2-25-15312/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15312

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Bondora AS hagi A.P. (endine Bxxxxxxx) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

1029 eurot 82 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Bondora AS (registrikood 11542046)

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo

Lindeberg, e-post menetlus.bondora@lindeberg.legal

Kostja A.P. (endine Bxxxxxxx) (isikukood XXX), elukoht

XXX,xxxxxxxxxxxx, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Bondora AS loobumine põhinõudest 821 euro 51 sendi, intressi nõudest 90 euro

51 sendi, haldustasu nõudest 18 euro 44 sendi ja sissenõudmiskulu nõudest 5 euro ulatuses ja

lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-25-15312 menetlus.

2. Rahuldada Bondora AS hagi A.P. vastu ülejäänud osas tagaseljaotsusega.

3. Mõista A.P.-lt Bondora AS kasuks välja:

3.1. laenulepingust nr BL3676292 tulenev põhinõue 375 eurot 12 senti ja kuni 3. detsembrini

2025 sissenõutavaks muutunud viivis 21 eurot 66 senti ning viivis põhinõudelt 375 eurolt 12

sendilt alates 4. detsembrist 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

kohustuse kohase täitmiseni;

3.2. laenulepingust nr BL4601231 tulenev põhinõue 523 eurot 16 senti ja kuni 3. detsembrini

2025 sissenõutavaks muutunud viivis 30 eurot 12 senti ning viivis põhinõudelt 523 eurolt 16

sendilt alates 4. detsembrist 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud A.P. kanda, välja arvatud 70 eurot riigilõivust, mis jääb Bondora AS

enda kanda. Rahuldada Bondora AS menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.

5. Mõista A.P.-lt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 380 eurot (riigilõiv 280 eurot,

lepingulise esindaja kulud 100 eurot ilma käibemaksuta) ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis menetluskuludelt (380 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

2-25-15312

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 16. septembril 2025 hagi A.P. (endine Bxxxxxxx) (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled:

1) 19. aprillil 2023 laenulepingu nr BL3676292 summas 1382 eurot (summa 82 eurot on hageja

arvestanud lepingutasu katteks). Lepingu krediidikulukuse määr on 45,51%, intressimäär 29,39%

aastas, haldustasu 4% laenusummalt aastas, kuumakse 48 eurot 81 senti perioodil 15. mai 2023 kuni

13. aprill 2028. Kostja jättis tasumata 13. jaanuari 2025, 13. veebruari 2025, 13. märtsi 2025, 14.

aprilli 2025 ja 13. mai 2025 osamaksed. Hageja edastas 15.aprillil 2025 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse tähtajaga võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14. mail 2024 (dtl 55-58). Kostja

täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu 15. mail 2024 üles (dtl 59-

62).

Hageja nõue kostja vastu lepingu nr BL3676292 alusel on põhinõue 1196 eurot 63 senti, intress 90

eurot 51 senti, haldustasu 18 eurot 44 senti, viivis 121 eurot 82 senti ja sissenõudmiskulu 5 eurot.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt viivise 29,39% aastas alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2) 24. mail 2024 laenulepingu nr BL4601231 summas 744 eurot (summa 44 eurot on hageja samuti

arvestanud lepingutasu katteks). Lepingu krediidikulukuse määr on 48,48%, intressimäär 31,49%

aastas, haldustasu 4% laenusummalt aastas, kuumakse 27 eurot 24 senti perioodil 13. juuni 2024

kuni 14. mai 2029. Kostja jättis tasumata 13. jaanuari 2025, 13. veebruari 2025, 13. märtsi 2025, 14.

aprilli 2025 ja 13. mai 2025 osamaksed. Hageja edastas 15.aprillil 2025 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse tähtajaga võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14. mail 2024 (dtl 55-58). Kostja

täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu 15. mail 2024 üles (dtl 59-

62).

2-25-15312

Hageja nõue kostja vastu lepingu nr BL4601231 alusel on põhinõue 523 eurot 16 senti ja viivis 18

eurot 70 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaali

vahendusel 25. septembril 2025. Kostja palus 25. septembri 2025 e-kirjas menetlusdokumendid

edastada temale postiaadressile (dtl 100). Menetlusdokumendid jäeti kostjale postkasti 4. oktoobril

2025 ning loeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks kolme

tööpäeva möödumisel, s.o 8. oktoobril 2025. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja

14 päeva. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud (tähtaeg möödus 22. oktoobril 2025).

3. Tartu Maakohus andis 18. novembril 2025 hagejale tähtaja esitada kohtule kostja pangakonto

väljavõtted või muud krediiditoimikus olevad hageja poolt kostja suhtes kogutud teave, mis

võimaldab kohtul hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale laenude

andmisel.

4. Hageja palus 3. detsembri 2025 kohtule esitatud seisukohas rahuldada hagi ja mõista kostjalt

välja:

1) lepingust nr BL3676292 põhinõue 375 eurot 12 senti ja viivise kuni 3. detsembrini 2025 summas

21 eurot 66 senti ja viivise põhinõudelt 375 eurolt 12 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni kohustuse kohase täitmiseni alates 4. detsembrist 2025;

2) lepingust nr BL4601231 põhinõue 523 eurot 16 senti ja viivise . detsembrini 2025 summas 30

eurot 12 senti ja viivis põhinõudelt 523 eurolt 16 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hageja selgitas, et ei soovi tekitada asjas juurde oluliselt menetluskulusid ja menetlusökonoomia

kaalutlusel esitab kohtule mõlema laenulepingu osas nõude seadusjärgses määras, st ulatuses

millises määras peaks kohus hageja nõude rahuldama ka juhul, kui hageja ei tõendaks

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja kitsendas oma esialgset nõuet ja esitas

kohtule uuesti määratud tagasimaksed lähtuvalt VÕS § 403⁴ lg 7 sätestatud põhimõttest. Mõlemad

laenulepingud on kehtivalt üles öeldud ka uuesti määratud tagasimaksete korral ja hageja nõue on

mõlema laenulepingu osas muutunud sissenõutavaks.

Hageja selgitas, et kõik hagi aluseks olevad lepingud on ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt

üles öeldud 15. mail 2025. Kostja jättis täielikult ja järjestikku tasumata mõlema lepingu puhul 13.

märtsi 2025,14. aprilli 2025 ja 13. mai 2025 osamaksed.

5. Tartu Maakohus andis 9. detsembril 2025 hagejale tähtaja kuni 19. detsembrini 2025, et hageja

täpsustaks, kas ta esitatud nõuet vähendades võtab haginõude osaliselt tagasi või loobub osaliselt

hagist. Hageja vastas 19. detsembril 2025, et käsitleb nõude vähendamist osalise hagist

loobumisena.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud

faktilised väited omaks võtnud. TsMS § 407 lg 2 sätestab, et hageja nõusolekut tagaseljaotsuse

tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud hagiavalduses, et ta ei soovi

tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning leiab, et vastu tuleb võtta hageja loobumine

põhinõudest 821 euro 51 sendi, intressi nõudest 90 euro 51 sendi, haldustasu nõudest 18 euro 44

sendi ja sissenõudmiskulu nõudest 5 euro ulatuses. Kohus märgib, et hageja nõudest loobumine ei

2-25-15312

tulene kostja poolt peale kohtumenetluse algust nõude tasumisest vaid hageja on nõudest osaliselt

loobunud seoses nõude ümberarvestusega lähtudes kohtunõudest tõendada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgmist. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada.

Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagis märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1

kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja

nende rahalise suuruse. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda, välja

arvatud loobumise tõttu enamtasutud riigilõiv, mis jääb hageja enda kanda. Kohus jätab hagist

osalise loobumisega seotud riigilõivu 70 eurot TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 kohaselt hageja enda kanda.

Kohus selgitab, et hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot, lähtudes esialgselt esitatud hagist. Hageja

loobus osaliselt hagist s.o põhinõudest 821 euro 51 sendi, intressi nõudest 90 euro 51 sendi,

haldustasu nõudest 18 euro 44 sendi ja sissenõudmiskulu nõudest 5 euro ulatuses. Väiksema nõude

korral oleks hagihind olnud 1029 eurot 82 senti, mille eest tulnuks tasuda riigilõivu 280 eurot ehk

70 eurot vähem kui hageja algselt nõudelt pidi tasuma. Kuivõrd hageja loobus osaliselt hagist nõude

täpsustamise tõttu, mitte TsMS § 168 lg 5 mõttes põhjusel, et kostja oleks nõude osaliselt

rahuldanud, tuleb enamtasutud riigilõiv jätta hageja enda kanda.

8. Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise

esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja on palunud

menetluskulude nimekirjas (dtl 9) kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõivu

eurot ja lepingulise esindaja kulud 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas, et menetluskulud

on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta,

kuna hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei

ole ta kandnud ka menetluskulusid.

9. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 380

eurot (280+100).

10. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (380 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

2-25-15312

kohtunik