2-20-5570/71 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Määruse tegemise aeg ja koht

, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-5570

Tsiviilasi

M.B kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: M.B (isikukood XXX, E-post: XXX)

Võlausaldaja: TF Bank AB (registrikood Rootsi 556158-

1041, E-post: XXX),

Võlausaldaja: Bigbank AS (registrikood 10183757, E-post:

XXX);

Võlausaldaja: Holm Bank AS (registrikood 14080830),

Võlausaldaja: Bondora AS (registrikood 11483929);

Võlausaldaja: Coop Pank AS (registrikood 10237832, E-

post: XXX);

Võlausaldaja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588);

Võlausaldaja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479),

Võlausaldaja: OÜ GS Core (registrikood 16183586

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku M.B kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgniku

vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Vabastada M.B enese võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.

3. Mõista välja võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud (ajutise

pankrotihalduri tasu) summas 476,40 eurot + 235,87 eurot (pankrotihalduri tasu),

kokku 712,27 eurot.

4. Menetlusabi kulu tuleb tasuda hiljemalt 6 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest arvates määrusele lisatud makseinfo alusel. Makse tegemisel tuleb märkida

makseinfol näidatud personaalne viitenumber

5. Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Jätta võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Muud menetluskulud jätta

võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb

esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 27.05.2020 kohtumäärusega kuulutas kohus välja M.B pankroti.

2. 13.01.2021 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud

nõuete eest raha saamata järgmistel võlausaldajatel: TF Bank AB; Bigbank AS; Holm Bank AS;

Bondora AS; Coop Pank AS; Nord Collect OÜ; Aktiva Finance Group OÜ; OÜ GS Core. II järgus jäi

pankrotimenetluses rahuldamata nõudeid kogusummas 21 224,04. Usaldusisiku kohustusi määrati

täitma M.B ise.

3. Võlausaldajate seisukohad menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohta

12.01.2026 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise

osas, sh võla jääki. Seisukoha esitasid järgmised võlausaldajad:

3.1. Holm Pank, /dtl 508-/, kes avaldas, et M.B on menetluse kestel teinud Holm Bank AS-ile ühe

väljamakse 10.12.2021 summas 2000 eurot.

3.2. TF Bank AB, kes avaldas /dtl 504-505 /, et kogu menetluse vältel on võlgnik teinud ühe

väljamakse 08.12.2021 summas 578,10 eurot. Eeldades aruannetes esitatud andmete õigsust, siis oli

kohustus teha väljamakseid ka aastatel 2022 jj, kuid seda pole tehtud. Esitatud kontodelt paistab

välja, et tehtud on makseid isikule XX (19.10.2024, 10.09.2024, 10.11.2024), kokku summas 4200

eurot, kes ei ole pankrotivõlausaldaja. Samuti nähtuvad maksed AS-le Pafer, mille tegevusalaks on

hasartmängud.

3.3. Activa Finance Group OÜ (Bigbank AS on nõude loovutanud) olles tutvunud võlgniku

aruannetega on seisukohal, /dtl 540-452/, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi PankrS § 173

tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja märgib, et

võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis

tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi

tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku

käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning

võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid

tegelikkuses rahuldada.

4. Võlgnik on esitanud 12.03.2025 viimase aruande koos lisadega, sealt edasi ei ole võlgnik üldse

aruandekohustusi täitnud. Kohus on menetluse ajal korduvalt kutsunud võlgniku välja ning selgitanud

talle aruandekohustust, tagasimaksete tegemist, andnud täiendava tähtaja väljamaksete tegemiseks,

mida võlgnik on järginud osaliselt. 02.03.2026 toimus võlgniku ärakuulamine, kuhu ilmus üksnes

võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisel ei osalenud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et on jätnud

viimased aruanded esitamata ja neid edasi lükanud. Tagasimakseid pidevalt teinud ei ole, kuigi on

aruannetesse arvestused osaliselt välja toonud. Tööl ei ole käinud tervislikel põhjustel. Väljamakseid

ei teinud, sest vahepeal ei olnud arvutit. Kogu aeg mõtles, et järgmisel kuul teeb, kuni

ärakuulamiseni. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest möödunud kolm aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt FIMS § 49 lg-le 1.

FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus

pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohustustustest vabastamise menetlusega

antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest

vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).

Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, mitte varjama vara, tegema ainult hädavajalikke kulutusi ja täitma ülejäänu arvel oma

kohustusi pankrotivõlausaldajate ees. Võlgnikule olid viidatud kohustused teada, kuid ta ei ole neid

täitnud. Oma tegevuse kohta valeinfo andmine kohtule ning aruannete korduv esitamata jätmine ja

tagasimaksete tegemata jätmine on tahtlikud rikkumised.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu

rikkunud FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamata

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisiku ülesandeid ei ole M.B üldse täitnud. Kohus leiab, et teabe

andmise kohustuse rikkumisega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, kuivõrd ilma vajaliku

teabeta ei ole võimalik kontrollida ka võlgniku muude kohustuste, sh mõistlikult tulutoova tegevuse

ja loovutamiskohustuse, täitmist. Võlgnik ei ole ka millegagi põhistanud oma kohustuste rikkumise

vabandatavust ja kohtul puudub alus arvata, et menetluse edasisel jätkumisel võlgnik talle seaduses

ettenähtud kohustusi täidaks nõuetekohaselt. Kohus on menetluse vältel võlgnikku korduvalt välja

kutsunud ja talle andnud täiendavalt võimaluse ja tähtaja maksmata jäänud väljamaksete

sooritamiseks. Võlgnik on seda kohustust täitnud ainult osaliselt.

Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus

järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole

vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille

puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (FIMS § 49 lg-d 5 ja 7). Praegusel juhul

võlgnik rikkus tahtlikult FIMS § 47 sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise

menetluse võimaluse minetanud.

Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 49 lg 14).

Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus ka usaldusisiku võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2).

Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab

kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis

jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate

menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Kohus märkis pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja

nõue tunnustatud (PankrS § 158 lg 4 ls 2). Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus

keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168, FIMS § 48 lg 1).

FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi

kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, mistõttu tuleb tal riigipoolse

menetlusabi kulud hüvitada. Kohus on 27.05.2020 ja 13.01.2021 kohtumäärustega andnud võlgnikule

menetlusabi ja määranud hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 476,40 eurot (koos

käibemaksuga) + 235,87 eurot (koos käibemaksuga) Kohus mõistab võlgnikult välja riigi kasuks

riigipoolse menetlusabi kulud summas 712,27 eurot.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Leanika Tamm