3-25-1218/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPäästeamet (vastustaja) koostas 12.04.2024 ettekirjutuse nr 7.2-6-2023-2364-1 (dtl 14- Kaebaja esitas 23.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis
Legislator headnote
AI generated3-25-1218/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Päästeamet (vastustaja) koostas 12.04.2024 ettekirjutuse nr 7.2-6-2023-2364-1 (dtl 14- Kaebaja esitas 23.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Mait Laaring
Määruse tegemise aeg ja koht
3. märts 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1218
Haldusasi
X X X kaebus Päästeameti 12.04.2024 ettekirjutusele
Menetlusosalised
Kaebaja: X X X, esindajad Sulo Muldia ja Reet Vokk
Vastustaja: Päästeamet, esindaja Nicole Vingertšuk
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-1218 menetlus.
2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, §
204 lg 1).
ASJAOLUD
1. Päästeamet (vastustaja) koostas 12.04.2024 ettekirjutuse nr 7.2-6-2023-2364-1 (dtl 14-
16) pärast paikvaatlust Harjumaal, Saue vallas, Xxxxxx külas, Xxxxx xxx x (Xxxxxx xxxx) ja
kohustas ettekirjutuse adressaati, X X X (kaebaja), seda täitma.
2. Vastustaja teavitas 26.03.2025 kaebajat sunniraha tasumise kohustusest.
3. Kaebaja esitas 23.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis
menetlusse nõuetes vastustaja 12.04.2024 ettekirjutuse nr 7.2-6-2023-2364-1 (11.11.2024
muudetud kujul) tühisuse tuvastamiseks ja vastustaja 26.03.2025 sunniraha tasumise
rakendamise keelamiseks.
4. Vastustaja esitas 07.08.2025 kaebusele vastuse.
5. Kohus määras 19.01.2026 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses.
6. Kaebaja andis 04.02.2026 kohtule teada, et on vaidlusaluse kinnistu osa (Harjumaa, Saue
vald, Xxxxxx küla, Xxxxx xxx x korteriomandi M1) võõrandanud. Alates 06.01.2026 on
3-25-1218
Xxxxxx xxxxi mitteeluruumi M1 omanik X X. Kuivõrd korteriomand on võõrandatud, siis on
tekkinud eriõigusjärglane, kellele lähevad üle kaebaja õigused ja kohustused. Kaebajal
puudub võimalus täita ettekirjutust. Kaebajale ei ole teada kas X X soovib vastustajaga pidada
õigusvaidlust või loobuda kaebusest. Kuivõrd ettekirjutus on tehtud X X X-le kui
korteriomandi omanikule ja X X X enam omanik ei ole, siis kaebaja seisukohad ja vastuväited
ei saa omada enam kaalu ning kaebajal ei ole enam põhjendatud olla käesolevas asjas
menetlusosaliseks.
7. Kohus tühistas 09.02.2026 määrusega menetlusosalistele antud vastuste esitamise aja ja
kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus palus X X-l teatada, kas ta soovib
kaebajana menetlusse kaasamist ja halduskohtumenetluse jätkumist ning kas ta jääb kaebuse
juurde.
8. X X teavitas kohut 02.03.2026, et ei soovi kaebajana menetlusse kaasamist ja
halduskohtumenetluse jätkumist. X X ei jää kaebuse juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
9. HKMS § 30 (eriõigusjärglus eseme võõrandamisel) lg 1 kohaselt ei mõjuta vaidlusega
seotud eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine
iseenesest asja menetlust. Eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist ei anna iseseisvat
alust jätta kaebus rahuldamata. HKMS § 30 lg 2 alusel võib õigusjärglane HKMS § 30 lg-s 1
nimetatud juhul astuda menetlusse õiguseelneja asemel, kui õiguseelneja sellega nõustub,
samuti kui kohtuotsus ei saaks kohtu hinnangul ilmselgelt enam mõjutada õiguseelneja õigusi.
Õigusjärglase suhtes kehtivad kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud
samal määral, kui need kehtiksid tema õiguseelneja suhtes. HKMS § 30 lg 3 järgi kui
õigusjärglane ei saa eseme võõrandamise korral HKMS § 30 lg 2 kohaselt menetlusse astuda,
kaasab kohus õigusjärglase menetlusse kolmanda isikuna. Sellisel juhul peab kaebusest
loobumisel olema menetluse lõpetamiseks ka kaebaja õigusjärglase nõusolek.
10. Korrakaitseseaduse § 15 lg 7 kohaselt on korrakaitse ülesanne ka kohustatud isiku
õigusjärglasel, kui tegemist ei ole isikuga lahutamatult seotud kohustusega.
11. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 5 lg 2 p 1 põhjal kehtivad ettekirjutuse
adressaadi kohustused ka eriõigusjärglase suhtes, sest kohustuse täitmine oli suunatud
Xxxxxx xxxxi omanikele ega olnud seotud ettekirjutuse adressaadiga lahutamatult. ATSS § 5
lg 3 järgi on ATSS § 5 lg 2 p-s 1 märgitud isiku suhtes lubatud sunnivahendit rakendada
pärast seda, kui ta on ettekirjutuses sisalduvast kohustusest ja sunnivahendi rakendamise
võimalusest teada saanud.
12. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 44 lg 1, mille kohaselt võib
kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 151 lg 2 p
1 alusel jätab kohus pärast kaebuse menetlusse võtmist kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui
ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus
tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
X X kui Xxxxxx xxxxi vaidlusaluse korteriomandi uus omanik ei soovi eriõigusjärglasena
menetlusse kaebaja asemel astuda.
13. Kuna kaebaja on võõrandanud vaidlusaluse ettekirjutusega seotud korteriomandi ja tal ei
ole enam võimalik ettekirjutust täita, siis ei saa tal ka olla enam kaebeõigust praeguses
haldusasja menetluses. Seetõttu tuleb talle kaebus tagastada HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg
2 p 1 alusel.
2(3)
3-25-1218
14. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata
jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS
§ 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui
vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes
äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd kaebajalt haldusorgani kasuks
menetluskulude väljamõistmine ei ole üldjuhul põhjendatud (v.a juhul kui vaidlus väljub
haldusorgani igapäevase töö raamest), siis tuleb ka menetluskulud jätta nende enda kanda.
15. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse, v.a
HKMS § 151 lg 2 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, siis
riigilõivu ei tagastata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Laaring
kohtunik
3(3)