2-25-14436/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-14436

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Viivi Kalme

Määruse tegemise aeg ja koht

03. märts 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14436

Tsiviilasi

K.A. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Avaldaja: K.A. (isikukood: XXX; aadress: XXX, xxxxx

XXX; e-post:).

Usaldusisik: Helina Itter, OÜ Arexius, telefon XXX,

e-post:

04.02.2025

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine,

kohustustest vabastamise menetluse algatamine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku K.A. (isikukood XXX) pankrot

03.märtsil 2026.a kell 16.00 ja algatada K.A. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada K.A. (isikukood: XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes

Einar Vallandi, kelle kontaktandmed on: Õpetaja tn 9a, Tartu 51003, OÜ

Õigusbüroo Faktootum, telefon XXX, e-post:

3. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole

selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 28.02.2027.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 25.märtsil 2026

algusega kell 12.30. Üldkoosolek toimub pankrotihalduri büroos. Osalemine on

võimalik virtuaalsete kanalite kaudu, s.h. Jõgeva kohtumajas.

5. K.A. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt

kohtumääruses).

9. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Määrata usaldusisiku Helina Itteri (ik 47211034227) tasuks 330 eurot.

(Käibemaksu ei lisandu).

12. Mõista usaldusisiku tasu 330 eurot välja riigi vahenditest. Tasu maksta

Arexius OÜ (registrikood

14848900) arvelduskontole, konto

nr

EE907700771004404575 AS LHV Pank.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile.

14. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

15. Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS

§ 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

16. Saata määrus pärast jõustumist p. 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik

ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. K.A. esitas 03.09.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vabaabielus ning tal on

üks ülalpeetav. Võlgnikul on põhiharidus ning maksejõuetusavalduse esitamise seisuga ei

tööta. Sissetulekuks on töötutoetus summas 357 eurot. Vara puudub. Kohustusi on võlgnikul

vähemalt summas 35 782,10 eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud

täitemenetlused. Makseraskused tekkisid elukallidusse tõusu ning ootamatute väljaminekute

tõttu. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

2. Helina Itter on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik K.A.

maksejõuetusmenetluses. Helina Itter kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka

võlausaldajatest. Kohus võttis 13.10.2025 kohtumäärusega võlgniku maksejõuetusavalduse

menetlusse ja nimetas K.A. usaldusisikuks Helina Itter. Usaldusisik esitas 28.11.2025

kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul

krediidiandjate ja kohtutäiturite ees rahalisi kohustusi kokku 28 397,64 euro ulatuses,

põhinõudeid on sellest 20 184,24 eurot. Kõigi võlgniku kohustuste kohta on tehtud

kohtulahendid (tagaseljaotsused või otsused maksekäsu kiirmenetluses) ja algatatud

täitemenetlused. Kolm kohtutäiturit on esitanud tasunõuded. Võlgnikul puudub kinnisvara ja

vallasvara. Võlgnik ei tööta, tema sissetulekuks on töötutoetus (kuni 26.02.2026) 396,90

eurot kuus. Ta elab koos elukaaslase ja lapsega oma vanaema juures, vanaema majas. K.A. on

püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine.

3. Usaldusisik toetab võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oma kohustusi täita. Võlgniku

tööle saamine on raskendatud, kuna elatakse suurematest asulatest kaugel ja puudub

sõiduvahend (võlgnikul ka juhtimisõigus). Võlgnik on tööd püüdnud leida ka Soomes, kuid

see ebaõnnestus, kuna võlgniku oskused polnud piisavad. Võlgnik on mänginud hasartmänge

põhjendusel, et saada raha võlgadest vabanemiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks üle oma võimete elamine ja hoolimatu ning oskamatu käitumine

rahaliste vahenditega.

4. Kohus pidas kohtuistungi 04.02.2026, kus osalesid K.A. ja usaldusisik Helina Itter.

Võlgnik andis seletuse, et tema eesmärk menetluses on saada võlgadest vabaks. Ta üritab

tööle saada ja võlausaldajatele maksta. Ka varasemalt püüdis teha kokkuleppeid

võlausaldajatega, kuid siis kolis maale ja tööd enam ei olnud. Võlgnik ütleb, et ta on pikalt

töötanud laotöölisena, eelistaks seda tööd.

Usaldusisik selgitas, et kõigil võlgadel on maksekäsud. Võlgnik on algul siiski üritanud

võlausaldajatele maksta, kuid see ei õnnestunud. Maksekäskude tegemisel ei ole

vastutustundlikku laenamist hinnatud. Vara, mille arvelt kohustusi täita võlgnikul ei ole.

Põhinõuete summa on üle 20 000 euro.

Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse sisu,

võlgniku kohustusi menetluse ajal, võlausaldajatele eraldiste tegemise kohustust ning

võlgniku õiguseid ja kohustusi hagita menetluses. Kohus selgitas võlgnikule vajadust, et

võlgniku sissetulek laekuks tema nimel olevale kontole Eesti Vabariigi krediidiasutuses.

Kohtu seisukoht

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse

esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses

(PankS).

6.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 28 397,64 euro väärtuses. Võlgnik ei töötanud

menetluse algusetapis, oli töötuna registreeritud ja praeguseks on ka see seisund lõppenud.

Teadaolevad sissetulekud ja vara puuduvad. Võlgniku võlausaldajad on kiirlaenuandjad,

inkassofirmad (loovutatud nõuetega). Võlanimekirjas on kaheksa nõuet. Kõigi nõuete alusel

on alustatud täitemenetlused, enamus neist alustatud aastal 2025, mõni ka aastal 2024.

Võlgnik K.A. on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Usaldusisik on hinnanud, et võlgnik

võttis esimesed laenud aastal 2019, mil elas Tallinnas, kus oli vaja maksta üürikorteri eest 500

eurot pluss muud eluasemekulud. Sissetulekutest ei piisanud, kulutused olid suuremad,

hiljem võttis laene, et tasuda varasemate laenude osamakseid. Raha kulus igapäevaseks

elamiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on üle oma võimete elamine ja hoolimatu ja oskamatu

käitumine rahaga.

7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja K.A.

pankroti ja algatab K.A. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule

kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest

tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45

lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal

ajal pankroti väljakuulutamisega.

8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Einar Vallandi. Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid,

eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises

(FIMS § 46 lg 1).

9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS § 33 lg-d 1, 2).

Kohus selgitab:



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47

lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg

2).

Usaldusisiku tasu

11. Helina Itter on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata

usaldusisikule tasu kokku 330 eurot (käibemaksu ei lisandu). Aruande kohaselt kulus

usaldusisikul K.A. maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 5 tundi, sh:

-

Võlgnikuga suhtlemine - 1 t

-

Päringute tegemine registritest, võlausaldajatele, kohtutäituritele ja pangale - 0,5 t

-

Usaldusisiku aruande koostamine (päringute vastuste analüüs+lisad) – 3,5 t

Usaldusisik on tasu palunud määrata järgmiselt: ajakulu 5 tundi, tasu 330 eurot, käibemaksu

ei lisandu, kuna OÜ Arexius ei ole käibemaksukohustuslane. Tasu mõista välja võlgnikult

K.A. või hüvitada riigi vahenditest.

Tasu maksta välja OÜ Arexius pangakontole.

Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu väljamaksmise allikate kohta.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

(PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib

määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel

ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga

töötamise korral 886 eurot.

PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama

paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis,

kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava

tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

Usaldusisiku tasutaotluses on märgitud, et usaldusisiku tasu mõista välja K.A.-lt või riigi

vahenditest. Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude

katteks. See tähendab, et määrates usaldusisiku tasu väljamaksmisega PankrS § 150 lg 2

alusel ehk pankrotivarast, jääb usaldusisiku tasu välja maksmata, selle väljamaksmine võiks

olla võimalik edaspidi menetluse kestel juhul, kui pankrotivarasse laekub raha. Asjas ei ole

teada, kas laekumisi edaspidi toimub.

Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu

määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on

seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle

PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus

ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri

määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole

selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja

keerukusele. Tasu tuleb välja mõista riigi tuludest.

Kohus peab ajakulu 5 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Sellest tulenevalt on

justiitsministri määruses ettenähtud tasumäära 66 eurot tund rakendamisel usaldusisiku tasu

660 eurot, lisandub käibemaks. Kohus loeb sellise tasu põhjendatuks, usaldusisiku tasu

määratakse 5 tunni eest 5x66= 330 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Kohus kontrollis Maksu- ja Tolliameti andmetest, et OÜ Arexius ei ole

käibemaksukohustuslane. Seega tasule käibemaksu ei lisandu.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik