2-26-4/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-4

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi TheGoldhand OÜ ja T. O. vastu

solidaarselt 01.09.2025 laenulepingust nr XXX ja 01.09.2025

käenduslepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 6500 euro, intressi

819 euro, leppetrahvi 24 euro, viivise 702 euro ja täiendava viivise

saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht

Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Priit Kirotar

(Advokaadibüroo LMP, Tartu mnt 25, Tallinn; e-post XXX)

Kostjad: TheGoldhand OÜ (registrikood 17123528, asukoht

Nõlvaku, Põlde küla, Mulgi vald, 69404 Viljandi maakond; e-post

XXX)

T. O. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hagihind

13 000 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista TheGoldhand OÜ-lt ja T. O.elt (O.) solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks 01.09.2025 laenulepingust nr XXX ja 01.09.2025 käenduslepingust nr XXX

tulenev võlgnevus 6500 eurot, intress 819 eurot, leppetrahv 24 eurot ja viivis 702 eurot.

3. Välja mõista TheGoldhand OÜ-lt ja T. O.elt (O.) solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks viivis 0,2% päevas põhinõudelt 6500 eurolt alates 30.12.2025 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 4955 eurot.

4. Menetluskulud jätta solidaarselt TheGoldhand OÜ ja T. O.’e kanda.

5. Välja mõista TheGoldhand OÜ’lt ja T. O.’elt solidaarselt menetluskulu summas

1257,66 eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.

6. Välja mõista TheGoldhand OÜ’lt ja T. O.’elt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1257,66 eurot)

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

1 (4)

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Krediidikaitse Grupp OÜ hagi TheGoldhand OÜ ja T. O. vastu solidaarselt 01.09.2025

laenulepingust nr XXX ja 01.09.2025 käenduslepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 6500

euro, intressi 819 euro, leppetrahvi 24 euro, viivise 702 euro ja täiendava viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ ja TheGoldhand OÜ 01.09.2025

laenulepingu nr XXX. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 6500

eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus. Laenuandja kandis

laenusumma laenusaaja arvelduskontole 02.09.2025. Väljamakse tasaarveldati lepingu

punkt 3.9 kohaselt lepingutasuga 100 eurot.

Laenusaaja ei ole käesoleval juhul lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud.

Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles

alates 05.11.2025.

29.12.2025.a seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 8045 eurot, millest põhinõue

moodustab 6500 eurot, intress 819 eurot, leppetrahv 24 eurot ja 29.12.2025.a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 702 eurot (viivis alates 06.11.2025.a kuni

29.12.2025.a).

Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige T. O. sõlmisid 01.09.2025 laenusaaja

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX.

Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma,

tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi,

viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju

hüvitamise eest, summas kuni 13 000 eurot.

02.11.2025 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt

loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale.

Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval.

Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenusaaja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus hageja

ees hagi esitamise seisuga 6500 eurot. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenulepingust

2 (4)

tulenev intressinõue osaliselt tasumata. Hagi esitamise seisuga on laenulepingust tulenev

intressivõlgnevus 819 eurot. Laenulepingu punkt 6.2 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda

leppetrahvi summas 24 eurot iga võlgnevuse teatise edastamise eest. Laenuandja on

edastanud võlgnikele meeldetuletuse 21.10.2025. Seega on hagejal leppetrahvi nõue kostja

vastu summas 24 eurot. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on 29.12.2025 seisuga laenusaaja

laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 702 eurot, st viivise põhinõude jäägilt

alates 06.11.2025 kuni 29.12.2025.

2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale TheGoldhand OÜ-le kätte 13.01.2026

kooskõlas TsMS § 3111 lg 51 ja kostjale T. O.ele avaliku e-toimiku kaudu 14.02.2026.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud

asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama

paragrahvi lõige 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja

kõrvalkohustustest tulenevad õigused nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Sama

paragrahvi lõige 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise

võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3

kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hagejal

õigus nõuda laenusaajalt Laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist. VÕS

§ 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja vastutama Laenulepingust ja selle kõigi

tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja

kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt Käenduslepingu p-le 1.2 vastutab kostja

laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest

tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 13 000 eurot. VÕS § 145 lg 1

sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama sisuline kokkuleppe on sätestatud ka

käenduslepingu punktis 2.1.

3 (4)

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud

jätta kostja kanda.

6. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

7. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 910 eurot ja esindajakulu

summas 431,10 eurot (koos käibemaksuga).

8. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele

hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 910 eurot.

9. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot. Kostjad antud tunnitasu määrale

vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot, on mõistlik ega ületa turu

keskmist hinda.

10. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu

2 tundi 29 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas

347,66 eurot.

11. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista esindajakulu koos käibemaksuga ning esitanud

kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et

hageja on käibemaksukohustuslane alates 01.09.2009 (käibemaksukohustuslase number

XXX). Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, mis on „muu põhjus“, miks hageja ei saa

tehtud kulutustelt käibemaksu tagasi arvestada. KMS kohaselt kehtib üldjuhul eeldus, et

maksukohustuslasel on õigus käibemaksu tagasi arvestada (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1) Seega

kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele esindajakulu ilma käibemaksuta, s.o

summas 347,67 eurot.

12. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele

menetluskulu kokku summas 1257,66 eurot, millest riigilõiv 910 eurot ja esindajakulu

347,66 eurot.

13. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

4 (4)