2-24-2119/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2119

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M T vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 799,39 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806);

Hageja lepinguline

esindaja:

J

L

(e-post:

xxx);

Kostja: M T (isikukood xxx, elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M T vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6904,12 eurot, intressi 401,23

eurot, lepingu haldustasu 7,3 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 2077,82 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 19,9% aastas

alates 08.02.2024 kuni nõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja ja xxx AS sõlmisid 06.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel on kostjale

väljastatud krediiti 7130 eurot. Lepingu aastane intressimäär oli 19,9% ja krediidikulukuse

määr 23,61%. Kostja tasus kolm esimest osamakset kokku summas 577,62 eurot, millest xxx

AS arvestas 168,40 eurot põhiosa katteks, 403,25 eurot intressi katteks ja 5,97 eurot lepingu

haldustasu katteks. Kostja on hagejale tasunud 57,48 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõla

katteks.

3. xxx AS ütles lepingu 05.08.2022 üles ja loovutas 22.08.2022 nõude hagejale.

Kostja seisukoht

4. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

6. Krediidiandja xxx AS ja kostja sõlmisid 06.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxx (dtl 9-16),

mille alusel anti kostjale krediiti 7130 eurot. 06.01.2022 lepingu kohaselt on krediidikulukuse

määr 23,61% aastas, mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmäära.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 6904,12 eurot,

intress 401,23 eurot, lepingu haldustasu 7,3 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, 07.02.2024

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2077,82 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud

viivised.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

9. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel

astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Bigbank AS loovutas oma

nõude 22.08.2022 hagejale, millest teavitati kostjat 22.08.2022 teatisega (dtl 26). Seega on

hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

10. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

2 / 6

kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute

ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja

võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7,

lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -

vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud

kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid,

millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada

tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused,

sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-

eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe

ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne

tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid

kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -

vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

11. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

3 / 6

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

•

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

•

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

•

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

•

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui

krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

12. Kohus kohustas hagejat 28.11.2025 kirjaga (dtl 127-132) esitama andmed ning neid kinnitavad

tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Hoolimata kohtu

selgitustest hageja täiendavaid andmeid kohtu määratud tähtajaks esitanud ei ole.

13. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

hinnanud kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskontode

väljavõtete alusel. Samuti kasutas krediidiandja kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii

sisemisi kui ka krediidiandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase. Politsei- ja Piirivalveameti

ja Rahvastikuregistri päringu alusel tuvastas krediidiandja, et kostja on eesti resident eesti

kodakondsusega ja kostjal oli kehtiv dokument. Creditinfo Eesti AS maksehäireregistri

andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Taust.ee maksehäireregistri andmetel

puudusid kostjal varasemad ja kehtivad maksehäired. Samuti puudusid kostjal ametlikud

teadaanded ja karistused. Maksu- ja Tolliameti päringu vastuse alusel oli kostja keskmine

töötasu laenu taotlemisele eelneval viiel kuul 800,01 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja LHV

ja Swedbank arvelduskontode väljavõtteid perioodi 01.09.2021 - 04.01.2022 kohta ja tuvastas,

et kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval viiel kuul oli 800 eurot neto. Lisaks

esitas kostja krediidiandjale enda xxx arvelduskonto väljavõtte, mille kohaselt sai ta teist

töötasu, mis oli laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul 625 eurot. Krediidiandja tuvastas kostja

arvelduskontode väljevõtete analüüsi tulemusel, et kostjal oli veel 3 finantskohustust: xxx ees

igakuise maksega 100 eurot, xxx ees igakuise maksega 150 eurot ja xxx-i ees igakuise maksega

140 eurot. Kostja esitas krediidiandjale võlausaldajate kinnitused, et teised finantskohustused

on lõppenud. Kostja finantskohustused moodustasid pärast lepingu sõlmimist kokku 40,88%

tema igakuisest sissetulekust. Krediidiandja sise-eeskirja kohaselt on lubatud kohustuste

piirmääraks 55% igakuisest sissetulekust.

14. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et

krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

4 / 6

kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja

majapidamiskulude kohta ega kogunud piisavalt muud teavet kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks. Hagiavalduse kohaselt tuvastas krediidiandja kostja igakuise sissetulekuna Eestis

saadud töötasu 800 eurot ja

xxx saadud töötasu 625 eurot, s.o kokku 1425 eurot. Samuti tuvastas krediidiandja kostja

pangakontode analüüsi tulemusena, et kostjal olid varasemad finantskohustused kolme

krediidiandja (xxx, xxx, xxx) ees igakuiste osamaksetega kokku 390 eurot. Kohus märgib, et

kostja pangakontode väljavõtetelt nähtuvad lisaks maksed xxxS-ile ja xxx-le, mille osas kostja

esitas krediidiandjale kinnitused, et need on enne uue krediidi võtmist lõppenud. Hageja ei ole

esitanud asjaolusid, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat teavet, kinnitamaks, et

kostja ei olnud sattunud laenuorjusesse, arvestades, et kostjal olid vahetult enne uue krediidi

taotlemist krediidikohustused viie krediidiandja ees. Lisaks märgib kohus, et kostja Eesti

pangakontode väljavõtetelt nähtuvalt olid ainuüksi kostja üürimaksed 950 eurot. Võttes arvesse,

et kostja igakuine regulaarne sissetulek oli 1425 eurot, igakuised finantskohustused 390 eurot ja

üürimaksed 950 eurot, jäi kostjal vaba raha 85 eurot, mis ei olnud piisav 06.01.2022

laenulepingust tulenevate igakuiste osamaksete summas 192,54 eurot tasumiseks. Seejuures oli

kostjal kaks ülalpeetavat ja kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja lisaks

eeltoodule ka toidu, kommunaalide, sidekulude jm eest. Kohtu hinnangul ei saanud

krediidiandjal tekkida kindlust kostja maksevõime osas ka seetõttu, et kostja kontole tehti

sularaha sissemakseid ja ülekandeid ka kolmandate isikute poolt, kuna tegemist ei olnud kostja

püsiva sissetulekuga. Seega nähtub kostja pangakonto väljavõtetest, et kostja igakuised

väljaminekud ületasid kostja püsivaid sissetulekuid. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu

hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud

kostja 06.01.2022 lepingut sõlmides krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on

krediidiandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja

kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Krediidiandja on

eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha

järeldust, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis

analüüsi teostanud.

15. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja

oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja

oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

16. Kohus andis hagejale 28.11.2025 kirjaga (dtl 127-132) võimaluse esitada teave kõigi kostja

poolt teostatud tagasimaksete kohta (summa, kuupäev) ning VÕS § 4034 lg 7 järgne

ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti 14 päeva jooksul alates 28.11.2025 kirja

kättesaamisest. 28.11.2025 kiri toimetati hagejale avaliku e-toimiku kaudu kätte 15.12.2025.

Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtu määratud tähtajaks VÕS § 4034 lg 7

järgset ümberarvestust.

17. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-22-147995 p-s 12.2 selgitanud, et kui krediidiandja

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks

5 / 6

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei

saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt

rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul

võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama

oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on

muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe puudumisel jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata.

18. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja

lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma

avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool

asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool

peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb.

19. Kohus on seisukohal, et kuna krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete

ümberarvestust, ei ole hageja hagiavalduses esitatud nõuded õiguslikult põhjendatud ja hageja

hagi tuleb lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu seisukohast tsiviilasjas nr 2-22-147995 jätta

tervikuna rahuldamata.

20. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.

21. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 10 799,39 eurot.

Menetluskulud

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda.

23. Kostja pole käesolevas menetluses sisulisi seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm kohtunik

6 / 6