3-26-585/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-585

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.B kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Sigrid Pure

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– C.B (sünd. XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 03.03.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt ning anda luba C.B

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2. aprill 2026 (kaasa arvatud).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud

isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 02.03.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse C.B

(edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK)

paigutamiseks kuni isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Taotlus on

esitatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku

suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 ning VSS § 68 p-des 1 ja 6 sätestatud alused.

Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.

1.1. Puudutatud isik peeti 04.01.2026 kinni Vasknarva külas, Tammiku kinnistul. Kuna antud

piirkond asub Venemaa Föderatsiooni piirivööndi vahetusläheduses, siis oli kahtlus, et isik

soovib ebaseaduslikult piiri ületades lahkuda Venemaa Föderatsiooni.

1.2. PPA lühendas 08.01.2026 isiku viibimisaega ennetähtaegselt. Isik pidi lahkuma

Schengeni alalt 15.01.2026. Isik lahkus 15.01.2026 Poola.

3-26-585

1.3. Mehikoorma radarivaatleja tuvastas 19.02.2026, et Lämmijärvel on isik, kes liigub

Venemaa Föderatsiooni suunal. Isik võeti pardale ja kontrollimisel selgus, et tegemist on

Kanada kodanikuga C.B.

1.4. PPA ametnikud lõpetasid 20.02.2026 isiku viibimisaja ennetähtaegselt ja isiku viimane

lubatud viibimispäev oli 20.02.2026. Samuti koostasid PPA ametnikud isikule ettekirjutuse

Eestist lahkumiseks vabatahtliku lahkumistähtajaga kuni 27.02.2026. Alates 28.02.2026

kuulub ettekirjutus sundtäitmisele ja peale nimetatud tähtaja saabumist saadetakse

lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 14 lg 1 ja § 17 alusel Eesti Vabariigist välja Kanadasse.

Lahkumisettekirjutusega kohaldati isikule Schengeni sissesõidukeeld 3 aastaks.

1.5. Isik peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni kuni 48 tunniks lahkumiskohustuse sundtäitmise

tagamiseks ja tema Eestis viibimise asjaolude väljaselgitamiseks, kinnipidamise aeg

01.03.2026 kell 21.40 ja kinnipidamise koht Endla 52, Tallinn.

1.6. Piiri- ja migaratsioonijärelevalve talituse ametnikud viisid 02.03.2026 puudutatud isikuga

läbi vestluse, eesmärgiga küsitleda isikut tema Eestis viibimise asjaolude kohta ning anda talle

võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Vestlusel isik

selgitas, et ta on stressis, tal puudub ajataju ja seetõttu ei saanud isik päris hästi aru

viibimisaja lõpetamisest ja lahkumisettekirjutuse sisust. Isik selgitas, et lahkus peale

ettekirjutuse saamist Poola ja otsis seal abi lahkumisettekirjutuse peale kaebuse esitamiseks.

Aga kuna temale antud lahkumisettekirjutuses puudusid asjakohased selgitused

edasikaebamise võimaluste kohta, ei saanud ta seda teha. Isiku sõnade kohaselt saabus ta

viimati Poolast tagasi Eestisse umbes 3 päeva eest ja vajas aega, et otsustada, mida edasi teha.

Viimaselt Eestis viibimise ajal oli käinud paaril korral ühes tanklas ja iga kord oli tal tekkinud

sekeldusi teenindajaga, kes pidas teda vargaks või alkoholi tarvitajaks. Viimasel korral, s.o

01.03.2026 märgati tema lahkumisettekirjutust ja isiku arvates just seetõttu peeti ta kinni ja

toimetati kinnipidamiskeskusesse. Samuti rääkis isik vestlusel, et tema kinnipidamise ajal käis

tanklas kohal kiirabibrigaad, kes oli teda kontrollides rõhutanud, et ta vajab viibimist

turvalises keskkonnas. Vestlusel rõhutas isik, et ta ei ole nõus temale koostatud

lahkumisettekirjutusega, selles on palju faktilisi vigu ja tõlgendamisruumi. Samuti ei andnud

isik selget vastust osas, et soovib lahkuda Kanadasse. Isik ütles, et Kanadas on tal sõbraga

kahepeale maja, mis on välja üüritud ja millest saadav üüritulu on ühtlasi tema elatusallikaks.

1.7. PPA koostas 02.03.2026 isikule lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli nr

1052295018.

1.8. Puudutatud isik on välismaalane, kellel puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43

mõistes seaduslik alus Eestis ja teistes Schengeni territooriumil asuvates riikides viibimiseks.

Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et puudutatud isiku paigutamine

KPK-sse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku väljasaatmiseks, kuna isiku

eelnevat käitumist arvestades on alusta arvata, et ta ei soovi minna koduriiki ja hakkab

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma või seda takistama. Vabaduses viibides ei hakka

isik tegema PPA-ga koostööd ning asub ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvale

hoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Schengeni alal ei ole

liikmesriikide piiripunkte ning Schengenisse liikumine on vaba. Isiku varasem käitumine

näitab seda, et tal on olemas nii motivatsioon, vahendid kui ka kontaktid ja oskused liikuda

ilma seadusliku viibimisaluseta Schengeni territooriumil.

1.9. Isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 punktide 1 ja 6 mõttes. PPA lühendas

08.01.2026 isiku viibimisaega ennetähtaegselt, millest tulenevalt pidi isik lahkuma Schengeni

alalt 15.01.2026. Isik küll lahkus 15.01.2026 Poola, kuid tuli tagasi Eestisse juba 23.01.2026,

2(6)

3-26-585

põhjendades seda varasemalt antud seletustes sellega, et talle pole piisavalt hästi selgitatud

lahkumise tingimusi ega ka Schengeni ala piire. Isik arvas, et Eestis lahkumine on piisav.

PPA koostas 20.02.2026 isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks vabatahtliku

lahkumistähtajaga kuni 27.02.2026. isik ei ole teadlikult ja tahtlikult lahkumisettekirjutust

täitnud. Kui politseiametnikud isikult 01.03.2026 kinnipidamisel selgitusi küsisid

lahkumisettekirjutuse mittetäitmise kohta, siis selgitas isik, et ta ei ole veel otsustanud, kuhu

soovib edasi liikuda. Isiku selline käitumine ja lahkumisettekirjutuse mittetäitmine annab

alust oletamiseks, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on näidanud, et ta ei hooli

Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab.

1.10.

Samuti keeldus isik 01.03.2026 kinnipidamisel ja KPK-sse paigutamisel koostööst

ametnikega ning keeldus dokumentide allkirjastamisest.

1.11.

Vestlusel on isik mitmel korral rõhutanud meditsiinilisi probleeme. Samas on

kiirabitöötajad isiku kinnipidamise hetkel ja hilisemal kinnipidamisel üle vaadanud vähemalt

kahel korral ja leidnud, et isiku tervislikud näitajad on korras.

1.12.

Lähtuvalt VSS § 28 lg-st 32 peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks

välismaalase paigutamist KPK-sse ning leiab, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10), kuna need ei taga välismaalase lahkumise

tulemuslikkust. Isikul puuduvad Eestis ja Schengeni alal sotsiaalsed sidemed, elukoht ja

sissetulek. Isik võib hakata väljasaatmise kandmisest kõrvale hoiduma ning see raskendaks

oluliselt tema väljasaatmist riigist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate

järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks

välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd see eeldaks isiku

suhtes usaldust (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p 13). PPA-l puudub isiku suhtes

usaldus, tuginedes isiku varasemale käitumisele.

1.13.

Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

1.14.

Välismaalase kinnipidamine lõpeb 03.03.2026 kell 21.40. Isikut ei ole võimalik 48

tunni jooksul Eestist välja saata, kuivõrd väljasaatmise korraldamine Kanadasse

(riikidevaheline kommunikatsioon, transiidilubade taotlemine ja saatemeeskonna

komplekteerimine) võib võtta aega vähemalt 4 nädalat. Isiku lahkumiskohustus tuleb

sundtäita tema kinnipidamise ja väljasaatmise teel. Vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg-le 1

saadetakse isik Eesti Vabariigist välja Kanadasse.

2. PPA jäi 03.03.2026 istungil oma taotluse juurde, kuid palus viia taotlusesse sisse kaks

kuupäevalist parandust. Taotluse teises punktis on kogemata märgitud 27.08.2026, õige on

26.02.2026. Teine kuupäev on 4. peatükis lõigus 6, kus on märgitud 01.08.2026, kuid õige

kuupäev on 08.01.2026.

3. Puudutatud isik selgitas 03.03.2026 kohtuistungil, et ei ole toime pannud kuritegu ning

leiab, et tema kinnipidamine on ebaseaduslik. Isik ei ole nõus lahkuma Kanadasse, sest see on

inimõiguste rikkumine. Viimased 3 aastat on rännanud maailmas vaimsel rännakul. Viimastel

kuudel käis Gruusias, kus sai teada Püha Niina palverännuteest, mis tõi ta Eestisse. Isik

rändas mööda rannikut Narva lähedal mööda teed, mis viis kiriku juurde, kus olid nunnad.

Isik leidis mahajäetud maja, kuhu läks varjule ning ootas kuni kirik avatakse. PPA süüdistas

isikut, et ta viibib Eestis illegaalselt. Isik leiab, et tema kinnipidamine on ebaseaduslik ja aset

on leidnud mitmed inimõiguste rikkumised. 19.02.2026 otsis isik külalistemaja, mille kohta

sai teada Gruusiast, kus pidi olema püha Niina rada. Isik selgitas seda ka PPA-le. Isik kõndis

mööda rada, mis viis piiripunkti. Seal oli ka mitu kalameest.

3(6)

3-26-585

Eestisse tulin tagasi, sest isiku hinnangul oli tal igati õigus tulla Eestisse tagasi peale siit

lahkumist. Isik oli teadlik 20.02.2026 lahkumisettekirjutusest. Isik selgitas, et teda kasvatati

koguduses ning ta oli koduõppel, kuid ta on teinud IQ-testi, mille tulemus oli üle keskmine.

Vastuseks küsimusele, et kuhu isik läheks, kui ta vabastatakse KPK-st, vastas isik, et kui

õiguslik küsimus saab korda, siis püüaks ta leida koguduse kaudu juristi.

Isik kinnitas, et PPA on selgitanud talle teisel kohtumisel, millised riigid kuuluvad Schengeni

alasse ning isik peab Eestist ja Schengeni alalt lahkuma.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Juhindudes VSS § 23 lg-test 1 ja 11 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA

taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.04.2026

(kaasa arvatud).

5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1

peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Asja

materjalist nähtuvalt on isikule tehtud 20.02.2026 lahkumisettekirjutus ja kohaldatud

sissesõidukeeldu Schengeni alale 3 aastat (dtl 14). Vabatahtlik lahkumiskohustuse täitmise

tähtaja viimane päev oli 27.02.2026. Seega viibib isik käesoleval ajal Eestis ebaseaduslikult.

Seejuures on isik ka kohtuistungil kinnitanud, et ta on teadlik talle tehtud

lahkumisettekirjutusest.

6. Vastavalt VSS § 23 lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks

loa andmiseks piisab, kui üks nimetatud alustest on täidetud.

7. Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht,

mistõttu esineb kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud alus. Põgenemisohtu tuleb

sisustada juhindudes VSS §-st 68.

8. Vastavalt VSS § 68 punktile 1 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole

Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast

lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Vaidlust

ei ole, et puudutatud isiku suhtes on tehtud 20.02.2026 lahkumisettekirjutus, mis on

sundtäidetav alates 28.02.2026 (dtl 14). Vaidlust ei ole ka asjaolus, et vabatahtliku täitmise

tähtaja jooksul isik lahkumisettekirjutust ei täitnud (dtl 18). Seega on VSS § 68 punkti 1

eeldused täidetud.

9. Lisaks on täidetud ka VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb

välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada

andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid

tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11).

4(6)

3-26-585

10. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, millele viitab isiku varasem

käitumine. Asjas on tõendatud, et hiljemalt 15.01.2026 pidi isik Eestist ja Schengeni alalt

lahkuma, kuid juba 19.02.2026 peeti isik uuesti Eestis kinni (dtl 22). Veelgi enam, kuigi

isikule tehti 20.02.2026 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052295018 ning vabatahtlikuks

täitmise tähtajaks määrati 27.02.2026, siis 01.03.2026 peeti isik uuesti Eestis kinni (dtl 18).

Selline käitumine viitab üheselt selgelt, et isik ei soovi lahkumisettekirjutust täita. Viimast on

isik kinnitanud ka 3. märtsi 2026. a kohtuistungil, kus isik väitis, et ta ei viibi ebaseaduslikult

Eestis ning peale Eestist lahkumist oli tal õigus tulla tagasi Eestisse. Samuti on isik

kinnitanud, et ta ei soovi oma koduriiki naasta.

11. Puudutatud isiku ütlused on vastuolulised ja ei ole usutavad. Kohtu hinnangul ei ole

usutav isiku väide, et Lämmijärvele läks ta 19.02.2026 hilisõhtul [isik peeti järvel kinni kell

21.57] kalastuskohti vaatama (vt dtl 13), kuivõrd ükski mõistlik inimene ei lähe öisel ajal

tundmatusse kohta jääle piiritsoonis kalastuskohti vaatama. Ka PPA on pidanud isiku antud

selgitusi kahtlustäratavaks (dtl 14). Seejuures ei lange puudutatud isiku väitega kalastuskohti

näha kokku see, millised esemed olid isikul kaasas, kui ta Lämmijärvel kinni peeti (vt dtl 22).

Kohtuistungil aga on isik esitanud uusi väiteid Lämmijärvel kinnipidamise asjaolude kohta

ning selgitanud, et tema kõndis rada pidi suunaga piiripunkti poole ning seal oli ka kalamehi.

Kohtu hinnangul ei ole need väited usutavad, tegemist on paljasõnaliste väidetega, mis ei

kajastu 19.02.2026 kinnipidamise protokollis (dtl 22).

12. Lisaks on isik keeldunud koostööst PPA-ga, kui ei nõustunud allkirjastama 02.03.2026

küsitluse protokolli (dtl 7) ja isikuandmete ankeeti (dtl 3). Ühtlasi puudub isikul Eestis kindel

elukoht ning samuti on isik kinnitanud, et tal ei ole Eestis ega Schengeni alal tugevaid

sotsiaalseid või majanduslikke sidemeid sh perekonnaliikmeid (dtl 9). Need kõik suurendavad

põgenemisohu riski. Seejuures ei ole isikut takistanud viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine

ega lahkumisettekirjutus korduvalt ebaseaduslikult Eestisse sisenemast. Põgenemisohtu jaatab

ka asjaolu, et PPA-l tekkis kahtlus, et 19.02.2026 soovis isik toime panna ebaseaduslikku

piiririkkumist, mis viitab, et isik ei soovi järgida õiguskorda. Viimast kinnitab ka isiku poolt

kohtuistungil öeldu, et ta ei nõustu, et viibib Eestis ebaseaduslikult. Asja materjalist nähtub, et

isikule on 20.02.2026 lahkumisettekirjutus tõlgitud 20.02.2026 (dtl 15), samuti ingliskeelsel

20.02.2026 teatisel viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta märgitud, et viimane päev, mil

isik võib viibida Eestis, on 20.02.2026 (dtl 25). Nimetatud ingliskeelsele teatisele on isik

andnud ka oma allkirja (dtl 25). Seega on asjas tõendatud, et isik oli teadlik, et peale

20.02.2026 puudub tal õiguslik alus Eestis viibimiseks. Sellest hoolimata on isik 01.03.2026

peetud Eestis kinni kui ebaseaduslikult riigis viibiv isik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

isiku suhtes esineb põgenemisoht.

13. Põgenemisohust tulenevalt ei ole ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põhjendatud, sest see ei pruugi olla tulemuslik (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-

16, p 12). Puudutatud isiku varasem käitumine (ebaseaduslikult riiki sisenemine ja riigis

viibimine, avaliku korra rikkumine) annab alust kahtluseks, et isik ei järgiks suure

tõenäosusega leebemaid järelevalve meetmeid (VSS § 10) ega oleks PPA-le enam

kättesaadav. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki – põgenemisohu

vältimine (VSS § 10 lg 1), mis seaks ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse.

14. Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (VSS §

23 lg 4). Meditsiinitöötaja on soovitanud isiku tervislikust seisundist lähtuvalt mitte väga kaua

isikut KPK-s hoida, vaid võimalikult kiiresti isik välja saata. Kohtu hinnangul ei ole isiku

KPK-sse paigutamine kuni 02.04.2026 vastuolus tervisekaalutlustega (dtl 70). Täiendavalt

märgib kohus, et juhul, kui isiku tervislik seisund peaks halvenema, siis on KPK-s tagatud

isikule ka arstiabi (VSS § 269).

5(6)

3-26-585

15. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava

eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise

tulemuslikkus. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, nagu

eelnevalt on kohus leidnud. Usutav on PPA selgitus, et isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul

välja saata. Küll aga ei pea kohus usutavaks, et hiljemalt 02.04.2026 pole võimalik

lahkumisettekirjutust sundtäita, arvestades, et isikul on olemas kehtiv reisidokument (dtl 26)

ning Kanada ei ole riik, kuhu oleks keeruline lennupileteid saada. Seejuures on ka PPA ise

taotluses märkinud, et üldjuhul võtab see aega vähemalt üks kuu (dtl 67).

16. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 02.03.2026 taotluse osaliselt ja annab PPA-le

loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 02.04.2026 (kaasa arvatud).

17. PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära,

kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg-d

11 ja 3).

18. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)