2-26-1768/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Määruse tegemise aeg ja koht

03.märts 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-26-1768

Tsiviilasi

B.F-i (L.K) ja M.E (L.K) hagi L.K (L.K) vastu elatise

suurendamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

1. M.E (isikukood XXX )

2. B.F (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: R.W (isikukood XXX; e-post:

XXX)

Kostja: L.K (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.F-i (L.K) ja M.E (L.K) hagi L.K (L.K) vastu elatise suurendamiseks menetlusse

võtmata ja tagastada esitajale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus reaalselt ei

tagasta.

2. Menetluskulud jäävad hagejate kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. 23. jaanuaril 2026 saabus Pärnu Maakohtule B.F-i ja M.E (seaduslik esindaja R.W) hagi L.K

vastu elatise suurendamiseks. Hagejad taotlevad kostjalt laste kasuks väljamõistetud elatise

suurendamist 177 eurolt 300 euroni kummalegi hagejale kuus. Hagiavalduses tuuakse esile, et

laste vajadused on elatise väljamõistmise ajaga võrreldes oluliselt suurenenud, 177 eurot kuus ei

kata laste tegelikke vajadusi ega vasta kehtivale elatise miinimumtasemele.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel kohus 29. jaanuaril 2026

määrusega jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejate seaduslikule esindajale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, kuna hagiavalduses toodud nõuded ja nende aluseks olevad

asjaolud ei ole selged.

Kohus kohustas hagejate seaduslikku esindajat 15 päeva jooksul alates kohtumääruse

kättesaamisest kõrvaldama määruses osundatud puudused ning vormistama määruse põhjendustes

Tsiviilasi nr 2-26-1768

nõutud faktiliste asjaoludega täiendatud ja täpsustatud hagiavalduse terviktekstina. Hagejatel tuli

hagiavalduses hagejate konkreetsed vajadused (ühe kuu keskmisena) välja tuua, samuti märkida

hagiavalduses hagejate ja nende seadusliku esindaja elukoha aadress.

Kohus selgitas, et minimaalmääras või väiksemas summas elatise nõudmisel ei pea esitama

tõendeid lapse kulude suuruse kohta, kuid hagiavalduses tuleb kulude loetelu ja suurus

kuluartiklite kaupa välja tuua (aasta lõikes ühe kuu keskmise summana). Hagiavalduse

vormistamisel võib kasutada vastavat vormi – eraldi on hagiavalduse vorm miinimumelatise jaoks

(elektrooniliselt kättesaadav www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid). Kohus hoiatas määruses, et

kohtu nõudmiste määratud tähtpäevaks täitmata jätmise korral ei saa kohus hagiavaldust

menetleda ning TsMS § 3401 lg 2 kohaselt võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata ja

tagastada

3. Hagejate seaduslik esindaja R.W kinnitas hagi käiguta jätmise kohtumääruse

kättesaamist kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 02. veebruaril 2026. Seega lõppes

puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 17. veebruaril 2026. Hageja esitas

kohtule 02. veebruaril 2026 ilma allkirjata hagiavalduse, milles lisaks allkirja puudumisele

ei olnud kõrvaldatud ka varasemaid puudusi.

4. 02. veebruari 2026 kirjaga kohus juhtis hageja esindaja tähelepanu sellele, et avaldus on

jätkuvalt puudustega, ning selgitas veelkord, mida puuduste kõrvaldamiseks teha. Kohus

viitas samuti, et puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabub 17. veebruaril 2026, seega hagejate

esindajal oli piisavalt aega nõuetekohase ja vajalike andmetega hagiavalduse

vormistamiseks. Hageja esindaja ei ole hagiavalduses puudusi tänaseni kõrvaldanud, muu

hulgas on hagiavaldus jätkuvalt allkirjastamata.

5. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud

olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavaldus on menetlemist takistavate puudustega:

esitatud nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selged ning hagiavaldusel puudub

hagejate esindaja allkiri. Sellist hagiavaldust menetlusse võtta ja kostjale edastada ei saa.

Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud, hagejate esindaja puudusi ei ole

kõrvaldanud. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi menetlusse võtmata.

6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Elektrooniliselt esitatud dokumente

kohus füüsiliselt ei tagasta.

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see

ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Hagejate esindaja saab igal ajal uuesti hagiga

kohtusse pöörduda, kui kõrvaldab hagiavalduses esinenud puudused.

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise korral kannab menetluskulud hageja. Hagivalduse

menetlusse võtmise otsustamise eelselt (puuduste kõrvaldamise staadiumis) ei ole teisi

menetlusosalisi osalenud ning ei ole tekkinud kulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda.

Hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud. Seetõttu kohus menetluskulude suurust

kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

2(2)