2-25-124684/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-124684

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi L. B. vastu võlgnevuse 142,24 euro, viivise

35,41 euro ja täiendava viivise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse

pst 145, 13425 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo

OÜ, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post XXX)

Kostja: L. B. (isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata)

Hagihind

211,40 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L. B.’lt Elisa Eesti AS-i kasuks võlgnevus 142,24 eurot ja viivis 35,41

eurot.

3. Välja mõista L. B.’lt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis 0,065% päevas põhinõudelt, s.o

142,24 eurolt alates 19.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei

tohi ületada põhinõude summat.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja L. B. kanda.

5. Välja mõista L. B.’lt menetluskulu summas 300 eurot Elisa Eesti AS-i kasuks.

6. Välja mõista L. B.’lt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt,

1 (5)

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Elisa Eesti AS esitas Harju Maakohtule hagi L. B. vastu võlgnevuse 142,24 euro, viivise

35,41 euro ja täiendava viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.05.2023 ja 22.05.2023 kliendi- ja teenuse

osutamise lepingu nr XXX, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või

teleteenuseid. Lisaks sõlmisid pooled 31.07.2024 seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr

XXX, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadmete

rendi- ja/või müügilepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad

seadmed.

Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Elisa Eesti AS-ile. Seoses lepingu rikkumisega

kohustus kostja hüvitama seadme Modem: ac4c.a56a.d58c maksumuse 107,64 eurot, mille

on hageja arvestanud põhiosasse.

Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostjal on tasumata arved nr

A-45890585, A-46009924, A-46128848, A-46247493, NA-144239, A-46361884

kogusummas 142,24 eurot.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete

mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale

järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt 142,24 eurolt alates viimase

arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 01.11.2024.a kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 18.11.2025. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 35,41 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates

hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

17.12.2025. Samuti on isikule jäetud hagimaterjalid Rahvastikuregistrijärgsesse elukoha

aadressil XXX postkasti.

2.1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 17 lõige 1

punktide a ja c kohaselt asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana

sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse

kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5

kohaldamist, kui tegemist on järelmaksuga kaupade müügilepinguga, muudel juhtudel

lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või

kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud

liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping

kuulub sellise tegevuse raamesse.

2 (5)

2.2.

Artikli 18 lõike 2 kohaselt teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes

selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

2.3.

Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik

alaliselt või peamiselt elab ning lõike 2 järgi võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas.

2.3.1. Maksekäsu kiirmenetluse raames on märgitud, et: „XXX korteriomanik kinnitas

31.10.2025, et võlgnik ei ela enam antud aadressil, ei ela enam Eestis“ (dtl 2).

2.3.2. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja elukoht on jätkuvalt XXX (on seda alates

18.11.2021).

2.3.3. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa vaid XXX väidetava korteriomaniku sõnadele

tugineda kui objektiivse tõe allikale. See isik ei ole menetluses kohaselt identifitseeritud,

seega pole teada, kes seda täpselt avaldas. See kinnitus ei pruugi olla tõene.

Rahvastikuregistris ei ole kostja oma elukohaandmeid muutnud kuni käesoleva ajani.

Ühtegi kinnitust selle kohta, et kostja Eesti Vabariigis ei ela, kohtu ette toodud ei ole.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud

asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 19.05.2023 ja 22.05.2023 kliendi- ja teenuse osutamise

lepingu nr XXX, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid. Lisaks

sõlmisid pooled 31.07.2024 seadmete rendi- ja/ või müügilepingu nr XXX, mille alusel

osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadmete rendi- ja/või

müügilepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja

kasutas Elisa Eesti AS-i teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto

number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS-i poolt

regulaarselt esitatud arvetel. Kostjal on põhivõlgnevus kasutatud teenuste eest 142,24 eurot.

VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks

olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 6.10, mille kohaselt kui klient ei ole

tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt

laekumata summalt viivist 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab

sissenõutavaks muutunud viiviseid tasumata põhiosalt 142,24 eurolt alates viimase arve

maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o 01.11.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 18.11.2025 lepingujärgses viivisemääras 0,065% päevas.

Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

3 (5)

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot, õigusabikulu summas

253,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20

eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.

6.1.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 eurot.

6.2.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr

169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga,

et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult

keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse

lahendamisel 120 eurot.

6.2.1. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 1,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas

180 eurot (1,5 x 120 eurot).

6.3.

Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav

hageja taotlus rahuldamisele.

7. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 300 eurot, millest riigilõiv 100 eurot, esindajakulu 180 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

8. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

9. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 17.12.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku,

e-posti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning

toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4 (5)

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

5 (5)