2-25-18141/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-18141

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A. A. vastu võlgnevuse 3815,41 euro ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

4396,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anu Volmer

Kostja A. A. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. A.lt B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus 3815,41 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 581,57 eurot.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

4. Toimetada tagaseljaotsus A. A.le avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud A. A. kanda.

2. Välja mõista A. A.lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 490

eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A. A.l tasuda B2 Impact OÜ-le

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

A. A. (kostja) on sõlminud XXX OÜ-ga (esialgne krediidiandja) 27.02.2023 laenulepingu nr

XXX laenusummas 1630 eurot, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse määraga 43,7% aastas.

Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 598,82 eurot, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 124,98 eurot, intressi katteks 467,84 eurot ja

makse edasilükkamistasu katteks 6 eurot. Tagasimakseid inkassomenetluses on kokku tehtud

summas 747,75 eurot, mis on arvestatud põhiosa katteks.

17.05.2023 sõlmis kostja laenulepingu nr XXX laenusummas 1190 eurot, perioodiga 5 aastat,

krediidikulukuse määraga 45,2% aastas. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid

kokku summas 311,40 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 50,81

eurot, intressi katteks 243,26 eurot, viivise katteks 0,33 eurot ja makse edasilükkamistasu katteks

17 eurot.

17.08.2023 sõlmis kostja laenulepingu nr XXX laenusummas 1960,00 eurot, perioodiga 5 aastat,

krediidikulukuse määraga 44,3% aastas. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid

kokku summas 226,32 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 41,05

eurot, intressi katteks 171,78 eurot, viivise katteks 0,50 eurot ja makse edasilükkamistasu katteks

13 eurot.

Kostja võlgnevust ei tasunud ning esialgne krediidiandja saatis kostjale lepingute ülesütlemise

teate ning lepingud loeti ülesöelduks 25.06.2024. Esialgne krediidiandja loovutas nõuded B2

Impact OÜ-le (hageja).

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (43,7%, 45,2% ja 44,3%) ei ole vastuolus seaduses

sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja

selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus,

et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et lepingu nr XXX alusel

laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1464,41 eurot, lepingu nr XXX

alusel laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1113,12 eurot ja lepingu

nr XXX alusel laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1131,92 eurot.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022 määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31% ja Eesti Panga poolt alates 31.05.2023

määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastasid

lepingu krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määrade kolmekordsele määrale ning lepingutes kokkulepitud krediidi

kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühised.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot, mis on kohtu hinnagul

põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista riigilõiv summas 490 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte

toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)