2-25-9229/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9229

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.H vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 497,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: D.H (isikukood 39202012713, elukoht XXX-i , )

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista D.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Coop Finants AS-i

vahel 25.09.2022. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L452191 alusel:

2.1 tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa maksed 5284,96 eurot järgmiselt:

Maksepäe

v

Makse suurus

15.06.2028 81,45 €

15.07.2028 82,80 €

15.08.2028 84,18 €

15.09.2028 85,57 €

15.10.2028 86,99 €

15.11.2028 88,43 €

15.12.2028 89,90 €

15.01.2029 91,39 €

15.02.2029 92,91 €

15.03.2029 94,45 €

15.04.2029 96,01 €

15.05.2029 97,61 €

15.06.2029 99,23 €

15.07.2029 100,87 €

15.08.2029 102,54 €

15.09.2029 104,24 €

15.10.2029 105,97 €

15.11.202

107,73 €

15.12.2029 109,52 €

15.01.2030 111,33 €

15.02.2030 113,18 €

15.03.2030 115,06 €

15.04.2030 116,96 €

15.05.2030 118,90 €

15.06.2030 120,88 €

15.07.2030 122,88 €

15.08.2030 124,92 €

15.09.2030 126,99 €

15.10.2030 129,10 €

15.11.2030 131,24 €

15.12.2030 133,41 €

15.01.2031 135,62 €

15.02.2031 137,87 €

15.03.2031 140,16 €

15.04.2031 142,48 €

15.05.2031 144,85 €

15.06.2031 147,25 €

15.07.2031 149,69 €

15.08.2031 152,17 €

15.09.2031 154,70 €

15.10.2031 157,26 €

15.11.2031 159,87 €

15.12.2031 162,52 €

15.01.2032 165,22 €

15.02.2032 167,69 €

15.03.2032 170,74 €

15.04.2032 173,57 €

15.05.2032 176,45 €

15.06.2032 179,38 €

15.07.2032 182,35 €

15.08.2032 185,38 €

15.09.2032 186,89 €

2.2 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhiosalt alates osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni sissenõutavaks muutunud põhiosa

tasumiseni.

3. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldamata osas, milles Aktiva Finance

Group OÜ palub mõista D.H-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla

suuremas ulatuses kui 5284,96 eurot, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ning

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras viivise

väljamõistmiseks.

4. Menetluskulud jätta 49% ulatuses D.H kanda ning 51% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1150 eurot.

6. Välja mõista D.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskuludest

49%, s.o 563,50 eurot. Hageja menetluskulud jätta 51% ulatuses hageja enda kanda.

7. D.H peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ nõuab 11.06.2025. a esitatud hagis D.H-lt põhivõlgnevuse

9192,16 eurot, intressi 633,48 eurot, sissenõudmiskulude 50,00 eurot, haldustasu 6 eurot

ja viivise väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS 25.09.2022. a laenulepingu,

mille alusel sai kostja laenu 10 000 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidisumma,

tasuma intressi ja haldustasu maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud graafikust

tulenevaid kohustusi, mistõttu tekkis ka sissenõudmiskulu ning viivis.

Esialgne võlausaldaja ütles lepingu üles 30.12.2024. a ning loovutas kostja vastase

nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2. Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 09.10.2025. a ümberarvestuse juhuks,

kui kohus leiab, et laenuandja ei ole kohaselt järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid esialgsele võlausaldajale summas

4475,04 eurot, hagejale 40 eurot. Hageja arvestab nimetatud summad tasutuks põhivõla

katteks. Samuti arvestab hageja lepingutasu 200 eurot põhiosa katteks. Sellest tulenevalt

on kostjal tagastamata laenu põhiosa 5284,96 eurot (10 000 – 4475,04 – 40 – 200).

Sellisel juhul ei saa lugeda lepingut kehtivalt ülesöelduks 30.12.2024. a, sest kostja ei

olnud graafikujärgsete maksete tasumisega võlgnevuses. Ümberarvestuse järgi on kostja

tasunud kõik graafikujärgsed maksed kuni 15.05.2028. a ning osaliselt ka 15.06.2028. a

osamakse. Sellisel juhul nõuab hageja lepingu täitmist ja palub kostjalt välja mõista

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 369 alusel, ning intress seaduses sätestatud määras ja viivis 0,5% tasumata

osamakselt päevas.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 04.11.2025. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kostja kinnitas hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist 25.11.2025. a.

Kostjale määratud hagile vastamise viimaseks päevaks oli seega oli 15.12.2025. a.

Kostja vastust ei esitanud.

4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtupraktikas on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407

lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud

osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas

nr 2-22-145432, p 23).

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades

üksnes järgmist.

5. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja

tuvastas, et esialgne võlausaldaja on kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogunud

andmeid kliendilt endalt, Maksu- ja Tolliametist ja kontrollinud maksehäireregistreid.

Hagist ei nähtu, et laenuandja oleks analüüsinud kostja tegelikke kohustusi,

ülalpeetavate olemasolu ja arvu vms. Kohus on hagejale selgitanud, et ei saa eluliselt

usutavaks pidada kostja laenutaotluses avaldatud igakuiste kulude suurust 50 eurot,

millest tuleks mh katta nt eluasemekulud, sidekulud ja toidukulud.

Riigikohus on 24.11.2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu,

hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5)

(vt Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda

piisavaks vaid kostja enda avaldatut.

6. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

7. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0%. Hageja on nõude

ümberarvestuses intressi arvestanud muutuva määra alusel, st vastavalt sellele, kuidas

seadusjärgne intressi määr on muutunud. Kohus märgib, et hageja esitatud lepingutes

oli kokku lepitud fikseeritud intressimäär. Hageja ei saa nõude ümberarvestuses muuta

lepingu tingimusi. Seega asendub lepingus fikseeritud intressimäär lepingu sõlmimise

ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga fikseerituna kogu lepingu perioodiks. Kuni

2023. aastani oli seadusjärgne intressimäär 0%. Laenuandja ja kostja vahel sõlmiti

leping 2022. aastal. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude.

8. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei

võlgne, jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude haldustasu ja sissenõudmiskulu osas.

9. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Kostja sai laenu 10 000 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud krediidiandjale

tagasimakseid kokku summas 4055,77 eurot (2555,77 + 1500) ning hagejale 40 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed

arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks. Samuti tuleb põhivõla katteks arvestada

lepingutasu 200 eurot.

10. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda

30.12.2024. a kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on laenuandja poolt lepingu

ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

11. Et kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega, jätab kohus rahuldamata ka hageja

esitatud nõude põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise

osas.

12. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi

ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 2024. aastal.

Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul, samuti ei ole

kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid

sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet.

Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi

esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja käitumine nii

kohtumenetluses kui ka sellele eelneevalt, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt ka

tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad kohustused.

13. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata

krediidisumma (põhivõla) 5284,96 eurot (s.o ümberarvestatud graafikujärgsed maksed

alates 15.06.2028. a.

14. Hageja on palunud välja mõista ka viivis sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt

alates otsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 19,9%

aastas.

Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus

leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja

asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1

alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi 49% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 910 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kuna kostja menetluses

osalenud ei ole, puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud.

16. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

17. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama

vaidlusega, kostja ei ole menetluses osalenud ning kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades

asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja

sisu, peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks

esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on

standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades vaidluse sisu ja

dokumentide mahtu, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu

suuruseks 240 eurot.

18. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1150 eurot (910 +

240), millest kostja kanda jääb 49% ehk 563,50 eurot. Hageja kantud menetluskulud

summas 586,50 eurot (s.o 51% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest) jätab

kohus hageja enda kanda.

19. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin