2-25-21415/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated(1378 eurot) alates 10. detsembrist 2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud Jätta hagi rahuldamata intressi 109 euro 7 sendi, viivise 69 euro 49 sendi, lepingutasu
Legislator headnote
AI generated2-25-21415/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: (1378 eurot) alates 10. detsembrist 2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud Jätta hagi rahuldamata intressi 109 euro 7 sendi, viivise 69 euro 49 sendi, lepingutasu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Merili Ratasepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. märts 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-21415
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi H.G vastu võla
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2003 eurot 59 senti
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),
lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja H.G (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2. Mõista H.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1378 eurot,
seadusjärgne intress 21 eurot 44 senti ja viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni
9. detsembrini 2025 140 eurot 11 senti, kokku 1539 eurot 55 senti.
3. Mõista H.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt
(1378 eurot) alates 10. detsembrist 2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud
määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1378 eurot.
4. Jätta hagi rahuldamata intressi 109 euro 7 sendi, viivise 69 euro 49 sendi, lepingutasu
15 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro, s.o kokku 243 euro 56 sendi osas.
5. Jätta menetluskulud 84% ulatuses H.G kanda ja 16% ulatuses Aktiva Finance Group
OÜ kanda.
6. Mõista H.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 462
eurot.
7. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb H.G-l Aktiva Finance Group OÜ-le
menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi
kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse
toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
või
kohtuistungil;
3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et
kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav
kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu elektronposti aadress
tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib
asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul
loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu
elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 9. detsembril 2025 hagiavalduse H.G (kostja)
vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1378 eurot,
intressi 130 eurot 51 senti, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivise 209 eurot 60 senti ja viivise alates 10. detsembrist 2025 kuni põhinõude
täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 16% aastas.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS (krediidiandja) ja kostja 16. augustil 2024
järelmaksulepingu nr L89017322530, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga ja kohustus
kauba eest tasuma 48 kuu jooksul osamaksetena. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba
maksumusega 1378 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, st hageja
ei ole teinud mitte ühtegi makset. 5. detsembril 2024 saatis krediidiandja kostjale hoiatuse
lepingu lõpetamise kohta ning ütles lepingu üles 27. detsembril 2024. Krediidiandja on oma
nõude loovutanud hagejale 30. detsembril 2024.
Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtus krediidiandja
ennekõike laenutaotlusel esitatud andmetest ja maksehäireregistri väljavõttest.
Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Krediidiandja
võttis arvesse kostja sissetulekut 900 eurot kuus ning kohustusi 0 eurot kuus. Lepinguga
lisandus kostjale rahaline kohustus summas 47 eurot 72 senti. Kostjale jäi kätte ca 95% tema
sissetulekust, seega oli kostja krediidivõimeline. Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline
oma kohustusi täitma. Krediidiandjal ei olnud kohustust küsida kostjalt konto väljavõtteid.
Krediidiandjal oli olemas piisav teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Arvestades
hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid
kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine hageja hinnangul kostjale jõukohane.
2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse
tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus
võttis hagi menetlusse 18. detsembril 2025. a määrusega. Kostja edastas kohtule 1. jaanuaril
2026 e-posti aadressilt xxx teate, milles kinnitab kirja kätte saamist, kuid ei saa dokumente
avada. Kohus edastas dokumendid kostjale 2. jaanuaril 2026 PDF-dokumendina. Ühtlasi
hoiatas kohus, et loeb dokumendid TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte toimetatuks kolme tööpäeva
möödumisel. Eeltoodust tulenevalt loeti dokumendid kätte toimetatuks 8. jaanuaril 2026 ning
hagile vastamise tähtaeg oli 28. jaanuar 2026. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus hoiatas
kostjat menetlusse võtmise määruses kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse
tegemise võimalusest.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole
tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati
kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole
hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,
millega jätab hagi rahuldamata.
Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude
õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
4. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist
tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kostja on füüsiline isik,
kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (kostja ei ole teinud nõude katteks
mitte ühtegi makset) (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 27. detsembril 2024
lepingu üles. Krediidiandja on oma nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole esitanud
vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta.
5. Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra
(VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise
põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
5.1. Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas
tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on
seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui
tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati
avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 31,13%, mis
ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist
tarbimislaenude kulukuse määra (16,65%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et
tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
5.2. Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul
kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034
lg 1).
Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab
hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult
hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada
olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud
tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit,
tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja
tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks
eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-
des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse
hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse
hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida
üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13
kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste
täitmist vaidluse korral krediidiandja.
Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija
varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi
p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse
ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi
majapidamisele
(nt kulutused toidule,
kommunaalkuludele,
sideteenustele,
kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab
krediidiandja või -vahendaja.
Hageja on selgitanud, et krediidiandja on kontrollinud kostja majanduslikku seisu.
Krediidiandja on esitanud päringu maksehäireregistrisse, samuti on lähtunud kostja poolt
laenu taotlusel edastatud infost. Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Krediidiandja
arvestas kostja igakuiseks sissetulekuks 900 eurot ja kohustuste suuruseks 0 eurot, lähtudes
kostja enda avaldatud andmetest. Hageja on teinud päringu ka maksehäireregistrisse, mille
kohaselt krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid ei olnud.
Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud,
et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija
krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet
küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab
krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle
teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus
kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg
2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS
§ 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause).
See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks
piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust
(KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida
kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on
tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
Kohus leiab, et kuivõrd krediidiandja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega
hinnanud kostja kohustuste tegelikku suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole
krediidiandja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Krediidiandjal
on kohustus teostada laenuvõtja krediidivõimelisuse kontroll ka siis, kui tegemist on väikese
laenusummaga, sh tasumisele kuuluva osamakse suurus on väike. Kohtu hinnangul ei saa igal
juhul pidada eluliselt usutavaks, et kostja igakuised kohustused olid 0 eurot.
VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks
tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise
kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu
intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale
sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades
intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus ei pidanud vajalikuks hagejalt
nõude ümberarvestust nõuda, kuivõrd kostja ei ole teinud kohustuse katteks ühtegi makset.
Eeltoodust tulenevalt on leping kehtivalt üles öeldud.
Kostja on soetanud järelmaksuga kauba maksumusega 1378 eurot. Kostja ei ole sõlmitud
järelmaksulepingu katteks teostanud ühtegi tagasimakset. Seega rahuldab kohus hageja
põhinõude summas 1378 eurot.
Intressi tulnuks lepingu korrektsel täitmisel maksta alates lepingu sõlmimisest 16. augustil
2024 kuni ülesütlemiseni 27. detsembril 2024. Seadusjärgne intressimäär oli perioodil 16.
august 2024 – 27. detsember 2024 4,25% aastas, seega mõistab kohus kostjalt välja
intressivõlgnevuse summas 21 eurot 44 senti.
Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne,
jätab kohus hageja nõude lepingutasu 15 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro
väljamõistmiseks rahuldamata.
7. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral
nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),
arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks
loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
Kostja on jäänud täielikult võlgnevusse vähemalt kolme järjestikuse osamaksega (s.o alates
1. osamaksest). Kohtu hinnangul kehtib käesoleval juhul lepingute ülesütlemine ka
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ning hageja viivise nõue tuleb rahuldada
osaliselt. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on
põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o
VÕS § 113 lg 1 alusel.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1378 eurot alates
lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast 28. detsember 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni
9. detsembril 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras ehk summas 140 eurot
11 senti ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 1378 eurot alates 10. detsembrist 2025 kuni
põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 84% ulatuses, siis jaotab kohus
menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab
menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.
9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 688 eurot
(riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 350 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 tundi hinnaga
169 eurot tund, käibemaksuta)).
TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud
menetluskuluga (350 eurot).
Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja
kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks
ajakuluks õigusabile kaks tundi.
Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Mitteadvokaadist esindaja
põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub
käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei
olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning
sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul
põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 200 eurot
(2 x 100, käibemaksuta).
Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 550 eurot (350 + 200, käibemaksuta).
Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (84%), tuleb menetluskulud jätta 84% ulatuses
kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks
menetluskulude katteks välja mõista 462 eurot (550*84%)
Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
määras. Menetluskulud tuleb hageja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele
nr EE147700771000526428 viitenumbriga 718071813.
10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Merili Ratasepp
kohtunik