2-24-9176/114 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov ja kohtunik Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

03.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9176

Kohtuasi

Tallinna Linna avaldus D.N-i ja M.X hooldusõiguse

peatamiseks ning alaealistele lastele eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.12.2025.a kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja liik

J.Z-i 17.12.2025.a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsus Sotsiaal-

ja Tervishoiuameti kaudu), esindaja N.U (e-post: XXX)

Puudutatud isik I D.N (isikukood XXX, e-post: XXX)

Puudutatud isik II J.Z (isikukood XXX), temale RÕA

korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

(e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.12.2025.a määrus jätta muutmata.

2. J.Z-i määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud

puudutatud isiku II esindamisega riigi õigusabi korras seotud menetluskulud, mis

jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. TsMS § 533 lg 1 järgi vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja

otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale

kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linn linnavalitsuse kaudu esitas 12.06.2024 Harju Maakohtule taotluse esialgse

õiguskaitse korras D.N-i ja M.X hooldusõiguse peatamiseks ning alaealistele lastele eestkostja

määramiseks. 23.07.2024 esitati põhiavaldus D.N-i hooldusõiguse peatamiseks laste J.Z-i ja

W.V suhtes ning M.X hooldusõiguse peatamiseks lapse W.V suhtes. Avaldaja leiab, et laste

vanemad ei ole suutelised kohaselt laste hooldusõigust teostama ning vanemate poolsed

puudujäägid on ohustanud laste heaolu, sh tervist ning arengut. Laste huvides on peatada laste

vanemate isiku- ja varahooldusõigus laste suhtes ning määrata eestkostjaks sobivate füüsiliste

isikute puudumisel Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet kaudu) kuni

laste täisealiseks saamiseni või seniste asjaolude äralangemiseni.

2. D.N leidis, et on taganud lastele turvalise kasvukeskkonna, eluaseme, riided, söögi ja muud

vajalikud asjad. Lapsed ei ole puudust kannatanud ega millestki ilma jäänud. Ema tegeleb

lastega, mängib nendega ja käib ka nendega üritustel. W.V-ga on käidud kõigil arstivisiitidel,

mis neile on määratud. Minnakse ka logopeedi juurde ning kodus tegeldakse kõne

arendamisega igapäevaselt. 01.08.2024 seisuga käis ta juba potil ning arengus mahajäämust ei

olnud. Neuroloog on kinnitanud, et neuroloogilisi probleeme ei esine. Lasteaia sõnul ei ole ta

probleemne laps. W.V kõneareng ei ole pärsitud, ta on lihtsalt lasteaias vaiksem. Vanematega

ta suhtleb. Isa on õpetanud, et võõrastega ei pea rääkima. 02.10.2024 seisuga ei olnud ema

veel logopeedi leidnud. Ema on püüdnud W.V-ga palju tegeleda, et laps ei oleks kogu aeg

nutiseadmetes. See õnnestub eeskätt siis, kui laps ei ole lasteaias.

J.Z-il tekkis kooli suhtes tõrge seetõttu, et tal ei olnud oma klassis sõpru ja ta puudus selle

tõttu palju koolist. Tal esines ka hirm ja see mõjutas negatiivselt tema käitumist. Ema on J.Z-i

XXXs külastanud ja laps on külastanud ka ema Tallinnas. Mõistlik on jääda XXXsse

vähemalt 2024/2025 õppeaasta lõpuni, et mitte vahetada kooli aasta keskel. J.Z ei ole pärast

XXXsse minekut enam kogu aeg vihane. Ema ei ole tahtnud J.Z suhtes vägivalda kasutada,

aga on võimalik, et ta on lapsel niimoodi käest kinni võtnud, et sellest on jäänud punane laik.

Ema ei ole unustanud last haiglasse, ema oli ise samal ajal haiglas ravil. Turvakodus

viibimine oli J.Z huvides, sest J.Z kodus viibimise ajal olid sagedased politseikülastused ja

eksisteeris oht, et vanemad saavad mingi süüdistuse. D.N saab aru lapse eemalviibimise

põhjusest selliselt, et lapsel tekkisid halva seltskonna pärast puudumised, ta hakkas öösiti

õppima ja oli kaua üleval, seejärel ei jõudnud ta õigel ajal kooli; kodus tekkisid ka

hüsteeriahood. Koduste konfliktide põhjuseks oli seega J.Z halb seltskond.

Vanemad on käinud ka perenõustaja vastuvõtul. Imelised Aastad programmi ei õnnestunud

minna seetõttu, et esimest korda ei olnud neil võimalik pakkuda laste hoiu teenust ning

vanematel ei olnud W.V kuhugi jätta. D.N tegeleb töökoha otsimisega. D.N tegeleb enda

sõnul ka enda raviga, külastab raviarsti ja võtab ravimeid. 02.10.2024 täpsustuse kohaselt ei

olnud tal küll pikka aega olnud võimalik raviarstiga ühendust saada, arsti külastas ta viimati

2023. a. Tookord kirjutas arst tabletid välja ja raviskeemi ei ole vahepeal muudetud.

Kriminaalmenetluses avaldas, et ei pea ravimeid võtma seetõttu, et digiloos oli välja toodud,

et patsient on põhimõtteliselt terve. Haiglasse sattus vaid seetõttu, et ei saanud öösel magada.

3. M.X ei nõustunud varasemalt enda hooldusõiguse peatamisega ning leidis, et lapse eest on

hoolitsetud. Isa ei ole ise logopeedi leidmisega tegelenud, sellega tegeleb ema. Pereterapeudi

juurde või vanemlusprogrammi ei ole saanud minna, sest pole last kuhugi jätta. Kui saab käia

üksinda, siis läheb. Isa ei ole lapsele öelnud, et ta lasteaias tädidega ei suhtleks. Pärast J.Z

lahkumist kodust on W.V süüdistanud isa selles, et J.Z-i enam kodus ei ole. Samas on W.V

muutunud pärast J.Z kodust lahkumist rahulikumaks. 02.12.2025 ärakuulamisel nõustus M.X

enda hooldusõiguse peatamisega. Ta selgitas, et W.V külastamist on osaliselt takistanud tema

töögraafik. Laste ema ei võta juba mõnda aega ravimeid ning tema haigus on ägenenud. Laste

ema tööl ei käi.

4. Lastele määratud korras esindaja toetas esitatud avaldust. Kohtule esitatud avaldusest ja

lisatud dokumentaalsetest tõenditest ja esindaja poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole

lapsevanemad oma vanemakohustusi täitnud ning mõlemad lapsed on jäänud mitmel korral

vanemliku hoolitsuseta. Avaldaja on oma avalduses veenvalt põhistanud, et ema on korduvalt

seadnud ohtu laste kehalise ja vaimse heaolu. J.Z on tulnud perest eraldada korduvalt, sest

ema on teda väärkohelnud. Vanemate senine koostöö lastekaitsega on olnud ebapiisav. J.Z on

emaga koos viibides pidanud korduvalt olema silmitsi olukordadega, mida saab pidada laste

väärkohtlemiseks, otsesed viited sellele esinevad Politsei- ja Piirivalveameti vastuses kohtu

nõudele. W.V on olnud tülide ja kähmluste tunnistajaks. Vanema poolt laste korduv asetamine

olukorda, mis käib lastele arenguliselt üle jõu, on laste arenguline väärkohtlemine ning laste

põhiõiguste tugev riive. Laste huve ja vanema ressursse tuleb hinnata lühemas ja pikemas

perspektiivis. Kui vanemad ei ole suutelised abi vastu võtma ja ei suuda oma probleeme

tunnistada, siis on laste parimates huvides tagada lapse turvalisus, stabiilne elukorraldus ning

arengu toetamine väljaspool bioloogilist perekonda tagades regulaarne kontakt bioloogilise

vanemaga. Käesoleval ajal vajavad lapsed turvalist kasvukeskkonda, väga toetavaid suhteid ja

lastele tekitatud traumadega tegelemist.

Laste esindaja on veendunud, et J.Z soovib naasta koju ema juurde. Kuna lapsed on korduvalt

perest eraldatud, siis välistamaks varasemate juhtumite kordumist, peab ema omapoolset

näitama valmisolekut oma probleemide lahendamiseks ja koostööks lastekaitsega ja

raviarstiga. Vanematel ja W.V-l on lähedane suhe ja vanemad soovivad kasvatada oma poega.

Samas on hetkel lapsel märgata olulisi arengulisi probleeme, millega piiratud ressursiga

vanemad ei ole suutelised tegelema. Laps on pidanud pidevalt nägema kuidas J.Z ja ema

tülitsevad, karjuvad, kaklevad. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on ema ka W.V löönud.

Laste esindaja külastas W.V-d 15.08 XXX asuvas väikelaste turvakodus. Laps oli

rõõmsameelne ja mängis teiste turvakodu lastega. Sõnalist kontakti lapsega esindaja ei

saanud, kuna laps ei räägi täiskasvanutega. Turvakodu lastega laps suhtleb, töötajatega

minimaalselt. Laps kohanes kiiresti. Peamiseks probleemiks on senini olnud see, et laps ei

taha ise WC toiminguid teha ja laps on ka põrandale urineerinud. Laste heaolu spetsialisti

kinnitusel läks lapse üleandmine rahulikult ja isa tegi koostööd ning selgitas lapsele

rahulikult, et laps läheks töötajatega kaasa.

Lapse määratud esindaja leidis, et vanemad ei adu probleemi olemust ega vajadust ise

aktiivselt tegutseda. Kui vanemad laste heaolu oma puuduliku ressursi tõttu tagada ei suuda,

siis tuleb hooldusõigus peatada. Emal on vaja tegeleda enda raviga.

5. Kohus kuulas J.Z-i ära esmalt 13.06.2024 XXX turvakodus. J.Z avaldas nördimust selle

üle, et tema peab turvakodus olema, aga vend saab viibida kodus. Ta saab aru, et viibib

turvakodus koduste probleemide pärast. Politsei kutsuti, kuna ema hakkas tema suhtes

halvasti käituma. Siis pidi ta veel viibima XXX Keskuses (kus talle ka ei meeldinud). Praegu

tegeleb kooli lõpetamisega. Praegu tekkinud olukorra tõttu on tal jäänud osalemata mitmetel

tema jaoks olulistel üritustel. J.Z teab, et emal on vaimse tervise probleemid. Ema ise ütleb, et

tal on depressioon, aga J.Z teab, et tegelikult on skisofreenia. Emale on määratud ravimid ja

J.Z-ile teadaolevalt ta võtab neid. Vahel on küll probleeme ravimite võtmisega. Kui ema

tervis läheb käest ära, siis hakkab ta imelikku juttu ajama ja palju naerma ning lõpuks tuleb

kallale. Nii J.Z-ile kui ka enda mehele. J.Z ei tea, et ema oleks venna suhtes samamoodi

käitunud. Ema käitumise tõttu on käinud kodus sageli ka politsei; J.Z jutust jääb mulje, et

peab politsei ja kiirabi tegevust küll veidi ülereageerimiseks. J.Z heidab emale ette, et ema

keskendub ainult endale, s.o jutt läheb alati ema peale, kuigi mingi asi puudutab hoopis teisi.

Ema ka muudab pidevalt oma plaane. J.Z kohtus emaga 12.06.2024 pere kodus. Ema rääkis

sellest, et kohus tahab tema vanema õiguseid ära võtta. Praegu ema ja isa (J.Z kutsub W.V isa

ka enda isaks) töötavad ning seetõttu kuigi palju lastega ei tegele. Isa on ka palju kodust ära.

Varem olid vanemad pikalt kodus, kuid olukord oli sama. Olid hoopis telefonis. Turvakodus

ei meeldi see, et siin on igasugused reeglid. Kodus reegleid ei olnud. Mõnikord öeldi küll, mis

kellaks peaks koju tulema. Lähedasi sugulasi J.Z-il on, näiteks ema õde, aga ta ei suhtle

nendega sagedasti. Koolis läheb J.Z-il hästi, tal on olemas ka sõbrad. Käib tantsutrennis,

laulab koolis lauluringis. Rääkis emaga soovist õppida klaverit, aga kui ema käest midagi

küsida, siis saab ema kurjaks. Vennaga saab J.Z hästi läbi ja tahaks temaga koos viibida. J.Z

tahab koju.

Kohus kuulas J.Z ära ka 04.12.2025 Tallinna kohtumajas. J.Z selgitas, et tal läheb koolis hästi

(probleeme on olnud vaid matemaatikaga) ning ta tegeleb vabal ajal tantsimisega (üks kord

nädalas treening). Eelmisel aastal tegeles laulmisega ja tulevikus tahaks ka rohkem laulmisega

tegeleda. Samuti on üheks huvialaks kunst (ka teraapia on kunsti vormis). Emaga on J.Z

suhelnud, aga viimasel ajal on emal jälle haigus välja löönud ning see mõjutab nendevahelist

suhet. J.Z on külastanud ka W.V. J.Z saab aru, et ema ei saa praegu tema eest hoolitseda, kuid

ta soovib siiski teada, millal tal on võimalik koju saada. J.Z on saanud suhelda ka sugulastega,

tema parim sõber on täditütar D.D, kellega koos on plaanis lähiajal ka kinno minna (on

planeeritud ema külastamine). Kohus selgitas J.Z-ile, et tal on määruskaebe tähtajal 14-

aastaseks saamisega seoses lahendile iseseisev kaebeõigus. Kokkuleppe kohaselt toimetatakse

lahend talle kätte määratud esindaja vahendusel ning esindaja saab vajadusel selgitada ka

lahendi sisu ja mõju J.Z-ile.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6.Maakohus rahuldas avalduse, peatas D.N-i hooldusõiguse J.Z-i ja W.V suhtes ning M.X

hooldusõiguse W.V suhtes kuni laste täisealiseks saamiseni, määras lastele kuni nende

täisealiseks saamiseni eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu).

Määruse põhjenduste kohaselt nähtub rahvastikuregistri andmebaasist, et D.N on J.Z-i ja W.V

ema ning M.X on W.V isa. Mõlemad lapsed vajavad keskmisest suuremat tähelepanu ning

erihooldust ja professionaalset abi. Vaidlus on selles, kas lapsevanemad on praegusel hetkel

piisavalt suutelised tagama ise lastele vajalikku hoolitsust ja järelevalvet ning kas koos

vanematega elades on piisaval määral tagatud laste arenguvajadused.

Kohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud vanemate hooldusõiguse peatamine. Kohtule

on ilmne, et kummagi vanema vaimne seisund ei võimalda laste eest kohaselt hoolitseda.

Kohus põhjendab oma otsustust alljärgnevalt.

Esitatud teabest nähtuvalt ei ole D.N suuteline adekvaatselt enda terviseseisundit hindama ning

tema haigusteadlikkus on puudulik. Ta on aastaid eitanud enda tervisehäireid, jätnud vajaliku

abi otsimata ning määratud ravi pooleli. Sel põhjusel on ta sattunud mitmel korral ka

haiglaravile, seda viimati augustis 2025. Praeguse hetke kohta on teada mitmest allikast (sh

M.X kinnitusest), et D.N ravimeid ei võta ning tema haigus on taaskord ägenenud. Haiguse

ägenemine tähendab konflikte oma elukaaslase ja J.Z-iga, sh on ta neid füüsiliselt rünnanud.

Võimalik on rünnakute tekkimine ka W.V suhtes, kui W.V suuremaks saab ning oskab

paremini enda eest seista või tekib tal soov astuda välja vanema või õe kaitseks. Ka mõjutab

lapsi negatiivselt taoliste konfliktide juures viibimine. Vanema hooldusõiguse peatamise

asemel muude abinõude kasutamine (toetamaks vanema vaimset tervist) ei ole praegusel hetkel

võimalik. Teadaolevalt oli kohtus kriminaalmenetlus D.N-i suhtes sundravi kohaldamiseks (J.Z

ründamise tõttu), kuid lõppkokkuvõttes jäi sundravi kohaldamata.

J.Z arengut ohustab lisaks füüsilistele rünnakutele ka vaimse tervise kahjustamine ning

arenguks vajaliku toe puudulikkus. Teadaolevalt oli menetlusele eelnevalt ohustatud J.Z

haridustee jätkumine, tal esines koolist palju põhjuseta puudumisi. Ohustatud oli ka lapse

vaimne tervis. Lapsevanem endas probleemi ei näinud ning süüdistas puudulikus

õppetegevuses osalemises tüdruku halba seltskonda. Lapse vajalikul määral toetamist ei ole

toimunud ka menetluse ajal. SOS XXX Lasteküla 13.05.2025 teate (dtl 224) kohaselt oli ema

jätnud viimased kohtumised J.Z-iga ära ega olnud soovinud J.Z-i Tallinnasse. Ka ei ole ema ise

käinud XXX külas. See muserdas J.Z-i. Ema ei ole andnud selget sõnumit, mis saab. J.Z-il on

sees suur ärevus, mis mõjutab tema olukorda XXX Kodus. J.Z-il on konflikte ka teiste laste ja

perevanematega, J.Z on ühte last ka füüsiliselt rünnanud. J.Z-ile on nüüd määratud ravimid,

mida ta on võtnud 1 kuu.

Kohus ei ole praegu veendunud, et vanema suutlikkust ei ole võimalik suurendada ning, et

praegused puudused on püsivad. Seega ei pea kohus praegu põhjendatuks vanema

hooldusõigust täielikult ära võtta. Eeskätt on D.N-il võimalik tegeleda järjekindlalt enda

raviga. M.X on esitatud avaldusega nõus. Avalduses esitatud teabe kohaselt ei ole ta olnud

suuteline W.V osas vanemakohustusi täitma, ka nähtub esitatud teabest isa vähene huvi lapse

arenguvajaduste tagamise kohta - raviküsimused on jäänud vaid ema kanda ning isa on

töötanud vastu ka lapse nutisõltuvusest vabanemiseks vajalikele sammudele. Avalduse

kohaselt ei ole isa kasutanud ka talle antud võimalust osaleda vanemuslprogrammis.

Taastamaks tulevikus isa hooldusõigust on otstarbekas alustada ilmselt vanemlusprogrammis

osalemisest.

Avaldaja on taotlenud Tallinna Linnavalitsuse määramist laste eestkostjaks, kuna puudub

sobiv füüsiline isik. Kohus on seisukohal, et J.Z-i ja W.V eestkostjaks tuleb määrata Tallinna

Linnavalitsus. Tallinna Linnavalitsus asub käesoleva määruse alusel teostama laste kogu

isikuhooldusõigust ja varahooldusõigust.

J.Z-i määruskaebus

7.J.Z esitas esindaja kaudu määruskaebuse, milles avaldab, et ei ole nõus kohtu järeldusega, et

tema ema hooldusõigus tuleb peatada. J.Z soovib kasvada oma kodus. J.Z hinnangul on tema

bioloogilises peres üldiselt kõik normaalne, ema on lubanud J.Z-ile ravimeid kasutada ja J.Z

soovib ema lubadust uskuda. J.Z-ile jääb arusaamatuks see, miks ta ei saa koju minna

olukorras kui ta saab juba 14 a vanaks ja ta suudab palju enam iseseisvalt hakkama saada, kui

perest eraldamise ajal. Kohus ei ole konkreetse lapse J.Z seisukohast piisavalt analüüsinud

ema suutlikkust hooldusõigust teostada ega otsust piisavalt põhjendanud. Võib eeldada, et

kohus ei ole juhindunud uurimisprintsiibist ning on jätnud välja selgitamata ja tuvastamata

käesolevas asjas olulised asjaolud ning lapse huvid ja vajadused. Kohus leidis, et praegusel

juhul ohustab last ema ebapiisav võimekus täita oma vanemakohustusi. Kohus ei arvestanud

seejuures J.Z huve ega tahet. J.Z soovib kasvada kodus. J.Z hinnangul on lastekaitse tema ja

tema venna perest eraldamisega üle reageerinud ja ei ole tegutsenud lapse huvidega

kooskõlas.

Menetlusosaliste seisukohad

8.Tallinna Linn vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Käesolevas asjas on lapse soov kasvada bioloogilises peres mõistetav, kuid see ei kaalu üles

tõsiasja, et lapsevanem ei ole olnud suuteline tagama lapsele turvalist ja stabiilset

kasvukeskkonda. Kogutud tõenditest, sealhulgas varasemalt kohtule esitatud dokumentidest

ning Politsei- ja Piirivalveameti materjalidest nähtub, et lapse ema tervislik seisund on

ebastabiilne ning ta ei ole järjepidevalt järginud raviskeemi. See on korduvalt viinud

olukordadeni, kus laps on jäänud vanemliku hoolitsuseta või sattunud olukordadesse, mis

kahjustavad tema kehalist ja vaimset heaolu. Lapse korduv sattumine ebastabiilsesse ja

ettearvamatusse hoolduskeskkonda kahjustab lapse turvatunnet ning arengut ka pikaajaliselt.

Käesolevas asjas leiab lapse heaolu spetsialist, et tuleb arvestada lapse huvide kaalumisel nii

lühikese kui ka pikaajalise perspektiiviga. Lapse parimates huvides on kasvada keskkonnas,

mis tagab vajaliku turvalisuse, stabiilsuse, järjepideva hoolitsuse ning arengut toetavad

suhted. Arvestades lapse seniseid kogemusi ja talle tekitatud traumasid, vajab ta käesoleval

ajal eelkõige stabiilset kasvukeskkonda ning professionaalset tuge, mida bioloogiline pere

käesolevalt pakkuda ei suuda.

9.D.N määruskaebusele seisukohta ei esitanud.

Menetluse edasine käik

10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, et maakohtu määrus tuleb jätta

muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

12.Asja materjalidest nähtub, et:

-28.09.2023 viidi J.Z-i (edaspidi ka J.Z või laps) kodust laste heaolu spetsialisti ning politsei

kaasabil XXX Turvakodusse. Selle tingis mitmekordselt J.Z ema D.N-i (edaspidi D.N või

ema) poolt lapse suhtes toime pandid füüsiline väärkohtlemine ning J.Z poolt lasteabile antud

teave, et ta on koos vennaga jäetud järelevalveta.

-27.10.2023 lubati emal J.Z-ile turvakodusse järele tulla.

08.05.2024 viidi J.Z politsei kaasabil järjekordselt turvakodusse, põhjuseks vägivaldseks

muutunud konflikt lapse ja ema vahel.

-23.05.2024 toimetati J.Z uuesti turvakodusse, põhjuseks vägivaldseks muutunud konflikt

lapse ja ema vahel.

-Avaldaja esitas 12.06.2024.a käesolevas asjas esialgse õiguskaitse avalduse.

-18.06.2024.a rahuldas maakohus esialgse õiguskaitse avalduse J.Z-i osas, eraldas J.Z esialgse

õiguskaitse korras emast D.N-ist. Peatas D.N-i hooldusõigus alaealise lapse J.Z-i suhtes kuni

tsiviilasjas nr 2-2X-XXXX lõpplahendi jõustumiseni ja määras mh J.Z-i ajutise eestkostja

ülesandeid täitma Tallinna Linnavalitsuse.

13.Määruskaebuse esitaja on avaldanud arvamust, et tema perest eemaldamisega on üle

reageeritud. Ringkonnakohus toob esile asjassepuutuvad õigusnormid järgmiselt. Kui vanema

hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine või vanemate suutmatus täita oma

kohustusi ohustab lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu, rakendab kohus PKS § 134 lg 1

alusel ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh eraldab PKS § 135 järgi lapse perekonnast.

Abinõude kohaldamiseks tuleb tuvastada, milline oht ähvardab lapsi vanemate juures kasvades

ning milliste abinõudega on võimalik seda ohtu ära hoida. Seejuures tuleb täpselt tuvastada,

milline oht ähvardab iga üksikut last peres kasvamise korral, ning selgitada, millised oleksid

vanemate hooldusõigust kõige vähem piiravad abinõud, millega on võimalik iga lapse puhul

oht tema heaolule ja varale kõrvaldada. Käesoleva määruse p-s 12 on esile toodud aastaid

kestnud vägivaldseks muutunud konfliktid lapse ja ema vahel. Konfliktidesse on sekkunud nii

kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad ja politsei, selle tagajärjel on J.Z korduvalt perest

eemaldatud ning viidud turvakodusse. PerekS § 116 lg 2 esimese lause järgi on vanemal on

kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. J.Z ema on lapse suhtes ainuke

hooldusõiguslik vanem. Aastate jooksul vägivaldseks muutunud suhted ema ja lapse vahel

viitavad sellele, et ema ei ole olnud võimeline lapse suhtes nõuetekohaselt hooldusõigust

teostama. Lapse füüsilise väärkohtlemise tõttu on tõendatud ohu realiseerumine lapse suhtes

ning selle kaudu kahjulike mõjutuste teke nii füüsilises kui vaimses mõttes.

14. Käesolevast asjast nähtub, et juba 2019.a selgus kohaliku omavalitsuse

lastekaitsetöötajatele, et nii emal kui ka tema elukaaslasel (J.Z venna isal) on puudulikud

vanemlikud oskused. 2019.a ja 2022.a pakuti emale koolitusi vanemlike oskuste

suurendamiseks, kuid ema keeldus neist. 2023.a lõpuks läbis ema koolituse „Vanemluse

ehituskivid“. 10.01 2024 tegi lapse heaolu spetsialist kolmandat korda suunamise koolitusele

„Imelised aastad“, millest ema varasemalt osa võtta ei soovinud. 30.05.2024 teatas Tallinna

Perekeskuses, et D.N ei ole end ühelegi eelkohtumisele registreerinud ega oma motivatsioonist

märku andnud, et osaleda koolitusel „Imelised aastad“.

15. PKS § 134 lg 1 järgi tuleb kohtul kohaldada ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, sh

võib kohus PKS § 134 lg 3 järgi teha lapse heaolu ohustamise korral eelkõige vanema asemel

lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada

keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Ühtlasi

võib kohus isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki

toimingute tegemise keelamisega. 04.10.2024. a määrusega määras maakohus vanematele

menetluse peatamise ajaks järgmised ettekirjutused: D.N-il tuleb pöörduda psühhiaatri poole

ning järgida psühhiaatri määratud raviskeemi; D.N on kohustatud osalema

vanemlusprogrammis „Imelised aastad“. Tallinna Perekeskuse teate (dtl 242-244) kohaselt

osales D.N sellel koolitusel 9 korda 16st, kodutöid ta ei teinud. Pereterapeut L.W kohtumistel,

kuhu D.N ise soovis minna, osales ta ajavahemikul 15.01.2024-05.06.2025 17 korda. Seega

nähtub esitatud teabest, et D.N on osaliselt käinud määratud koolitustel, samuti käinud

pereterapeudi vastuvõttudel.

16. Asjast nähtub siiski, et hoolimata koolitustest, ei ole ema ja lapse konfliktsed olukorrad

vahetul kokkusaamisel taandunud. Laps elas 2025.a XXX Lastekülas, kuid käies kodus

tekkisid ema ja lapse vahel jätkuvalt vägivallani viinud konfliktid. Laps ja ema suhtlevad

tihedalt telefoni teel, kuid veel 2025.a detsembris maakohtus toimunud ärakuulamisel avaldas

laps, et ema tervisliku olukorra halvenemise tõttu on nende suhtlemine jälle problemaatiline.

Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last kasvatada, kuid

ringkonnakohtu arvates on asjas selgelt tuvastatav, et ema ei ole võimeline käesoleval ajal

lapse suhtes hooldusõigust teostama. Asjas puudub vaidlus selles, et D.N-il on diagnoositud

skisofreenia, tervisliku seisundi kontrolli all hoidmiseks tuleb tal tarvitada ravimeid. Asjas on

esitatud arvamused, sh J.Z ja puudutatud isiku I elukaaslase poolt, et D.N vägivaldseks

muutumise J.Z ja elukaaslase suhtes põhjustab ravimite tarvitamata jätmine. Menetluse jooksul

on D.N sattunud tervislikust seisundist tulenevalt psühhiaatriahaiglasse ravile (viimati

teadaolevalt 2025.a suvel). Käesoleva menetluse jooksul diagnoositi J.Z-il autism.

Psühhoterapeut, laste ja noorte psühhoanalüütiku H.Q psühhoteraapia kokkuvõttest (dtl 283)

nähtub, et J.Z-il on neuroeripära ning hiljuti on psühhiaatri poolt diagnoositud autism. Tal

esineb eneseregulatsiooni raskusi, kontrollivat ja rutiine nõudvat käitumist ning tugevat

vastureaktsiooni järskudele muutustele. Asenduskodus esineb J.Z-il hüsteerilist käitumist ja

meeleolude kõikumist, vähest suutlikkust võtta vastutust oma tegude eest, ropendamist ja

füüsilist väljareageerimist, raskusi selgituste kuulamisel, puudulikku seostamisoskust käitumise

ja tagajärgede vahel. Need jooned on kooskõlas autismispektrile omaste

emotsiooniregulatsiooni ja sotsiaalse mõistmise eripäradega.

17. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, leides, et

D.N hooldusõigus tuleb peatada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus põhjendas

otsustust sellega, et D.N ei ole võimeline enda terviseseisundit hindama, ta eitab oma

tervisehäireid, määratud ravi on jäetud pooleli. Ravi vajalikkuse eitamise tagajärjel haigus

ägeneb ning D.N muutub vägivaldseks. Maakohus tõi esile ka selle, et lisaks füüsilistele

rünnakutele ohustab J.Z arengut ka vaimse tervise kahjustamine ning arenguks vajaliku toe

puudulikkus.

18.Ringkonnakohtu arvates on emal lapse suhtes hooldusõiguslikud puudujäägid tekkinud

esmalt tema enda tervislikust olukorrast ja selle tagasilangustest, sh raviskeemi järgimata

jätmisest ja teisalt seetõttu, et J.Z on erivajadusega laps ning ilmselgelt ei ole J.Z tervisliku

seisundi eripära tõttu emal lapse suhtes hooldusõiguse teostamine võimetekohane. Käesolevas

asjas on tõendatud, et nii enne käesolevat menetlust kui ka menetluse ajal on lapse emale

osutatud abi ja juhendatud teda laste kasvatamise küsimustes. Lapse ema on koolitustel

osalenud, kuid muudatusi lapsega suhtlemisel ning tema suhtes hooldusõiguse teostamisel ei

ole toimunud. Asjaolu, et ema on eelistanud lapse viibimist XXX Lastekodus nähtub tema

maakohtus ärakuulamisel avaldatust, et laps peaks viibima asenduskodus vähemalt 2024/2025

õppeaastal. Ka hiljem ei ole ema soovinud lapse suhtes igapäevaselt hooldusõigust teostada,

põhjuseks ilmselt lapsega lühiajalistel kohtumistel tekkinud konfliktsed suhted. Maakohtu

määrust ema ei vaidlustanud, millest võib samuti järeldada, et ema soovib lapse hooldusõiguse

teostamist kohaliku omavalitsuse poolt. Seega puuduvad käesoleval juhul muud võimalused,

kui lapse suhtes hooldusõiguse üleandmine kohalikule omavalitsusele. J.Z soovib küll

määruskaebuse kohaselt kasvada oma bioloogilises peres, kuid käesoleval ajal on see võimatu

juba seetõttu, et ema ei soovi igapäevaselt lapse suhtes hooldusõigust teostada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

19.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule II riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega

seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see

on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides.

20.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

/allkirjastatud digitaalselt/