2-25-13111/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedmöödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Legislator headnote
AI generated2-25-13111/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Niinemets
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. märts 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-13111
Tsiviilasi
U.Y hagi Z.R-i vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja U.Y, isikukood XXX; elukoht XXX XXX-i, , XXX;
lepinguline esindaja Sally Pukk;
kostja Z.R , isikukood XXX; XXX-i, , XXX; e-post XXX
.
Ärakuulamise aeg
2. märts 2026
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada U.Y hagi Z.R vastu abielu lahutamiseks.
2. Lahutada U.Y ja Z.R-i abielu, mis on sõlmitud 30. augustil 2010.
3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks
rahvastikuregistrile.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. U.Y (hageja) esitas 12. augustil 2025 kohtule hagi Z.R-i (kostja) vastu abielu
lahutamiseks.
2. Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 30. augustil 2010. Abieluline kooselu lõppes
täielikult 2025. aasta maikuus, millest alates kostja elab krundil asuvas aiamajas,
elamus käib siis, kui hageja ei ole kodus. Pooled ei ela enam koos ega plaani kooselu
jätkata.
3. Kostja vaidles hagile vastu.
4. Vastuse kohaselt ei pea kostja hagi õigeks ega soovi abielu lahutada.
5. Kohus kuulas pooled ära 2. märtsil 2026. Kostja leidis, et see on hageja otsus abielu
lahutada. Pooltel on kohtus pooleli lastega seonduv vaidlus ning samuti on erimeelsus
vara jagamise üle. Kostja ei taotlenud leppimisaega. Hageja jäi oma nõude juurde
abielu lahutada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa
hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui
abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel
abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS
§ 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud
vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte
lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või
ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).
6. Kostja on küll hagile vastu vaielnud, kuid sisuliselt ei ole ta kohtumenetluse ajal
midagi ette võtnud, et hagejaga suhteid taastada. Kohus leiab, et leppimisaja andmine
ei oleks tulemuslik. Hageja esitas hagi 12. augustil 2025 ning kinnitas 2. märtsil 2026
kohtule soovi abielu lahutada. Kohus on seisukohal, et seetõttu tuleb abielu lahutada.
Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Abielu jätkamine
eeldab poolte ühist tahet, mis asjaoludest nähtuvalt käesoleval juhul puudub. Seega on
kohtu hinnangul PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja
nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.
7. Eeltoodust tulenevalt kohus lahutab abielu. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu
lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval,
millal kohtuotsus jõustub.
8. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS
§ 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad
poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik