Legislator Case Law & Legislation
2-25-13111/15 AI generated

2-25-13111/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-13111/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Legislator headnote

AI generated

2-25-13111/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Keywords

AI generated
prolonged absence undue delay in asylum untimely request for extension medical needs of child lack of urgency family hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-13111

Tsiviilasi

U.Y hagi Z.R-i vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja U.Y, isikukood XXX; elukoht XXX XXX-i, , XXX;

lepinguline esindaja Sally Pukk;

kostja Z.R , isikukood XXX; XXX-i, , XXX; e-post XXX

.

Ärakuulamise aeg

2. märts 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada U.Y hagi Z.R vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada U.Y ja Z.R-i abielu, mis on sõlmitud 30. augustil 2010.

3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks

rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. U.Y (hageja) esitas 12. augustil 2025 kohtule hagi Z.R-i (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

2. Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 30. augustil 2010. Abieluline kooselu lõppes

täielikult 2025. aasta maikuus, millest alates kostja elab krundil asuvas aiamajas,

elamus käib siis, kui hageja ei ole kodus. Pooled ei ela enam koos ega plaani kooselu

jätkata.

3. Kostja vaidles hagile vastu.

4. Vastuse kohaselt ei pea kostja hagi õigeks ega soovi abielu lahutada.

5. Kohus kuulas pooled ära 2. märtsil 2026. Kostja leidis, et see on hageja otsus abielu

lahutada. Pooltel on kohtus pooleli lastega seonduv vaidlus ning samuti on erimeelsus

vara jagamise üle. Kostja ei taotlenud leppimisaega. Hageja jäi oma nõude juurde

abielu lahutada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa

hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel

abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS

§ 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte

lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

6. Kostja on küll hagile vastu vaielnud, kuid sisuliselt ei ole ta kohtumenetluse ajal

midagi ette võtnud, et hagejaga suhteid taastada. Kohus leiab, et leppimisaja andmine

ei oleks tulemuslik. Hageja esitas hagi 12. augustil 2025 ning kinnitas 2. märtsil 2026

kohtule soovi abielu lahutada. Kohus on seisukohal, et seetõttu tuleb abielu lahutada.

Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Abielu jätkamine

eeldab poolte ühist tahet, mis asjaoludest nähtuvalt käesoleval juhul puudub. Seega on

kohtu hinnangul PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja

nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

7. Eeltoodust tulenevalt kohus lahutab abielu. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu

lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval,

millal kohtuotsus jõustub.

8. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS

§ 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad

poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik