2-23-121944/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-121944

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1491,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna

linnaosa, XXX) lepinguline esindaja MM

Kostja: XX (isikukood: XXX ; elukoht: XXX-i )

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ alternatiivne nõue XX vastu.

2. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank AS ja kostja vahel

2.12.2022 sõlmitud Inpay makselahenduse lepingu nr. X võlgnevus 909,92 eurot

(millest 887,74 eurot põhivõlgnevus ja 22,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis

perioodi 6.8.2023 kuni 20.10.2023 eest).

3. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 887,74 eurot) perioodi eest 21.10.2023 kuni

27.2.2026 summas 239,44 eurot.

4. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna võla põhiosalt (s.o 887,74 eurot) alates

27.2.2026 kuni põhinõude tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu põhivõlgnevuse 93,07

eurot, intressi 87,39 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja seaduses sätestatud

määra ületavas osas viivise väljamõistmiseks.

6. Menetluskuludest jätta 68,17% XX kanda ja 31,83% Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 600 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 euro, 300 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest

409,01 eurot mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

Tsiviilasi nr 2-23-121944

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuses edasikaebamise korra

selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses

(vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10.

mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil

(TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust

(TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29.5.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult XX (kostja) 1210,18 euro saamiseks. Kohus tegi 31.5.2023

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

14.9.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 20.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

980,81 euro, intressi 87,39 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 157,12 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 21.10.2023 kuni põhinõude

täitmiseni määraga 22% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 280

eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja

lepingulise esindaja kulud summas 442,50 eurot.

3. Kohtu nõudel hageja 22.3.2024 täpsustas sissenõudmiskulude nõude alust.

4. Pärnu Maakohus võttis 25.3.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 322 lg 1 alusel kätte 25.7.2024.

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-121944

5. Hageja 28.3.2025 kohtu nõudel selgitas kostja poolt kasutatud krediidi kasutamise ja

tagasimaksete kohta. Hageja esitas ka alternatiivse nõude põhivõla 887,74 euro ja täiendava

viivise väljamõistmiseks.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

6. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

6.1. Hagiavalduse kohaselt Inbank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 2.12.2022 inpay

makselahenduse lepingu nr X, mille alusel sai kostja krediiti 1000 eurot. Lepingus on pooled

kokku leppinud intressimääraks 22% aastas või 0,61% päevas, krediidikulukuse määr 31,26%

aastas. Kostja kohustus igakuiselt tasuma minimaalse tagasimakse.

6.2. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja

maksehäireregistri väljavõtte alusel.

6.3. Kostja tagasimakseid ei teinud, mistõttu ütles krediidiandja lepingu 26.1.2023 üles.

Inbank AS loovutas 31.1.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

6.4. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 980,81 eurot

ja tasumata intress kokku 87,39 eurot.

6.5. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2, lepingu p-le 711 ja laenuandja hinnakirja

alusel sissenõudmiskulud 50,00 eurot: 6.3.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot;

13.3.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 12.5.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5

eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 15 eurot.

6.6. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 980,81 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, so 27.1.2023 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 20.1.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras

22% aastas so 0,06% päevas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse

esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 157,12 eurot.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni

intressimääraga võrdses määras 22% aastas so 0,06% päevas.

6.7. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

6.8. Hageja 28.3.2025 kohtu nõudel täpsustas, et lepingu alusel ei toimunud reaalset raha üle

kandmist kostja pangakontole, vaid tegemist on virtuaalse kaardiga, millega kostja saab

poodides maksta, teha ülekandeid või sularaha välja võtta. Kostja perioodil detsember 2020

kuni detsember 2022 on kasutanud kokku krediiti 4852,05 eurot ja tagasimakseid teinud

summas 3964,31 eurot. Viimane krediidi kasutus ja tagasimakse oli teostatud september 2022.

Krediidiandja ei debiteeri intressimakseid automaatselt kliendi kontolt. Intressisummad

arvestati maha kliendi teostatud tagasimaksetest. Lepingu alusel tuli krediit tagastada 5.

kuupäeval minimaalselt 3% kuus kasutusel olevast krediidisummast. Lepingu kohaselt

krediidi tagastamise aeg on 1 aasta. VÕS § 403⁴ lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole, kui

kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud. Juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud

tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 887,74 eurot (4852,05-3964,31) ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 887,74 eurolt alates 06.08.2023 kuni

põhivõla tasumiseni.

7. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-121944

7.1. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 8.8.2024 kell 24.00. Kostja

vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb rahuldada 28.3.2025 esitatud

alternatiivse nõude osas ning ülejäänud osas tuleb jätta rahuldamata.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi

peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata

(RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).

10. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud 2.12.2022 sõlmitud Inpay

makselahenduse lepingust nr X tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne

võlausaldaja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu

esitatud nõue tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 8 lg

2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

11. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §

1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-121944

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua.

13. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta.

Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt

RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

14. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hiljem

kohtule selliseid asjaolusid esile toonud.

15. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6.

28.03.2025 esitatud alternatiivse nõude alusel hageja märgib, et juhul kui kohus leiab et

vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud tuleb kostjalt välja mõista tagastamata

põhivõlg 887,74 eurot (4852,05-3964,31) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhiosalt 887,74 eurolt alates 6.8.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on kasutanud

krediiti kokku 4852,05 eurot ja teinud tagasimakseid kokku 3964,31 eurot. Seetõttu rahuldab

kohus hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

887,74 eurot.

16. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab alternatiivselt kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhiosalt 887,74 eurolt alates 6.8.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks perioodi 6.8.2023 kuni 20.10.2023 eest sissenõutavaks muutunud

viivise 22,18 eurot.

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-121944

17. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 21.10.2023 kuni

26.2.2026 kaasa arvatud välja kindla summana, so 239,44 eurot ning alates 27.2.2026 viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

18. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb

põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja

menetluskulud 20,00 eurot.

19. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 442,50

eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks

lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduse lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

lepingulise esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende

analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja

komplekteerimiseks ja dokumentide esitamiseks kohtule 2,5 tundi. Esindaja tasuks on hageja

märkinud 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

Riigikohus on 6.5.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohtu hinnangul on mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis põhjendamatu.

Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153

eurot ja ka rohkem, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei

olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud

tasumääraks 120 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele kokku 300 eurot (2,5h x 120€) ilma käibemaksuta.

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 68,17% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

506,15 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-121944

21. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

7 (7)