3-26-512/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-512

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 08.01.2026 otsuse

nr 2-15/25/1001 tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule 04.12.2025 kaebuse vandeadvokaat Y.

Y tegevusele peale.

2. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 08.01.2025 otsusega 2-15/25/1001 mitte algatada

aukohtumenetlust vandeadvokaat Y. Y tegevuse suhtes seoses vandeadvokaadi tegevuses

distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.

3. Kaebaja esitas 23.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse advokatuuri aukohtu

08.01.2026 otsuse tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5. Huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda

advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab

huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud sätetest ei tulene aga

3-26-512

kaebajale õigust nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse läbiviimist. Aukohtumenetluse

eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õiguseid. Advokatuuril on distsiplinaar-

menetluses advokaadi väidetavale rikkumisele reageerimisel ja advokaadi karistamisel suur

otsustusruum (AdvS § 19 lg-d 1 ja 2). Huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi

karistamist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele

(Riigikohtu 06.02.2025 määrus asjas nr 3-24-146, p 8).

6. Tallinna Ringkonnakohus on 27.05.2025 määruses asjas nr 3-25-232 (p 10) selgitanud, et

huvitatud isiku taotluse sisuliselt lahendamisena (st isik saab esitatud taotlusele põhjendatud

vastuse) tuleb käsitleda ka olukordi, kui aukohus lõpetab aukohtumenetluse või teeb aukohtu-

menetluse algatamata jätmise kohta motiveeritud otsuse. Sellisel juhul ei ole alust väita, et asi

oleks otsustatud huvitatud isiku kahjuks.

7. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitse-

vahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu

teostamiseks vajaliku teabe saamine (Riigikohtu 01.07.2022 otsus asjas nr 3-20-1214, p 10).

Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri

tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas

aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid.

Kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine.

Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, et aukohus on jätnud

menetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja

sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole

järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik

koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust

vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle

tegevuse õigusaktidele vastavust on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2023

määrus asjas nr 3-22-2528, p 7).

8. Aukohus on kaebaja taotluse neljaliikmelises koosseisus sisuliselt läbi vaadanud ja

koostanud selle kohta põhjendatud otsuse, milles ei tuvastanud advokaadi tegevuses

distsiplinaarsüüteo tunnuseid (AdvS § 17 lg 5). Aukohtu otsusest nähtub, et aukohus on

analüüsinud kaebaja vandeadvokaadi tegevusele esitatud etteheiteid, kuulanud ära puudutatud

vandeadvokaadi, vaadanud asja läbi istungil ja teinud põhjendatud otsuse. Aukohtu seisukoha

kujunemine on halduskohtule jälgitav. Kohtule ei ilmne, et aukohus oleks rikkunud kaebaja

menetluslikke õigusi.

9. Kaebaja väidab, et aukohus vältis hinnangu andmist advokaadi tegevusele osaniku ja

juhatuse liikme otsese ja ilmselge huvide konflikti tingimustes. Kohus kaebaja seisukohaga ei

nõustu. Advokatuuri aukohus on andnud hinnangu huvide konflikti osas oma otsuse p-s 8.

Lisaks märgib kaebaja, et advokatuur ei andnud hinnangut asjaolule, et finantsdokumente

hoiti advokaadi juures. Kohus märgib, et advokatuur on hinnanud asjaolusid seoses finants-

dokumentide advokaadi juures hoidmisega. Aukohtu otsuse p-s 10 on antud hinnang seoses

dokumentidele juurdepääsuga ja nende väljastamisega kaebajale. Aukohus on leidnud, et

advokaat tegutses enda kliendi Nordkat OÜ nimel, esinduse piirid olid määratud tähtajatu

volikirjaga ja juhatuse liikme vahetumine või tagasiastumine ei tähenda automaatselt

esindusõiguse lõppemist. Aukohus leidis, et advokaadil oli kehtiva volikirja alusel ligipääs

osaühingu dokumentidele ja tal oli õigus need kohtumääruse alusel kaebajale väljastada. Kuna

aukohus on leidnud, et advokaadil oli õigus kaebajale dokumente väljastada, siis on aukohus

hinnanud asjaolu, et dokumendid olid advokaadi valduses.

2(3)

3-26-512

10. Eeltoodust tulenevalt on aukohus hinnanud kaebaja väiteid advokaadi tegevuse osas.

Aukohus ei ole rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul

aukohtu otsuse lõppjäreldusega, ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse

vaidlustamiseks. Distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tuvastamisest ei tulene kaebaja

jaoks ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste

edaspidist realiseerimist. Kui kaebaja leiab, et advokaat on rikkunud tema õigusi või tekitanud

talle kahju, siis on tal õigus pöörduda advokaadi vastu hagiga maakohtusse.

11. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Käesoleval juhul

tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, seetõttu ei kuulu tasutud riigilõiv

tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)