiumi või praktikatulu, mida ei

ole arvesse võetud. Kostja rõhutab, et tal on lisaks veel kaks alaealist ülalpeetavat ning tema

majanduslik olukord ei võimalda nõutud ulatuses elatist maksta. Kostja vaidleb ka

tagasiulatuva elatise nõudele ning leiab, et elatist ei saa nõuda perioodi eest, mil hageja

tegelikult ei õppinud. Lisaks leiab kostja, et teise vanema panust ülalpidamisse ei ole piisavalt

selgitatud.

3. 12. jaanuaril 2026 toimunud kohtuistungil hageja põhjendas üürikulu sellega, et elab

ühiselamus ning tal ei olnud võimalik saada odavamat majutust või toakaaslast. Samuti tõi

hageja välja, et sõidab regulaarselt Kiviõlisse vanavanemaid aitama ning perekondlikel

põhjustel kodus käimine on tema jaoks vajalik. Hageja selgitas, et spordiklubi kasutamine on

seotud terviseseisundiga, kuna tal on astma ning ta ei saa õues sportida. Toidukulude osas

märkis hageja, et õppepäevad on pikad ja ta sööb sageli ülikooli sööklas, mistõttu kulud on

kõrgemad. Kostja vaidles vastu enamiku kulude suurusele, leides, et mitmed neist ei ole

esmavajalikud või on põhjendamatult suured. Kostja hinnangul võiks hageja elada

odavamates tingimustes ning jagada eluasemekulusid teistega. Samuti leidis kostja, et

transpordi-, side-, riiete ja hügieenikulud on liialdatud ning neid tuleks oluliselt vähendada.

Poolte vahel arutati kompromissi võimalust: kostja oli valmis maksma 150 eurot kuus, samas

kui hageja oli nõus kompromissina 300 euroga.

4. Kohtule 2. veebruaril 2026 esitatud seisukohas leidis kostja, et õiglane elatis jääks

vahemikku 100-150 eurot kuus ning suuremas ulatuses nõue tuleks jätta rahuldamata. Kostja

vaidles jätkuvalt hageja 300-eurose üürikulu vastu, leides, et hagejal oleks võimalik elada

odavamates tingimustes või jagada elamispinda teistega. Kostja esitas turuandmeid ja

üüripakkumisi, mille järgi oleks mõistlik üürikulu oluliselt väiksem. Samuti leidis kostja, et

praktika- ja suveperioodil ei peaks tal olema elatise maksmise kohustust, kuna hagejal on

võimalik ise sissetulekut teenida. Kostja hinnangul on hageja põhjendatud kogukulud

ligikaudu 270 eurot kuus ning tema osa sellest peaks olema umbes pool ehk 135 eurot kuus.

Kostja rõhutas ka, et ülalpidamiskohustus tuleb jagada proportsionaalselt vanemate

majandusliku olukorra järgi ning hageja isa on paremas majanduslikus seisus.

5. Kohtule 16. veebruaril 2026 esitatud seisukohas märgib hageja, et kostja väide võimalusest

üürida ühiselamus odavam tuba hinnaga 125–150 eurot ei vasta tegelikkusele ega kostja enda

esitatud andmetele, millest nähtub, et ühetoalise ühiselamutoa hind on 300 eurot kuus.

Hagejal puudub võimalus jagada elamispinda teistega ning seetõttu ei olnud odavam

„voodikoha“ variant talle kättesaadav. Hageja vaidleb ka kostja esitatud üürikuulutustele,

märkides, et need põhinevad piiratud otsingul, ei pruugi enam kehtida ning ei arvesta

kommunaalkuludega, mis tõstavad tegeliku eluasemekulu kõrgemaks. Lisaks esitas hageja

täiendavad tõendid tervishoiukulude kohta, sh arved ja retseptid astmaravimite ostmiseks,

kinnitamaks kulude tegelikku olemasolu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastuväidetega ning kohtuistungil esitatud

seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgnevalt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-,

kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni.

9. Kohus tuvastab, et hageja on kostja poeg, kes on XXX saanud täisealiseks (sünnitunnistus,

dtl 7). X 30. oktoobri 2025 tõendi (dtl 98) kohaselt jätkab hageja alates 1. septembrist 2025

õpinguid kõrghariduse omandamiseks X täiskoormusega bakalaureuseõppes (päevaõpe,

nominaalne õppeaeg 3 aastat).

10. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg 2

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on täisealise õppiva

lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul

eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks

saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul,

kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu

mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul

õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest

(RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10).

11. Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused kokku on ligikaudu 1120 eurot.

Kohus hindab hageja esitatud kulusid, lähtudes esitatud tõenditest ning poolte seisukohtadest,

järgmiselt.

11.1. Üürikulu osas (300 eurot kuus) on hageja esitanud üürilepingu (dtl 9–21) ning arved (dtl

23–26). Kostja leidis, et võimalik oleks odavam elamispind või jagatud tuba (voodikoht)

umbes 150 euro eest (dtl 121). Kohus leiab, et hagejal oleks tegelikult võimalik elada 150

euro suuruse kuluga ning peab põhjendatuks 150 euro suurust üürikulu. Arvestades hageja

vanust ja õpinguid, ei ole välistatud elamispinna jagamine teise isikuga (nt ühiselamutoas või

kahe inimese kasutuses olevas üüritoas). Selline elukorraldus on üliõpilaste seas tavapärane

ning võimaldab eluasemekulusid mõistlikult vähendada. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks

arvestada kogu hageja poolt esitatud 300-eurost üürikulu.

11.2. Transpordikulu (40 eurot kuus) on tõendatud piletitega (dtl 27-30). Arvestades hageja

õpinguid ning sõite Kiviõlisse, peab kohus 40 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks.

11.3. Spordikulu (27 eurot kuus) on tõendatud maksekviitungiga (dtl 31) ning seotud hageja

terviseseisundiga (astma). Kohus loeb kulu põhjendatuks.

11.4. Sidekulu (23,32 eurot kuus) on osaliselt põhjendatud. Kohus arvestab mõistliku

sidekuluna 15 eurot kuus, ülejäänud osa ei ole esmavajalik.

11.5. Kommunaalkulud Kiviõlis (30 eurot kuus) ei ole piisavalt tõendatud ega selgelt

eristatavad vanavanemate üldkuludest. Kohus ei loe seda kulu põhjendatuks.

11.6. Koolikulud (30 eurot kuus) on osaliselt põhjendatud. Kohus peab mõistlikuks 15 eurot

kuus õppevahenditele.

11.7. Riiete ja jalatsite kulu (200 eurot kuus) on ebamõistlikult suur. Kohus peab

põhjendatuks 100 eurot kuus, arvestades hageja vanust ja tavapäraseid vajadusi.

11.8. Hügieenitarvete kulu (50 eurot kuus) on osaliselt põhjendatud. Kohus peab mõistlikuks

20 eurot kuus.

11.9. Toidukulu (250 eurot kuus) on osaliselt põhjendatud. Arvestades hageja selgitusi, peab

kohus mõistlikuks 200 eurot kuus.

11.10. Majapidamisvahendite kulu (20 eurot kuus) on osaliselt põhjendatud. Kohus arvestab

10 eurot kuus.

11.11. Tervishoiukulu (50 eurot kuus) on tõendatud osaliselt ravimite arvete ja retseptidega.

Kohus peab põhjendatuks 20 eurot kuus.

11.12. Vaba aja ja meelelahutuse kulu (100 eurot kuus) ei ole esmavajalik ning ei kuulu

hüvitamisele.

12. Seega loeb kohus põhjendatuks igakuised kulud kokku summas 597 eurot kuus

(150+40+27+15+15+100+20+200+10+20), millest ühe vanema osa on 298,50 eurot kuus.

Arvestades, et vanematel on oma lapse suhtes võrdne ülalpidamiskohustus, on kostjalt hageja

kasuks 298,50 euro suuruse elatise väljamõistmine nii õiguslikult kui sisuliselt põhjendatud.

13. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema

sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud

isiku vahelisi suhteid. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

14. Kostja väidab, et tema sissetulek (brutotulu ligikaudu 2300 eurot kuus) ei võimalda

maksta hageja nõutud 350 euro suurust igakuist elatist, arvestades, et tal on lisaks kaks

alaealist last, kellest üks on puudega. Kohus arvestab, et pärast maksude mahaarvamist on

kostja netosissetulek väiksem ning tal lasub kohustus tagada ka alaealiste laste igapäevane

ülalpidamine ja tervisega seotud lisakulud. Kohus leiab, et hageja ülalpidamiskohustus tuleb

jagada proportsionaalselt vanemate majandusliku olukorra järgi ning ülalpidamiskohustus ei

lange ära üksnes teiste ülalpeetavate olemasolu tõttu. Kostja sissetulek on stabiilne ja

regulaarne ning jääb üle Eesti keskmise netosissetuleku taseme (keskmine brutopalk 2075

eurot, III kvartal 2025), mis võimaldab tal täita ülalpidamiskohustust ka täisealise õppiva

lapse suhtes. Kohus arvestab, et 298,50 euro suurune elatis moodustab küll märkimisväärse,

kuid mitte ebaproportsionaalse osa kostja igakuisest netosissetulekust. Lisaks tuleb arvestada,

et hageja isa osaleb samuti hageja ülalpidamises ning kohustus lasub mõlemal vanemal

võrdselt. Kohus ei tuvastanud, et 298,50 euro suuruse elatise maksmine seaks kostja või tema

alaealised lapsed olukorda, kus nende esmavajadused jääksid katmata. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et kostja maksevõime võimaldab tal tasuda 298,50 euro suurust igakuist elatist

ning selline summa on kooskõlas nii hageja põhjendatud vajaduste kui ka kostja majandusliku

olukorraga.

15. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagi 25. septembril 2025, elatise väljamõistmist on

taotletud tagasiulatuva ajavahemiku 01.09.2025 – 25.09.2025 eest. Kohus leiab, et

ülalpidamisvajadus tekkis vahetult õpingute alustamisega, mil hageja elukorraldus ja kulud

muutusid (sh eluaseme- ja õppekulud). Seetõttu on põhjendatud nõuda elatist alates õpingute

algusest, s.o 1. septembrist 2025. Asjaolu, et hagi esitati 25. septembril 2025, ei välista elatise

väljamõistmist alates õpingute algusest, kuna nõue jääb PKS § 108 sätestatud tagasiulatuva

nõude esitamise tähtaja piiresse. Arvestusega 298,50 eurot kuus on ülalpidamiskohustus selle

perioodi eest kokku 248,75 eurot (298,50 eurot : 30 päeva x 25 päeva). Kohus rahuldab

hageja tagasiulatuva nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja, lähtudes hageja nõudest,

ajavahemiku 01.09.2025 – 25.09.2025 eest elatise 248,75 eurot.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku

1. septembrist 2025 kuni 25. septembrini 2025 ning edasi elatise kuni hageja omandab

haridust põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui

21-aastaseks saamiseni (s.o kuni XXX).

17. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja

nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud hageja elatise summa kanda iga kuu 5.

kuupäevaks hageja arvelduskontole.

18. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole

põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises

perekonnaasjas. Ka pooled on avaldanud, et menetluskulud on õige jätta nende endi kanda (dtl

118). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik