Legislator Case Law & Legislation
2-26-1816/3 AI generated

2-26-1816/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-26-1816/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista The First Linen Trade and Manufacturing Company OÜ’lt ja A. K.-lt (K.) 42,95 eurot ja 18.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 39,55 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-26-1816/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K.-lt (K.) 42,95 eurot ja 18.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 39,55 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-1816

Tsiviilasi

HOOVI Rental OÜ hagi The First Linen Trade and

Manufacturing Company OÜ ja A. K. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

19 778,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217, e-

post: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Epp Maria Sepping (e-post:

XXX)

Kostja I: The First Linen Trade and Manufacturing

Company OÜ (registrikood 10666875, e-post: XXX)

Kostja II: A. K. (isikukood: XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista The First Linen Trade and Manufacturing Company OÜ’lt ja A. K.-lt (K.)

solidaarselt HOOVI Rental OÜ kasuks välja võlgnevus summas 10 366,99 eurot,

millest põhinõue moodustab 9889,04 eurot, intress 395,45 eurot, muud kõrvalnõuded

42,95 eurot ja 18.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 39,55 eurot.

3. Mõista The First Linen Trade and Manufacturing Company OÜ’lt ja A. K.-lt (K.)

solidaarselt HOOVI Rental OÜ kasuks välja täiendav viivis 0,4% põhinõude

(9889,04 eurot) tasumata osalt päevas alates 19.01.2026 (kaasa arvatud) kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 9411,09 eurot

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda.

4.2 Mõista kostjatelt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks välja menetluskulud summas

1330 eurot.

4.3 Mõista kostjatelt HOOVI Rental OÜ kasuks välja menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 sätestatud määras

2-26-1816

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või

nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või EE604204278601694436 Coop Pank AS.

Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati

kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab

vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3

on sätestatud, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

2 (3)

2-26-1816

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega jätab kohus menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja esitas

koos hagiavaldusega 23.01.20226 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

menetluskulud kokku 1330 eurot, millest 1050 eurot on asjas tasutud riigilõiv ja 280 eurot

on hageja õigusabikulud. Hageja tõi esile, et lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot ja

hageja on menetluskulude nimekirja esitamise hetkeks kandnud õigusabikulusid summas

280 eurot.

Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 1050 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust

tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).

Hageja esitas kohtule lepingulise esindaja ajakulu, mis oli kokku kaks tundi. Kohus leiab,

et lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ning õigusabi tunnihind on mõistlik (140

eurot/h). Kokku koos riigilõivuga määrab kohus kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud summas 1330 eurot (1050 + 280). Nimetatud summale ei lisandu

käibemaksu, hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hageja menetluskulud

summas 1330 eurot. Kohus märgib, et kostjate poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (summas 1330 eurot) tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale viivist

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik

3 (3)