2-25-6608/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista Xilt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt 1170,77 eurot alates märtsist 2026 võlaõigusseaduses § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
Legislator headnote
AI generated2-25-6608/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Mõista Xilt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt 1170,77 eurot alates märtsist 2026 võlaõigusseaduses § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. märts 2026, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-25-6608
Kohtuasi
Bondora AS hagi Xi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3243,66 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Bondora AS-i hagi Xi vastu osaliselt.
2. Mõista Xilt Bondora AS-i kasuks 13. veebruaril 2022 sõlmitud
krediidilepingu nr BL2598058 alusel välja otsuse tegemise ajaks
sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1170,77 eurot ja ajavahemikus 5. juuni
2025 kuni 3. märts 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 43,85 eurot.
3. Mõista Xilt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt 1170,77 eurot alates
4. märtsist 2026 võlaõigusseaduses § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
kuni põhivõla tasumiseni.
4. Mõista Xilt Bondora AS-i kasuks 13. veebruaril 2022 sõlmitud
krediidilepingust nr BL2598058 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv
põhivõlg 1593,03 eurot järgmise maksegraafiku alusel:
Maksetähtaeg
Osamakse
04.03.2026
153,74 eurot
06.04.2026
156,23 eurot
04.05.2026
158,75 eurot
04.06.2026
161,32 eurot
06.07.2026
163,93 eurot
04.08.2026
166,58 eurot
04.09.2026
169,28 eurot
05.10.2026
172,02 eurot
04.11.2026
174,80 eurot
04.12.2026
116,38 eurot
5. Mõista Xilt Bondora AS-i kasuks välja viivis resolutsiooni p-s 4 tähtaegselt
tasumata osamakselt osamakse tasumise tähtajale järgnevast päevast
vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras kuni osamakse tasumiseni.
6. Jätta menetluskulud maakohtu menetluses täies ulatuses Xi kanda.
7. Mõista Xilt Bondora AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 866,67
eurot.
8. Mõista Xilt Bondora AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (866,67
eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates
menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest
kuni selle täitmiseni.
9. Toimetada otsus kätte pooltele.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta
selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja
jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §
187 lg 6).
ASJAOLUD
1. Bondora AS (hageja) esitas 29. aprillil 2025 (täpsustatud 12. juunil 2026) Viru
Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu 13. veebruaril 2022 sõlmitud lepingust nr
BL2598058 tuleneva põhivõla 2763,80 eurot ja viivise 171,7 eurot väljamõistmiseks.
Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt alates 30. aprillist 2025 kuni
põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13. veebruaril 2022
tarbijakrediidilepingu nr BL2598058, millega hageja andis kostjale laenu 7123 eurot.
Hageja kandis lepingu alusel kostjale 6700 eurot. Laenusummast arvestati maha lepingu
sõlmimise tasu. Kostja oli kohustatud tasuma regulaarseid makseid maksegraafiku
alusel. Kostja rikkus maksete tegemise kohustust. Hageja ütles lepingu 15. oktoobril
2024 erakorraliselt üles.
Kostja tagastas kokku 3936,20 eurot.
Hageja on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena
veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja märkis laenutaotlusesse, et ta on oma
elukoha omanik, perekonnaseisu ei teatanud, ülalpeetavate arvu kostja ei märkinud,
haridustasemeks märkis xxxharidus, tööandjaks OÜ XXX, tööstaažiks rohkem kui 5
aastat, sissetulekuks 550 eurot, igakuisteks kohustusteks 0 eurot ja elamiskuludeks 0
eurot.
Hageja arvestas lisaks kostja toodud andmetele sellega, et kostjal on olnud maksehäired,
mis on lõpetatud 1-2 aastat tagasi. Hageja hindas pangakonto väljavõttelt kostja
sissetulekute suuruseks 607,61 eurot, igakuisteks kohustusteks 111,63 eurot,
elamiskuludeks 250 eurot ning kehtivaks laenu kuumakseteks hageja ees 35 eurot.
Hageja võttis sissetulekute ja regulaarsete kohustuste aluseks kolme kuu andmed. Juhul,
kui laenutaotleja ei märgi igakuiseid elamiskulusid, on hageja arvestanud
elamiskuludeks 30% sissetulekust (või minimaalselt 250 eurot). Hageja ei ole
vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
Hageja peab menetlusökonoomia tõttu mõistlikuks esitada nõue viisil, kus ta loeb kõik
senised kostja maksed lepingulise põhikohustuse katteks ega nõua muid lepingujärgseid
tasusid (nt sissenõudmiskulud, lepingu sõlmimise tasu, haldustasu). Intressimääraks on
hageja arvestanud 0%.
Seega palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2763,80 eurot. Samuti
põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivise 171,7 eurot alates laenuleping
ülesütlemisele järgnevast päevast 16. oktoober 2024 kuni 29. aprill 2025.
Hageja leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud. Kostja oli võlgnevuses enam kui kolm
järjestikkust kuud. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks
VÕS § 416 lg 1 järgi hoiatades teda lepingu ülesütlemisega.
Juhul, kui kohtu hinnangul on vastutustundliku laenamise põhimõte rikutud ja täidetud
ei ole ülesütlemise eeldused, taotleb hageja TsMS § 369 alusel tulevikunõude
rahuldamist. Kostja on teinud hagejale oma kohustuste katteks viimase osamakse 6.
septembril 2024, st alates sellest ajast kuni käesoleva seisukoha esitamiseni ei ole kostja
kordagi tasunud ühtegi lepingujärgset osamakset. Hagejal on alust karta, et kostja ei
pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt
Nõude ümberarvestamisel palub hageja arvestada, et viimane laekumine lepingujärgse
maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud 4. juunil 2025 (osaline laekumine).
Seega tuleks kostjal 4. juunil 2025 tasuda 25,74 eurot (graafikujärgne põhisumma,
millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning järgmised osamaksed vastavalt
maksegraafikule (vt ka lisa 1, rida 44 jj). Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse
viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata.
Hageja ütles kostjaga lepingu täiendavalt üles 20. veebruaril 2026.
KOSTJA SEISUKOHT
2. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb
tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on
seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele
krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest
kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles
sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija
sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul
alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on
kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab
omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata
tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18,
OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
5. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi
kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja
lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on
tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab
krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist
tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
Hageja ja kostja sõlmisid 13. veebruaril 2022 tarbijakrediidileping nr BL2598058 (dtl 8-
28). Kostjale anti laenu 7123 eurot (üle kanti 6700 eurot). Lepingu sõlmimise ajaks oli
avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2021 16,95%
(https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 50,85%.
Lepingus on krediidi kulukuse määraks 32,45% (dtl 8), st see ei ületanud Eesti Panga
viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui
kolm korda.
Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse krediidi
kogusummat 7123 eurot, kuumaksete arvust 60 (osamakset), intressimäärast (19,41%),
lepingu haldustasust (4% aastas) ja lepingutasust (423 eurot). Hageja on nõuetekohaselt
selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 195-196). Seega on
krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
6. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS §
4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja
kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline
(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse
hindamise kohustus).
VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab
krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada
tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas
tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste
võimaliku suurenemise mõju.
Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et
krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste
varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust
tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2
teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub
mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei
saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb
krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
7. Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja vastutustundliku laenamise
põhimõtte hindamiseks kostja laenutaotluses märgitud teavet, mh et kostja elab talle
kuuluvas elukohas, töötab OÜ-s XXX 5 ja enam aastat, sissetulek on 550 eurot,
kohustused 0 eurot. Kostja ei märkinud taotlusel perekonnaseisu, ülalpeetavate arvu ega
elamiskulude suurust (dtl 167-168). Hageja tuvastas, et kostjal maksehäired puudusid.
Lisaks tuvastas hageja kostja pangakonto väljavõttelt, et kostja sissetulek on 607,61
eurot ja igakuised kohustused on 111,63 eurot, elamiskulud 250 eurot ja kohustused
hageja ees 35 eurot.
8. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta on lähtunud krediidivõime hindamisel
sellest, et kostja sissetulekud on 607,61 eurot. Konservatiivsuse põhimõtte järgi, juhul,
kui erinevatest allikatest nähtuvad erinevad sissetuleku summad, tuleb krediidiandjal
arvestada väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega. Praegusel juhul on
kostja ise hinnanud enda sissetulekuid tagasihoidlikumalt, s.o 550 eurot kuus.
Lisaks ei vasta hagis märgitud 607,61 eurot hagiavalduse lisas 7 toodud tabeli
analüüsile, mille kohaselt on pangakonto väljavõtte järgi sissetulek 570,17 eurot ja
pensioniregistri andmetel sissetulek 563,06 eurot (dtl 65).
Hageja ei ole selgitanud, milliseid pangakonto väljavõttest nähtuvaid summasid on
arvestatud kostja sissetulekute hulka. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja sai OÜ-lt
XXX 1. veebruaril 2022 431,37 eurot, 1. jaanuaril 2022 509,23 eurot, 23. detsembril
2021 300 eurot. Nende keskmine summa on 413,53 eurot. Seega ei ole ka jälgitav,
kuidas on kolme kuu keskmiseks sissetulekuks 607,61 eurot.
Eelnevast tuleneb, et hageja ei ole hinnanud kostja pangakonto väljavõtet nõuetekohase
hoolsusega, kui tuvastas kostja sissetulekute suuruseks 607,61 eurot.
9. Hageja ei ole täpsustanud, kuidas ta tuvastas kostja kohustuste suuruse
kohustusteks 111,63 eurot, st milliseid kostja pangakontolt nähtuvaid kandeid on selle
summa aluseks võetud. Lisaks ei vasta hagis märgitud 111,63 eurot hagiavalduse lisas 7
toodud tabeli analüüsile, mille kohaselt on kostja regulaarsed kohustused 155,89 eurot.
Isegi kui eeldada, et 155,89 sees on olemasolev laen hageja ees 35 eurot, ei ole
arvutused jälgitavad.
Kostja pangakonto väljavõtte järgi on kostja tasunud 2022. veebruaris Inbank Finance-
ile 55,29 eurot, PLACET GROUP OÜ-le 47,16 eurot, IPF Digital AS-ile 56,46 eurot,
Ühisraha OÜ-le 20,29 eurot, hagejale 47,26 eurot, Holm Bank A-ile 55,11 eurot. Seega
oli laenulepingu sõlmimisega samal kuul kostja teinud teiste kohustuste katteks makseid
281,57 eurot.
Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole hinnanud kostja pangakonto väljavõtet nõuetekohase
hoolsusega, kui võttis kostja kohustustena lepingu sõlmimisel arvesse 111,63 eurot,
millele lisandus kohustus hageja ees 35 eurot.
10. Samuti ei ole hageja täpsustanud, kas ta tuvastas, et kostja majapidamiskulude
suurusena arvestatud 250 eurot vastab pangakontolt nähtuvatele majapidamiskuludele.
11. Maksehäirete puudumine laenulepingule sõlmimisele eelnenud viimasel paaril
aastal saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei
tähenda, et ta oleks võimeline täiendavaid kohustusi võtma.
12. Kohus leiab eelnevat kogumis arvestades, et hageja on rikkunud
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus
vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes nõuetekohaselt kostja esitatud teabe
kontrollimata. Hagejal ei saanud kohtu hinnangul tekkida kostja pangakonto väljavõtet
nõuetekohaselt hinnates alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on
krediidivõimeline.
VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike
kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus
leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu
sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline
tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul
intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem
kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei
võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja
muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
14. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles
öelnud ka võla ümberarvestuse korral.
Kostja kohustus lepingu põhitingimuste p-de 1.16, 1.18 ja 1.19 järgi laenu tagastama 60
osamaksena ajavahemikul 4. märts 2022 kuni 4. veebruar 2027 (sama nähtub ka
maksegraafikust, dtl 29-30).
Hageja on selgitanud 12. juuni 2025 menetlusdokumendis, et nõude ümberarvestuse
korral tuleb lugeda, et kostja on teinud viimase osamakse 4. juunil 2025 (osaline
laekumine) ning kostjal jäi 4. juuni 2025 osamaksest tasuda veel 25,74 eurot.
Eelnevast tuleneb, et 15. oktoobri 2024 lepingu ülesütlemine ei kehti, kuivõrd lepingu
ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (11. september 2024) ei olnud kostja viivituses
ühegi tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1).
Täiendavalt on hageja kostjale saatnud lepingu ülesütlemise teate 20. veebruaril 2026
(dtl 201), millega ütles lepingu üles 21. veebruarist 2026. Samas ei ole hageja
tõendanud, et oleks eelnevalt andnud kostjale kahenädalase täiendava tähtaja
puudujääva summa tasumiseks (VÕS § 416 lg 1). Seega ei ole 20. veebruari 2026
ülesütlemisavaldus samuti kehtiv.
Järelikult pooltevaheline leping kehtib.
15. Hageja palub ümberarvestuse korral kostjalt välja mõista TsMS § 369 alusel
tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et
kostja kohustust ka edaspidi ei täita. Kohus peab nõuet põhjendatuks arvestades, et
kostja ei ole teinud ühtegi osamakset pikemat aega.
16. Hageja on esitanud 12. juunil 2025 nõude ümberarvestuse (dtl 171 jj) ja nõuab
tagasi põhisumma jääki 2763,80 eurot vastavalt maksegraafikule alates 4. juunist 2025
kuni 4. veebruarini 2027. Hageja ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu alusel
laenu 6700 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 3936,20 eurot. Seega on põhjendatud on
põhivõla nõue 2763,80 eurot.
Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et kostjal on sissenõutavaks muutunud
põhivõlg alates 4. juunist 2025 (sellest osamaksest on tasumata 25,74 eurot, tasutud on
109,48 eurot). Ümberarvestuse kohaselt ei ole otsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks
muutunud osamaksed 4. märtsist 2026 kuni 4. veebruarini 2027.
Seega kuulub kohtuotsuse tegemise (3. märts 2026) aja seisuga kostjalt
väljamõistmisele põhinõue 1170,77 eurot (s.o osamaksed perioodil 4. juuni 2025 kuni 4.
veebruar 2026: 25,74 + 135,22 + 137,41 + 139,63 + 141,89 + 144,18 + 146,52 + 148,89
+ 151,29).
17. Kohus mõistab kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla
kokku 1593,03 eurot alates 4. märtsist 2026 kuni 4. detsembrini 2026 vastavalt hageja
esitatud maksegraafikule (153,74 + 156,23 + 158,75 + 161,32 + 163,93 + 166,58 +
169,28 + 172,02 + 174,80 + 116,38) (dtl 29-30, 169).
18. Hageja nõuab nõude ümberarvestuses põhinõudelt viivist seadusjärgses määras.
See on kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt
viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
Viivis on alates 4. juunist 2025 kuni 3. märtsini 2026 (otsuse tegemise aeg)
sissenõutavaks muutunud kokku 43,85 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise
arvutuskäik on järgmine:
-
05.06.2025 – 04.07.2025 põhivõlalt 25,74 eurot on sissenõutavaks muutunud
viivis 0,23 eurot;
-
05.07.2025 - 04.08.2025 põhivõlalt 160,96 eurot (25,74 + 135,22) on
sissenõutavaks muutunud viivis 1,39 eurot;
-
05.08.2025 – 04.09.2025 põhivõlalt 298,37 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41) on
sissenõutavaks muutunud viivis 2,57 eurot;
-
05.09.2025 – 06.10.2025 põhivõlalt 438 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 +
139,63) on sissenõutavaks muutunud viivis 3,9 eurot;
-
07.10.2025– 04.11.2025 põhivõlalt 579,89 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 +
139,63 + 141,89) on sissenõutavaks muutunud viivis 4,68 eurot;
-
05.11.2025 - 04.12.2025 põhivõlalt 724,07 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 +
139,63 + 141,89 + 144,18) on sissenõutavaks muutunud viivis 6,04 eurot;
-
05.12.2025 - 05.01.2026 põhivõlalt 870,59 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 +
139,63 + 141,89 + 144,18 + 146,52) on sissenõutavaks muutunud viivis 7,75
eurot;
-
06.01.2026 – 04.02.2026 põhivõlalt 1019,48 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 +
139,63 + 141,89 + 144,18 + 146,52 + 148,89) on sissenõutavaks muutunud
viivis 8,5 eurot;
-
05.02.2026 – 03.03.2026 põhivõlalt 1170,77 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 +
139,63 + 141,89 + 144,18 + 146,52 + 148,89 + 151,29) on sissenõutavaks
muutunud viivis 8,79 eurot.
Seega rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt. Kohus
rahuldab ka hageja taotluse mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 1170,77
eurolt alates 4. märtsist 2026 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras.
19. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks
muutuvate põhivõla osamaksetelt seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse
tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab
hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus
sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igale osamaksele järgnevast päevast
vastavalt maksegraafikule.
20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kuigi kohus rahuldab hageja
ümberarvestatud nõude, on tegemist hagi valdavas osas rahuldamisega, sest nõude
ümberarvestamisega muutus viivisenõude arvutuskäik. Põhivõla summa jäi samaks,
kuigi ei ole tervikuna muutunud sissenõutavaks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud
täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
21. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 5-6, 169-170, 197-198), mille
kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 420 eurot ja esindajakuludest
566,67 eurot (ilma käibemaksuta).
Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot on põhjendatud ja vajalik
menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2,
riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
22. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks
hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on
rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse
hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm
10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).
Hagejat esindas kuni 9. juulini 2025 lepinguline esindaja Elari Arjakas tunnitasuga 120
eurot (ilma käibemaksuta) ning edasi vandeadvokaat Keijo Lindeberg tunnitasuga 90
eurot, 100 eurot ja 48 eurot. Kohus leiab, et esindajate tunnitasu ei ületa oluliselt
keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015,
3-2-1-115-14, p 14).
23. Hageja esindajad osutasid õigusabi järgmiste toimingutena:
-
hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine,
riigilõivu tasumine – 1 h 30 min (180 eurot);
-
kohtunõudega tutvumine, seisukoha koostamine, nõude ümberarvestuse
tegemine ja kohtule esitamine – 1 h 30 min (180 eurot);
-
30.07.2025 materjalidega tutvumine – 4 min (tunnitasuga 90 eurot, kokku 6
eurot);
-
09.02.2026 e-toimiku teavitusega tutvumine, analüüs (tunnitasuga 100 eurot,
kokku 16,67 eurot);
-
20.02.2026 menetluse käiguga tutvumine, lõppseisukoha koostamine, ÜÜ
avalduse (tunnitasuga 48 eurot, kokku 184 eurot).
24. Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmisest väiksema keerukuse ja mahukusega,
arvestades hageja nõude alust ning et kostja vastuväiteid ja tõendid puudusid. Kohus
leiab, et hageja esindaja ajakulu on seda arvestades põhjendatud osaliselt. Hagejal on
oluline ajakulu läinud puuduste kõrvaldamisele. Kohus leiab, et vastaspool ei pea
kandma kogu puudustega haginõude ja algselt puudulikul ümberarvestusel põhineva
nõude esitamisega seotud kulusid. Kohus leiab, et kuni 9. juulini 2025 on hageja
esindajakulud põhjendatud seega 2 tunni ulatuses, s.o summas 240 eurot (ilma
käibemaksuta). Alates 9. juulist 2025 on avaldaja esindajakulud põhjendatud täies
ulatuses, s.o summas 206,67 eurot.
Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 866,67 eurot (420 + 240 +
206,67).
25. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 866,67 eurot. Kohus rahuldab
hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113
lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)