2-23-143805/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kelly-Tonili Hiiemäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-143805

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

7994,03 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn);

Hageja

lepinguline

esindaja:

S

R

(e-

post xxx);

Kostja: V K (isikukood xxx, elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista V Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks xxx AS ja kostja vahel 17.06.2022

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1813,24 eurot ning viivised

sissenõutavaks muutunud põhiosalt (1813,24 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Välja mõista V Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlg 3219,60 eurot alltoodud maksegraafiku alusel ning viivised tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras:

Maksetähtaeg

Osamakse

10.03.2026

90,21 eurot

10.04.2026

91,78 eurot

10.05.2026

93,37 eurot

10.06.2026

95,00 eurot

10.07.2026

96,66 eurot

10.08.2026

98,34 eurot

10.09.2026

100,05 eurot

10.10.2026

101,79 eurot

10.11.2026

103,57 eurot

10.12.2026

105,37 eurot

10.01.2027

107,21 eurot

10.02.2027

109,07 eurot

10.03.2027

110,97 eurot

10.04.2027

112,91 eurot

10.05.2027

114,87 eurot

10.06.2027

116,87 eurot

10.07.2027

118,91 eurot

10.08.2027

120,98 eurot

10.09.2027

123,09 eurot

10.10.2027

125,23 eurot

10.11.2027

127,41 eurot

10.12.2027

129,63 eurot

10.01.2028

131,89 eurot

10.02.2028

134,19 eurot

10.03.2028

136,52 eurot

10.04.2028

138,90 eurot

10.05.2028

141,32 eurot

10.06.2028

143,49 eurot

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi V Ki vastu rahuldamata põhivõla 476,36 eurot,

intressi 438,28 eurot, viivise 839,12 eurot, haldustasu 6 eurot ja sissenõudmiskulude 50

eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda.

6. Välja mõista V Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 595,70 eurot ja

viivis menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

2 / 12

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5509,20 eurot, intressi 438,28

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 839,12

eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras 20,9% aastas alates 16.12.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja ja xxx AS sõlmisid 17.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja

laenu 6000 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääraks 20,9% aastas ning

krediidi kulukuse määraks 24,56%. Kostja teostas põhiosa katteks makseid 823,52 eurot,

intressi katteks 173,76 eurot, 7,50 eurot haldustasu ning 10 eurot sissenõudmiskulud katteks.

3. xxx AS ütles lepingu 24.03.2023 üles ja loovutas 13.04.2023 nõude hagejale.

Kostja seisukoht

4. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

6. Laenuandja xxx AS ja kostja sõlmisid 17.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX (dtl 41), mille

alusel sai kostja laenu 6000 eurot. Lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 24,56% aastas,

mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlg 5509,20 eurot, intress

438,28 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, haldustasu 6 eurot, 15.12.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 839,12 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja xxx AS sõlmisid 17.06.2022 tarbijakrediidilepingu (dtl

41). Hagiavalduse kohaselt on laenuandja väljastanud kostjale laenu 6000 eurot.

9. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel

astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. xxx AS loovutas oma

nõude 13.04.2023 hagejale, millest teavitati kostjat 13.04.2023 teatisega (dtl 60). Seega on

hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

10. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

3 / 12

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika,

võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema

sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse

ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal

analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral.

KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele.

11. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

•

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

4 / 12

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

•

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

•

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

•

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

12. Kohus andis 29.05.2025 kohtunõudega (dtl 87-89) hagejale võimaluse esitada detailsed andmed

ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe

andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste

andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava

selgusega. Alternatiivselt, kui hageja tarbijakrediidilepingu sõlmimisel täiendavaid andmeid ei

kogunud, tuleb hagejal esitada VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus. Kohus märkis

29.05.2025 kohtunõudes, et kui hageja jätab tähtaegselt esitamata andmeid selle kohta, et

kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võib kohus jätta hagi

rahuldamata.

13. Hageja on 04.06.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis

kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning

järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis kotja sissetulekuid Maksu- ja

Tolliametist ning saadud infost nähtus, et kostjat 3 kuu keskmine sissetulek oli 771 eurot ja 12

kuu keskmine sissetulek oli 574 eurot. Kostja esitas taotluses oma sissetuleku suuruseks 870

eurot ja igakuisteks kohustusteks 126 eurot. Hageja selgitab, et hageja on tõendanud, et on

kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja

majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Krediidivõtja laenukoormuse

arvutamisel võeti arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest

andmebaasidest saadavaid andmeid. Laenuandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse

hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida

laenuandjale ei avaldata. Samuti on laenuandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja

kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (laenuleping ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et

laenulepingu tingimused on temale arusaadavad.

14. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja

oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et laenuandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes

5 / 12

registrites avaldatud andmetest lähtumine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenuandja lähtus laenuotsuse tegemisel kostja poolt

avaldatud regulaarsest sissetulekust, kuid seejuures ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta,

et laenuandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja

võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Laenuandja ei ole esitanud andmeid

ega tõendeid selle kohta, et laenuandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet. Asjaolust,

et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike ei tulene, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal

võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale

enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega

krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Seega on

laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja

kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on

eiranud VÕS §-s 4034 lgs 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha

järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis

analüüsi teostanud.

15. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

16. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja

oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja

oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

17. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 5509,20 eurot, kuivõrd kostja sai laenu

6000 eurot ning tegi põhiosa katteks tagasimakseid esialgsele võlausaldajale 242,42 eurot ja

hagejale 248,38 eurot.

18. Hageja 04.06.2025 ümberarvutuse (dtl 93 jj) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja

vastu 5032,84 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 5856,36 eurot ja tegi tagasimakseid esialgsele

laenuandjale 748,90 eurot ja hagejale 248,38 eurot, millest 823,52 eurot on arvestatud põhiosa

katteks ja 173,76 eurot intressi katteks.

19. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud laen 5856,36 eurot (dtl 96) ja et kostja on

teinud tagasimakseid esialgsele laenuandjale 748,90 eurot (dtl 97 jj).

20. Laenulepingu XXX kohaselt väljastati kostjale laenu 5856,36 eurot. Kostja kohustus tegema

tagasimakseid (kokku 72) igakuiselt 147,78 eurot (v.a viimane osamakse 147,49 eurot) kuus

hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil

10.07.2022 kuni 10.06.2028.

21. Järgnevalt tuvastab kohus, kas krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles

öelnud.

22. Hagiavalduse punktis 1.3 märgib hageja, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 28.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise

6 / 12

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 23.03.2023. Esialgne

võlausaldaja saatis 24.03.2023 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud

enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hagiavalduse punktis 1.2 on hageja märkinud, et

kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Hagiavalduse

punkti 2.2 kohaselt oli kostjal intressivõlgnevus alates 10.12.2023 osamaksest kuni lepingu

ülesütlemiseni 24.03.2024.

23. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

24. Ümberarvutuse (dtl 103-105) kohaselt sai kostja lepingu alusel krediiti 5856,36 eurot ning on

teinud tagasimakseid 997,28 eurot, millest 823,52 eurot on arvestatud põhiosa katteks ja 173,76

eurot seadusjärgses määras intressi katteks, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 5032,84

eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 72 osamaksena, seega VÕS § 4034 lg 7

tuleneva nõude ümberarvestuse korral osamaksetega 9,13 eurot kuni 143,49 euroga kuus,

viimase osamakse tähtajaga 10.06.2028.

25. Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai krediiti 5856,36 eurot ja on teinud tagasimakseid

997,28 eurot, siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud täielikult 1-19 osamakse (s.o

10.09.2022 kuni 10.01.2024) ja osaliselt 10.02.2024 ehk 20. osamakse (2,48 eurot), seega on

tasumata osamaksed alates 20. osamaksest, s.o osaliselt 10.02.2024 osamakse 56,10 eurot ning

täielikult osamaksed 21- 72 perioodil 10.03.2024 kuni 10.06.2028 kogusummas 5032,84 eurot.

Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 28.02.2023 ja leping öeldi üles 24.03.2023. Hageja poolt

04.06.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 103-105) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna

lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 28.02.2023, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme

üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal oli ettemaks kuni 20. osamakseni 10.02.2024.

26. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 28.02.2023 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega,

mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi.

Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk

tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud

krediidiandjal alust lepingut 24.03.2023 üles öelda ning leping kehtib.

27. Hageja esitas 04.06.2025 ümberarvutuse (dtl 103-105), mille kohaselt palub mõista kostjalt

välja

04.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus 991,90 eurot.

28. Arvestades kostja tagasimakseid 997,28 eurot (sh tagasimaksed 823,52 eurot ja intressimaksed

173,76 eurot) ja uut 04.06.2025 maksegraafikut (dtl 103-105), tekkis kostjal põhiosa 5032,84

eurot (5856,36-823,52) tagasimaksete kohustus 20. osamaksest (56,10 eurot maksetähtajaga

10.02.2024). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutuses esitatud põhinõue 991,90 eurot

põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 04.03.2026, seisuga on vastavalt 04.06.2025

maksegraafikule muutunud sissenõutavaks kõik osamaksed perioodil 10.09.2026 kuni

10.02.2026 ehk 1813,24 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 1813,24

eurot (s.o osamaksed 20-44, perioodil 10.09.2022 kuni 10.02.2026). Seega kohus rahuldab

sissenõutavaks muutunud põhinõude 1813,24 euro ulatuses.

29. Hageja 04.06.2025 ümberarvutuse (dtl 94-95) kohaselt palub hagejavälja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutunvad põhivõla osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast

päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis

7 / 12

seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni.

30. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks

vaidlusalusest lepingust. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole peale

16.06.2023 makset teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.

31. Alates 10.03.2026 muutub hageja põhinõue 3219,60 eurot sissenõutavaks järgmiselt:

Nr

Maksetähtaeg

Jääkmaksumus

Osamakse

10.03.2026

3219,60 eurot

90,21 eurot

10.04.2026

3129,39 eurot

91,78 eurot

10.05.2026

3037,61 eurot

93,37 eurot

10.06.2026

2944,24 eurot

95,00 eurot

10.07.2026

2849,24 eurot

96,66 eurot

10.08.2026

2752,58 eurot

98,34 eurot

10.09.2026

2654,24 eurot

100,05 eurot

10.10.2026

2554,19 eurot

101,79 eurot

10.11.2026

2452,40 eurot

103,57 eurot

10.12.2026

2348,83 eurot

105,37 eurot

10.01.2027

2243,46 eurot

107,21 eurot

10.02.2027

2136,25 eurot

109,07 eurot

10.03.2027

2027,18 eurot

110,97 eurot

10.04.2027

1916,21 eurot

112,91 eurot

10.05.2027

1803,30 eurot

114,87 eurot

10.06.2027

1688,43 eurot

116,87 eurot

10.07.2027

1571,56 eurot

118,91 eurot

10.08.2027

1452,65 eurot

120,98 eurot

10.09.2027

1331,67 eurot

123,09 eurot

10.10.2027

1208,58 eurot

125,23 eurot

10.11.2027

1083,35 eurot

127,41 eurot

10.12.2027

955,94 eurot

129,63 eurot

10.01.2028

826,31 eurot

131,89 eurot

10.02.2028

694,42 eurot

134,19 eurot

10.03.2028

560,23 eurot

136,52 eurot

10.04.2028

423,71 eurot

138,90 eurot

10.05.2028

284,81 eurot

141,32 eurot

10.06.2028

143,49 eurot

143,49 eurot

32. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt

eelmises punktis toodud graafikule.

33. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates

kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 20,90% aastas

(0,0581% päevas) ja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt

seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

8 / 12

põhivõla tasumiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates kohtuotsuse jõustumisest ning

tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igale osamaksele järgnevast päevast

vastavalt maksegraafikule.

34. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 102,42 eurot, kuivõrd kostjal on

intressivõlgnevus 6. osamaksest ehk alates 10.12.2022 kuni ülesütlemiseni 24.03.2023 kokku

summas 438,28 eurot (100,28+99,48+98,66+97,83+42,03). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem.

Seadusjärgne intressimäär oli 0% alates 01.07.2022, 2,5% alates 01.01.2023, 4% alates

01.07.2023 ja 4,5% alates 01.01.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem

ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses

määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Kohus

menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5). Edasiulatuvat intressinõuet ei ole hageja

esitanud, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa.

35. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised

viiviseid 839,12 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 5509,20 eurot alates 25.03.2023 (lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni 15.12.2023 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas. Hageja pole esitanud sissenõutavaks muutunud

viiviste ümberarvutust, mistõttu on hageja viivisenõue selles osas ebaselge ning kohus seda

rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).

36. Hageja palub kostjalt välja mõista haldustasu 6 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis sellisel juhul muid tasusid

tarbija krediidiandjale ei võlgne. Vastavalt eeltoodule ei kuulu kostjalt väljamõistmisele lepingu

haldustasu 6 eurot ning kohus jätab haldustasu nõude rahuldamata.

37. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot VÕS § 1132

lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 18.05.2023 kiri 25 eurot; 25.05.2023 kiri

5 eurot; 13.10.2023 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud). Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude

kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning

leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud

ning jätab kohus sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

38. Vastavalt eeltoodule rahuldab kohus hagi üksnes ümberarvutatud nõuete osas järgmiselt:

kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutnud põhivõlgnevus 1813,24 eurot,

põhinõudelt (1813,24 eurot) edasiulatuvad viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni, tulevikus sissenõutavaks

muutuv nõue 3219,60 eurot vastavalt maksegraafikule ning edasiulatuv seadusjärgne (VÕS §

113 lg 1 teine lause) viivis maksegraafiku iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud nõuetes jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

39. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

9 / 12

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

40. Kohus märgib, et hageja nõuete sissenõutavaks muutunud nõuete kogusumma oli esialgse

hagiavalduse kohaselt 6842,60 eurot (5509,20+438,28+839,12+6+50). Kohus rahuldas hageja

nõude 5032,84 euro (s.o 1813,24+3219,60) ehk ca 74% ulatuses, mistõttu jätab kohus

menetluskulud 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.

41. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

ja õigusabikulu 338 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

42. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 665 eurot.

43. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi, hinnaga 169 eurot tund.

44. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st

saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine

lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20

eurot.

45. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

46. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175

lgst 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega

on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse

esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot

(käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks

tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus

õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on

vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, seega saab pidada hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses kokku

120 eurot (1 x 120).

10 / 12

47. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 805 eurot (665 + 20 + 120).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 74% hageja

menetluskuludest ehk 595,70 eurot.

48. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka

toimikust.

49. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

50. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm kohtunik

11 / 12

12 / 12