1-26-636/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-636

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

04.märtsil 2026, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-26-636 (24231753105)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Sekretär

Katrin Lopsik

Abiprokurör

Liis Juhalo

Kriminaalasi

Katre Paenurm süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses;

Süüdistatav

Katre Paenurm, isikukood: 49203140817, XXX

kodanik, emakeel XXX, XXX, töökoht: XXX, XXX,

elukoht: XXX, e-post: XXX, varasemalt väärteo-ja

kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei

ole;

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa;

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § -dest 126 lg 3 p 1; § 173 lg 1 - 4 ja

§ 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248

lg 1 p 5; § 249; § 310; § 311; § 313; KarS § -de 73 lg

1, 3; § 78 p 1 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Katre Paenurm KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 (kuus)

kuud.

2. Juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 jätta Katre Paenurmele mõistetud

ärakandmata karistus 6 kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele

pööramata, kui Katre Paenurm ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Juhindudes KarS § 78 p 1 Katre Paenurm katseaja algust arvestada

kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 04.03.2026.

4. Juhindudes VÕS §-dest 1045 lg 1 p 5 ja § 1043 rahuldada kannatanu P.

L. (isikukood: XXX) poolt süüdistatava Katre Paenurme vastu esitatud

tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 2400.- (kaks tuhat

nelisada) euro nõudes.

5. Katre Paenurmelt välja mõista kannatanu P. L. kasuks tsiviilhagi

kannatanule kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 2400.- eurot.

Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb Katre Paenurmel tasuda kannatanu P.

L. XXX AS olevale arveldusarvele nr XXX, tsiviilhagi tasumisel

märkida selgituseks „hagi hüvitamine kriminaalasi nr 1-26-636“.

6. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juures

olevad digitaalsed andmekandjad ja nendel olev teave kohtuotsuse

jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

7. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Katre

Paenurmelt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:



sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329.- (üks

tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot.



osaliselt kohtueelses uurimises 200,88.- eurot ja kohtulikul uurimisel

tekkinud kaitsjakulu summas 178,56 eurot.

8. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Katre Paenurmelt välja mõistetud

menetluskulu (sundraha, osaliselt kaitsjatasud) tuleb tal kohtuotsuse

jõustumisel tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse makseinfos

märgitud ajal ja ulatuses kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo

menetluskulude tasumiseks antakse Katre Paenurmele üle, kas

kohtuotsuse kuulutamisel või edastatakse talle avaldatud e-posti

aadressile: XXX. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb

kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

9. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kaitsjakulu summas

44,64.- eurot.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule

viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega

(KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus,

mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu

Katre Paenurm on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul

30.04.2024 kuni 28.08.2024, olles tööl XXX eramus, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil P. L.ule kuuluvad järgmised kuldehted: kullast hoop kõrvarõngad

väärtusega 100 eurot, kullast tsaariaegse medaljoni kahele pildile väärtusega 300 eurot, kullast

paksem kett väärtusega 500 eurot, kaks kullast kaelaketti väärtusega 500 eurot/tk,

koguväärtusega 1000 eurot, kullast roosa kiviga ripats väärtusega 100 eurot, kullast väikese

kiviga sõrmus väärtusega 150 eurot, kullast sõrmus valgest kullast triibuga ja väikeste

teemanditega väärtusega 500 eurot. Kokku tekitas kannatanule P. L.ule kahju summas 2650

eurot.

Seega pani Katre Paenurm oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe:

09. veebruaril 2026 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo,

süüdistatav Katre Paenurm ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa

käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Liis Juhalo taotleb

kohtus Katre Paenurme süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises ja viimase karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkuse

vangistusega. Kokkuleppele on saadud selles, et KarS § 73 lg 1, 3 alusel määratakse, et Katre

Paenurmele mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui tema ei pane 1 aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtule antakse teada, et Katre Paenurm oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanu P.

L.ule otsest varalist kahju summas 2650,00.- eurot, mille kohta on kannatanu esitanud

tsiviilhagi Katre Paenurmi vastu varalise kahju nõudes summas 2400,00 eurot, mis tuleb

Katre Paenurmel kanda P. L. XXX AS olevale arvele nr XXX.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha teise astme

kuriteo toimepanemise eest summas 1329.- eurot ja osaliselt kaitsjatasu temale kohtueelses

menetluses õigusteenuse osutamise eest summas 200,88.- eurot, samuti jäävad süüdistatava

kanda kohtus tekkivad kaitsjakulud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. Katre Paenurmel tekkinud

kaitsjakulud summas 44,64.- jäetakse aga riigi kanda. Kokkuleppele on saadud selles, et Katre

Paenurmel võimaldatakse temalt välja mõistetud menetluskulusid (sundraha ja osaliselt

kaitsjakulusid) summas 1529,88.- eurot tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub s.t kohtule on teada, et süüdistatav ja tema kaitsja

kokkulepet prokuratuuriga sõlmides nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi

ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid

kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus Harju Maakohtus:

Harju Maakohtus 26.02.2026 toimunud kohtuistungil märkis süüdistatav Katre Paenurm, et ta

nõustub prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

tema vaba tahe. Süüdistatav märkis, et ta on nõus kriminaalmenetluskulude hüvitamisega riigi

tuludesse kokkuleppes välja toodud ulatuses ja tingimustel ning kannatanule tekitatud varalise

kahju summas 2400.- euro hüvitamisega.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda – Johanna Aasmaa, kinnitas, et süüdistatava

Katre Paenurm ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkulepe on sõlmitud kokkuleppemenetluse

sätteid järgides, on seaduslik ning see tuleks kohtul kinnitada kokkulepitud kujul. Sõlmitud

kokkuleppes on Katre Paenurm väljendanud oma tahet tema suhtes alustatud kriminaalasi

lahendada kokkuleppemenetluse korras. Katre Paenurm on omaks võtnud tema vastu esitatud

tsiviilhagi ja on nõus selle kannatanule hüvitama.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning

taotles kohtult selle kinnitamist kokkulepitud tingimustel, märkides, et süüdistatavalt

kuuluvad riigi tuludesse väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud sundraha ja osaliselt

kaitsjatasude näol. Samuti tuleks kohtul rahuldada kannatanu poolt süüdistatava Katre

Paenurm vastu esitatud tsiviilhagi ning tekitatud kahju kannatanu kasuks välja mõista.

Kohtuotsuse motiivid:

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava, tema

kaitsja selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe

kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub

seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja

kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud

kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et Katre Paenurm tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades

kohaldades KarS §-des § 73 lg 1, 3; § 78 p 1 sätestatut.

Juhindudes KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3

käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kuuluvad süüdistatavalt riigi tuludesse

väljamõistmisele ning seda kokkulepitult: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest

summas 1329.- eurot, kohtueelses ja kohtulikus menetluses tekkinud kaitsjatasud.

Kaitsjakulud summas 44,64.- eurot jäetakse riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt

võimaldada Katre Paenurmelt temalt välja mõistetud menetluskulusid kogusummas 1529,88.-

eurot tasuda 12 kuu jooksul kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude ulatus ja informatsioon, kuhu menetluskulusid tasuda tuuakse välja

kohtuotsuse makseinfos.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Katre Paenurm oma

kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanule otsest varalist kahju 2650,00.- euro

ulatuses, millisest ta on osa kahju s.o summas 250.- eurot kannatanule hüvitanud. Kannatanu

P. L. on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi süüdistatava Katre Paenurm vastu

varalise kahju summas 2400.- euro nõudes ja hüvitamiseks.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on

kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne

kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus

märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse

regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt

VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või

valduse rikkumisega. Käesoleval hetkel on süüdistatav oma kuritegeliku käitumisega

kahjustanud kannatanu varalist seisu, viimase omandit.

Antud hetkel on kohtule teada, et Katre Paenurm on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides

nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei

vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanule.

Kohus asub seisukohale, et eelpool välja toodud kannatanu käesolevas kriminaalajas esitatud

tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus

seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS §

440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt

Katre Paenurmelt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5.

KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha

ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade

suhtes kohaldatavate meetmete osas. Kriminaalasja materjalide juures on digitaalsed

andmekandjad ja kohus jätab nii andmekandjad kui ka nendel oleva teabe kohtuotsuse

jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde, juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/