2-25-16756/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2026, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-16756

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi C.E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

2903,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress

Mustamäe tee, 16, XXX, 10617, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX)

Kostja C.E (isikukood XXX; viimane registrijärgne aadress

xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt C.E-lt (C.E) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

1033,66 eurot, intress summas 13,56 eurot ja viivised perioodi 13.11.2024 – 7.10.2025 eest

summas 102,56 eurot ning sissenõudmiskulu summas 35 eurot, kokku 1184,78 eurot.

3. Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 41% ulatuses kostja C.E ja

59% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

5. Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista kostjalt C.E-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 157,85 eurot.

7. Välja mõista kostjalt C.E-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (157,85

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 7.10.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 14.06.2023 sõlmitud

krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus 1958,81 eurot, intress 232,23 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 677,72 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud KÄPO-s 10.02.2026. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta ei

esitanud.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 2903,76 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 14.06.2023 Multitude Bank p.l.c-ga (edaspidi ka

krediidiandja) krediidikontolepingu, limiidiga 2500 eurot (dtl 14-26). Kostja oli kohustatud tasuma

ka intressi 38,40% aastas. Kokku on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid summas 2500 eurot

(dtl 27-28). Hageja kinnitusel on kostja sooritanud tagasimakseid krediidiandjale kokku summas

1466,34 eurot (dtl 29). Krediidiandja saatis kostjale 28.10.2024 lepingu lõpetamise hoiatuse koos

täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 11.11.2024. Kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud üles

12.11.2024 (dtl 34-35). Multitude Bank p.l.c on nõude loovutanud hagejale 10.12.2024 (dtl 36).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

2(4)

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Krediidilepingu sõlmimisel lähtus krediidiandja kostja enda esitatud andmetest, riiklikest

registritest tehtud päringutele ning kostja kontoväljavõttest. Kohtule on esitatud väidetav kostja

kontoväljavõte perioodi 1.01.2023 – 14.06.2023 kohta (dtl 44-68). Esiteks märgib kohus, et

nimetatud dokument on loodud alles 8.05.2025, seega puudub kohtul kindel veendumus, et

nimetatud dokument ka päriselt koguti enne lepingu sõlmimist või on loodud vaid kohtumenetluse

jaoks. Lisaks ei sisalda ka nimetatud kontoväljavõte mainitud perioodi, vaid tegelikkuses on

kajastatud vaid perioodi 17.03.2023 – 14.06.2023 tehingud. Kontoväljavõttest on eemaldatud ka

olulised osad, näiteks ei ole võimalik tuvastada kellele on kostja ülekandeid teinud või kellelt

laekumisi saanud. Kõigest eelnevast hoolimata on kohus siiski nimetatud tõendit analüüsinud.

Kontoväljavõttest nähtub, et nimetatud perioodil on kostja saanud kelleltki makset selgitusega

„töötasu“ kokku neljal korral kogusummas 2880,66 eurot, mis jagatuna 6 kuu peale (kui

krediidiandja väidab, et väljavõte on 6 kuu kohta) teeb keskmiseks töötasuks 480,11 eurot kuus.

Jääb arusaamatuks, kuidas krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja sissetulekute suuruseks on

2500 eurot. Kostja pangaväljavõte sisaldab suurel määral e-rahakoti ja maksevahendajate kirjeid,

mis viitavad maksetele netikasiinodele või hasartmänguportaalidele. Tulenevalt eeltoodust leiab

kohus, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud kostja krediidivõimet, sh

kontrollinud kostja tegelikke kulusid ning finantskohustusi.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 38,40%

aastas, (vt dtl 29). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 2,5%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi

nõuda. Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole

järginud vastutustundlikulaenamise põhimõtet. Nimetatud ümberarvestuse kohaselt palub hageja

kostjalt välja mõista põhivõla 1033,66 eurot (2500 – 1466,34). Nimetatud summale lisandub

sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga 102,56 eurot ja intress 13,56

eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

12. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 41% ulatuses kostja ja 59% ulatuses hageja kanda.

13. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

3(4)

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

14. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 385 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule

andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 385 * 41% = 157,85 eurot.

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)