2-21-7291/45 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2026, Tartu

Tsiviilasi

P.C kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-21-7291

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu

määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik P.C (ik XXX; elukoht XXX,; e-post XXX)

Usaldusisik D.M (ik XXX; Regnum Consult OÜ, e-post

XXX)

Võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post: XXX)

2. PLACET GROUP OÜ (rg-kood 11198910; e-post

info@placetgroup.ee)

3. Telia Eesti AS (rg-kood 10234957; e-post XXX)

4. AB Kreditex AS (rg-kood 12041659; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada P.C (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded P.C vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest

vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest.

Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise

korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud

pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse

täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada P.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada D.M usaldusisiku kohustustest P.C kohustustest vabastamise menetluses.

4. Rahuldada P.C usaldusisiku D.M-i tasu taotlus osaliselt.

5. Määrata usaldusisik D.M-i tasu suuruseks P.C kohustustest vabastamise menetluses

307,90 eurot, millele lisandub käibemaks 73,35 eurot, kokku 381,25 eurot.

6. Usaldusisik D.M-i tasu 29,27 eurot, sh käibemaks 5,28 eurot, hüvitada võlgnik P.C poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel D.M-i usaldusisiku ametikontol

EE837700771009740962.

7. Anda P.C-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest 351,98 eurot, sh käibemaks 68,07 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik D.M-i usaldusisiku tasu katteks riigi

vahenditest 351,98 eurot, sh käibemaks 68,07 eurot, Regnum Consult OÜ (registrikood

12190052) arvelduskontole EE491010220201058223 (AS SEB Pank).

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade P.C kohustustest vabastamise määruse kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 27.05.2021 määrusega välja P.C pankroti ja nimetas pankrotihalduriks

J.X. Kohus lõpetas 26.10.2021 määrusega (jõustus 12.11.2021) P.C pankrotimenetluse

raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisikuks

määrati D.M. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas – 1.

maiks ja 1. novembriks ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas, 15.

oktoobril. 29.10.2024 esitas usaldusisik taotluse esitada aruandeid edaspidi ühel korral aastas,

mille kohus 13.11.2024 rahuldas. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustused 6204,33 eurot.

2. Kohtule on esitatud aruanded 27.04.2022, 01.11.2022, 19.04.2023, 26.10.2023, 25.04.2024,

29.10.2024 ning lõpparuanne 11.07.2025.

3. 11.07.2025 esitas usaldusisik võlgniku nimel taotluse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.

4. 16.07.2025 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmiseks kokku 4 tundi järgnevalt: 01.11.2024 – 31.12.2024 võlgniku pangakonto väljavõtte

kontroll – 10 minutit; Eesti Töötukassast töövõime otsuse väljanõudmine, sh kirjavahetus Tartu

Maakohtuga – 10 minutit; 07.07.2025 võlgnikuga suhtlemine telefoni teel andmete

kontrollimiseks enne lõpparuande koostamist – 10 minutit; 11.07.2025 summade arvestus

võlausaldajatele, ülekannete tegemine – 30 minutit; 10.07.2025 lõpparuande ja avalduse

koostamine kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks, pangakontode väljavõtete võtmine, aruande e-toimikusse sisestamine – 2 tundi;

10.07.2025 usaldusisiku tasu taotluse koostamine ja e-toimikusse sisestamine – 30 minutit.

Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku

ülesannete täitmise eest 4 tunni ulatuses määrata tasuks 352,16 eurot, millele lisandub

käibemaks, kokku 436,13 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu 29,27 eurot

võlgniku loovutuse arvel ning ülejäänud osa 406,86 eurot menetlusabi korras ning kanda

Regnum Consult OÜ arvelduskontole EE491010220201058223 SEB Pank.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

2/5

5. FIMS § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest

vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS)

redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

6. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne

1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(12.11.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui

kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega

vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest

vabastamine ja menetluse lõpetamine.

7. PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu

võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

8. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1

nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

9. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud puuduva töövõimega ja

terviseprobleemidest tulenevalt ei ole töövõimeline.

Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud töötamise või töö

otsimise kohustust.

10. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Usaldusisik on esitanud kohtule kõik aruanded õigeaegselt ning võlgnik on olnud usaldusisikule

kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja

puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu.

11. PankrS § 173 lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on

olnud erinevad toetused – töövõimetoetus, peretoetus, puuetega inimeste sotsiaaltoetus,

toimetulekutoetus, kohaliku omavalitsuse ühekordsed sotsiaaltoetused ja lähedaste rahaline abi.

Võlgnikul sissetulek mõistlikult tulutoovast tegevusest puudub. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele

täitemenetluse seadustiku järgi ei ole saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle

anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kuna võlgniku sissetulek on

olnud väiksem, siis lähtudes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 sätestatud kuni 20%

määrast, on võlgnik loovutanud menetluse kestel 1044,20 eurot, sh 369,77 eurot on jäetud

usaldusisiku tasu katteks ja võlausaldajatele on tehtud väljamakseid 674,43 eurot. Võlgnikul

vara puudub, ta elab sotsiaalkorteris.

Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.

3/5

12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama

võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p

11). Võlgnik on vabatahtlike eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles

näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt

vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt

arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste

rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate

nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvel.

14. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme ja poole

aasta jooksul täitnud, tasudes mittearestitava sissetuleku arvel 10,87% nõuetest. Eelnevast

tulenevalt leiab kohus, et P.C tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud P.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus P.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

17. Kuna kohus lõpetab P.C kohustustest vabastamise menetluse, tuleb D.M vabastada FIMS § 55

lg 1 p 1 alusel usaldusisiku kohustustest P.C kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

18. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt

usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei

tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

4/5

taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär

kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60

eurot).

19. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete

täitmisele 4 tundi järgmiselt: 2024. aastal 20 minutit tunnitasuga 82 eurot ning 2025. aastal 3

tundi 40 minutit tunnitasuga 88,60 eurot, kokku 352,16 eurot. Usaldusisiku töö ja sellele

kulunud aja arvestusest nähtub, et usaldusisiku toimingutele, mille eest usaldusisik tasu taotleb,

on kulunud 3 tundi 30 minutit, sh 2024. aastal 20 minutit ning 2025. aastal 3 tundi 10 minutit.

Usaldusisiku enda poolt esitatud arvestuse järgi loeb kohus usaldusisiku ülesannete täitmisele

kulunud põhjendatud ajakuluks 3 tundi 30 minutit mitte 4 tundi.

20. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik

palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga.

21. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku

tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisik D.M-i tasuks määrata 2024. aastal 27,33 eurot

ning 2025. aastal 280,57 eurot, kokku 307,90 eurot. Kohus selgitab, et usaldusisiku poolt tehtud

toimingutelt on käive tekkinud osaliselt käibemaksuseaduse § 11 lg 4 kohaselt enne 01.07.2025,

mistõttu kohaldatakse tasule osaliselt kuni 30.06.2025 kehtinud käibemaksumäära 22%.

Usaldusisiku ülesannete täitmine 2025. aastal on jätkunud ka pärast 01.07.2025, mistõttu

kohaldatakse 2025. aastal tehtud toimingute eest usaldusisikule määratud tasule

käibemaksumäära 24%. Seega usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni 30 minuti ulatuses

määrata tasuks 307,90 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 73,35 eurot, kokku 381,25 eurot

järgnevalt: 2024. aastal aeg 20 min x tunnitasu 82 eurot, käibemaksuta 27,33 eurot, lisandub km

22% = 33,34 eurot; 2025. aastal aeg 3 tundi 10 minutit x tunnitasu 88,60 eurot, käibemaksuta

280,57 eurot, millele lisandub km 24% = 347,91 eurot.

22. Tasu 29,27 eurot (s.o 10% võlgniku loovutusest) tuleb hüvitada võlgnik P.C poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel.

23. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu

kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võttes

arvesse võlgniku tervislikku seisundit ja temal sissetulekute piisavas ulatuses puudumist, leiab

kohus, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks summas 351,98 eurot, tuleb P.C-le anda

hüvitamiskohustuseta menetlusabi.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

5/5