3-26-526/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-526

Haldusasi

X. Xi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – X. X, volitatud esindaja Fränk Valdmann

Esialgse õiguskaitse taotlusega seotud haldusorgan –

Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin

Martisen

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning lõpetada praeguses asjas

25.02.2026 määrusega (resolutsiooni punkt 1) kohaldatud esialgne õiguskaitse

alates 04.03.2026.

2. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ning telefoninumbrid

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist koostas 05.02.2026 ettekande nr

1-26-1511, mille kohaselt võis Tallinna Vangla avavangla kinnipeetav X. X olla samal päeval

toime pannud distsipliinirikkumise.

2. Tallinna Vangla algatas 06.02.2026 X. Xi suhtes distsiplinaarmenetluse ja andis 06.02.2026

ka käskkirja nr 6-1/1-26/154 (edaspidi 06.02.2026 käskkiri), millega paigutas X. Xi ajutiselt

distsiplinaarmenetluse ning võimaliku kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise ajaks Tallinna

Vangla avavanglast Tallinna Vangla kinnisesse osakonda justiitsministri 25.03.2008 määruse

nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) § 22 lg-s 6 sätestatud ajavahemikuks. X. X

käskkirjale vaiet ei esitanud.

3. Tallinna Vangla andis 18.02.2026 käskkirja nr 1-26/1-3/98 (edaspidi distsiplinaarkäskkiri),

millega otsustas X. Xit distsiplinaarkorras karistada kartseriga 2 ööpäevaks ning lükata

karistuse täitmisele pööramist edasi katseajaga 3 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal

toime uut distsipliinirikkumist. Distsiplinaarkäskkirja kohaselt leidis rikkumine aset

05.02.2026 ettevõtte Maag Eesti AS Tabasalu tootmisüksuses, kui kell 12.54 kasutas X. X

helistamiseks töökaaslasele kuuluvat mobiiltelefoni. Sellega rikkus taotleja Tallinna Vangla

16.12.2025 käskkirja nr 6-2/1-25/1507 „Kinnipeetav X. X, loa andmine järelevalveta

töötamiseks väljaspool vanglat“ lisa 1 punkti 19.2, mille kohaselt on väljaspool vanglat

töötaval kinnipeetaval keelatud vangla nõusolekuta kasutada mh töökohal

sidepidamisvahendeid (sh mobiiltelefone), v.a vangla väljastatud mobiiltelefoni.

4. Tallinna Vangla andis 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210 (edaspidi ümberpaigutamise

käskkiri), millega otsustas X. Xi paigutada ümber Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla

kinnisesse osakonda.

5. X. X esitas nii distsiplinaarkäskkirjale kui ka ümberpaigutamise käskkirjale vaided

25.02.2026.

6. X. X (edaspidi taotleja) esitas 25.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks. Taotleja palus peatada ümberpaigutamise käskkirja täitmine, s.o

keelata tema ümberpaigutamine Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla kinnisesse

vanglasse, kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused olid

kokkuvõetult järgmised:

6.1. Taotlejal on vaidluses eduväljavaade olemas. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 21 lg

1 kohaselt on avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine lubatav, kui kinnipeetav ei

täida nõudeid või paneb toime õiguserikkumise. Etteheidetav rikkumine pole tõendatud viisil,

et see välistab põhjendatud kahtluse. Ümberpaigutamise käskkiri tugineb rikkumisele, mille

tõendatus on vaidlustatud ning mille osas puuduvad objektiivsed ja sõltumatud tõendid.

Taotleja ei tunnistanud süüd ning seadis kahtluse alla ainsa isiku ütlused, millel käskkiri

rajaneb, ja tõi eluliselt usutavalt välja isiku kallutatuse seoses poolelioleva abielulahutuse

menetlusega. Taotleja esitas 23.02.2026 vastuväites ja vaietes konkreetsed väited

uurimispõhimõtte, põhjendamiskohustuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta.

6.2. Ümberpaigutamise käskkirja kohene täitmine põhjustab olulist riivet ja on pöördumatu

tagajärjega. Avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine riivab intensiivselt taotleja

õigusi ja tähendab vangistuse täideviimise tingimuste olulist karmistamist. Kui käskkiri

täidetakse enne kohtulikku kontrolli, rakendub taotlejale kohe rangem režiim ning hilisem

kaebuse võimalik rahuldamine ei kõrvalda vahepeal tekkinud riivet täielikult. Taotleja on

väljendanud hirmu Viru Vanglasse paigutamise ees võimaliku julgeolekuriski ja vägivallaohu

tõttu, kuna tal on varasemate asjaolude tõttu pingeline ja potentsiaalselt ohtlik olukord ühe

tapmises süüdi mõistetud isikuga. Ümberpaigutamise otsustamisel tuleb arvestada

individuaalset riskihinnangut ning vältida kinnipeetava turvalisust ohustavat paigutust.

6.3. Perekondlikud sidemed saavad kohese negatiivse mõju. Taotleja on seotud Tallinna ja

Järvamaaga ning lähikondlased elavad Tallinnas. Ümberpaigutamine Viru Vanglasse

halvendab oluliselt perekondliku kontakti võimalusi. Taotlejale oli avavanglas viibimise ajal

võimaldatud 14.02.2026 kohtumine ema, õe ja kahe lapsega T1 Skypargis, kuid kohtumine jäi

Tallinna Vangla kinnisesse osakonda paigutamise tõttu ära. Ümberpaigutamise käskkirjal on

perekondlikele sidemetele vahetu ja oluline negatiivne mõju, mis süveneb ümberpaigutamise

käskkirja täitmise jätkumisel enne kohtulikku kontrolli.

6.4. Huvide kaalumine toetab ümberpaigutamise käskkirja täitmise peatamist. Pärast

kohustusliku vaidemenetluse läbimist ei oleks halduskohtule esitatav kaebus ilmselgelt

perspektiivitu ning ümberpaigutamise keelamine kohtumenetluse ajaks ei kahjusta olulisel

määral avalikku huvi.

7. Tallinna Halduskohus rakendas 25.02.2026 määrusega ajutist esialgset õiguskaitset kuni

03.03.2026 (k.a), peatades selle ajani Tallinna Vangla 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210

täitmise ning keelates taotleja ümberpaigutamise Viru Vangla kinnisesse vanglasse. Kohus

kohustas Tallinna Vanglat esitama hiljemalt 27.02.2026 kohtule distsiplinaarkäskkirjaga ning

ümberpaigutamise käskkirjaga seonduvad seni esitamata materjalid ja võimaldas seisukoha

esitamist samaks tähtpäevaks.

8. Tallinna Vangla taotles 26.02.2026 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata ning lõpetada esialgse õiguskaitse kohaldamine alates 04.03.2026. Vangla

põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:

8.1. Ei saa nõustuda taotleja väitega, et ümberpaigutamise käskkiri tugineb tõendamata

rikkumisele. Esialgse õiguskaitse menetluses ei anta tõendite usaldusväärsusele lõplikku

hinnangut ega lahendata sisuliselt distsiplinaarrikkumise faktilist vaidlust. Kohus annab vaid

esialgse hinnangu perspektiivikusele. Taotleja viited, et ühe isiku ütlused on väidetavalt

kallutatud, ei muuda automaatselt tõendikogumit kasutuskõlbmatuks. Distsiplinaarmenetluses

hinnatakse tõendeid kogumis ning taotleja väidete paikapidavus ja tõendite kaal kuuluvad

sisulise kontrolli alla vastavas menetluses. Distsiplinaarmenetluses koguti erinevaid tõendeid

ja seega ei tugine ümberpaigutamise käskkiri vaid ühe isiku ütlusele. Distsiplinaarkäskkirja

vaidlustamine ei peata selle kehtivust ega täitmist, vaidluse olemasolu ei muuda

ümberpaigutamise käskkirja õigusvastaseks. Menetlusmaterjalidest ei nähtu asjaolusid, mis

viitaksid distsiplinaarmenetluse ilmsele õigusvastasusele või sellistele menetlusvigadele, mis

annaksid juba esialgse õiguskaitse menetluses alust pidada ümberpaigutamise käskkirja

vaidlustamist selgelt perspektiivikaks.

8.2. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse järele tungiv vajadus, s.o hilisem objektiivne

võimatus või äärmiselt ebamõistlik või ebaotstarbekas võimalus saavutada kohtusse

pöördumise eesmärki. Esialgse õiguskaitse taotluse sisuline eesmärk on vältida taotleja

paigutamist Viru Vangla kinnisesse vanglasse. Kuigi taotleti ümberpaigutamise peatamist

avavanglast kinnisesse vanglasse, siis viibib taotleja juba alates 06.02.2026 ajutiselt Tallinna

Vangla kinnises vanglas vastavalt täitmisplaani § 22 lg-le 1. Järelikult pole küsimus enam

avavangla ja kinnise režiimi vahel, vaid eeskätt asukoha muutmises Tallinna Vanglast Viru

Vanglasse, mis ei ole pöördumatu tagajärg. Kinnise režiimi kohaldamine ei saabuks alles Viru

Vanglas. Seetõttu ei ole ka taotleja käsitlus “olemasoleva olukorra ajutisest säilitamisest”

täpne, sest taotleja niigi ei asu enam avavanglas ja esialgse õiguskaitse esemeks ei ole seega

avavangla soodustuste jätkumise tagamine, vaid kinnise režiimi asukoha ajutine

määratlemine. Esialgse õiguskaitse eesmärk ei ole tagada menetluse ajaks taotlejale eelistatud

paigutust, vaid vältida olukorda, kus hilisem kohtulik kaitse muutuks sisuliselt võimatuks või

ebamõistlikult raskeks.

8.3. Ei saa nõustuda, et ümberpaigutamine Viru Vanglasse tekitaks vältimatu ja kohese

julgeolekuohu. Kinnipeetavate turvalisust hinnatakse paigutusotsuste tegemisel ning

vanglateenistusel on võimalik rakendada erinevaid julgeolekumeetmeid, sh eraldamist,

liikumis- ja kontaktipiiranguid ning muid riskimaandavaid meetmeid. Taotleja ei esitanud

selliseid konkreetseid ja vahetuid asjaolusid, millest nähtuks, et väidetavat ohtu ei ole

võimalik vanglasiseste meetmetega ohjata või et tegemist oleks vältimatu ja kohese ohuga,

mille saabumist saaks vältida üksnes ümberpaigutamise käskkirja täitmise peatamisega.

Taotleja kandis ajavahemikul 28.11.2024–13.11.2025 karistust Viru Vanglas kinnise vangla

tingimustes, kuid taotleja esitatust ei nähtu, et sel perioodil oleks esinenud lahendamatuid

julgeolekuolukordi, mida vanglateenistus ei oleks suutnud tavapäraste meetmetega maandada.

Seetõttu ei toeta taotleja varasem viibimine Viru Vanglas esialgse õiguskaitse vajadust.

Taotleja viide meedias ilmunud artiklile ei kinnita konkreetset ohtu taotlejale ega asenda

riskikirjeldust.

8.4. Kinnises režiimis viibimine ja asukohamuutus võivad mõjutada kinnipeetava

perekondlike kontaktide korraldust, kuid see ei ole pöördumatu kahju. Taotleja viitas, et

avavanglas viibimise ajal võimaldatud 14.02.2026 kokkusaamine perekonnaga jäi ära pärast

paigutamist Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse. Seega seostub kokkusaamise ärajäämine

taotleja enda hinnangul eeskätt kinnisesse vanglasse paigutamisega, mitte Viru Vanglasse

saatmisega. Taotleja perekonnaelu riive tuleneb eelkõige kinnise režiimi üldistest piirangutest,

milles taotleja viibib juba Tallinna Vanglas, mitte üksnes vaidlustatud asukohamuutusest.

Kinnipeetaval säilib võimalus suhelda lähedastega vangistusseaduses ja vangla

sisekorraeeskirjades ettenähtud korras (kirjavahetus, telefonikõned, videokõned ning

kokkusaamised vastavalt režiimile). Seetõttu ei muuda asukoha muutus kinnise režiimi sees

hilisemat kohtulikku kaitset sisutuks ega võimatuks.

8.5. Tallinna Vangla ei nõustu taotleja väitega, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei

kahjustaks avalikku huvi. Avavangla režiim eeldab kõrgendatud usaldust ja kontrollitavust,

eriti juhul, kui kinnipeetavale on antud luba liikuda järelevalveta väljaspool vanglat. Keelatud

sidepidamisvahendi kasutamine väljaspool vanglat liikumisel on raskekujuline rikkumine, mis

vähendab vangla kontrollivõimet ja suurendab julgeolekuriski. Avavangla on vangistuse

täideviimisel erandlik soodustus ning vanglal peab olema veendumus kinnipeetava

õiguskuulekas käitumises. Usalduse kadumisel on põhjendatud kinnipeetava paigutamine

tagasi kinnisesse vanglasse.

8.6. Täitmisplaani § 20 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav avavanglast kinnisesse

vanglasse üldjuhul sellesse kinnisesse vanglasse, kust ta avavanglasse paigutati. Kui

kinnipeetav on tulenevalt asjaoludest vaja paigutada ümber teise kinnisesse vanglasse, toimub

see täitmisplaani § 20 lg 2 kohaselt eraldi menetluskorras. Seega ei tulene õigusaktidest

taotlejale subjektiivset õigust valida kinnise režiimi kandmise kohta ega õiguspärast ootust, et

tema eelistatud kinnipidamiskoht peaks kohtumenetluse ajaks säilima. Kinnipeetava

paigutusotsused, sh kinnise režiimi kandmise asukoha määramine, kuuluvad vangla

kaalutlusõiguse hulka ning nende ajutine muutumine menetluse ajal ei muuda hilisemat

kohtulikku kontrolli sisutuks ega võimatuks.

8.7. Ei esine aluseid esialgse õiguskaitse jätkamiseks üle 03.03.2026, sest taotleja ei ole

näidanud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg 1 tähenduses tungivat

vajadust ning avalik huvi ja vangistuse täideviimise eesmärgid ei toeta ümberpaigutamise

peatamist. Avalik huvi vangla julgeoleku, kontrollitavuse ning avavangla režiimi

usaldusväärsuse säilitamise vastu kaalub üles taotleja huvi peatada ümberpaigutamise

käskkirja täitmine kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse

taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).

10. Taotleja eesmärgiks on saavutada Tallinna Vangla avavanglas viibimine vaidemenetluse

ning võimaliku kohtumenetluse ajaks (vt HKMS § 249 lg 4 punkte 1 ja 2). Selleks taotles ta

ümberpaigutamise käskkirja täitmise peatamist (HKMS § 251 lg 1 punkt 1), mis on lubatav

meede, arvestades, et taotleja algatas selle käskkirja suhtes vaidemenetluse.

11. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks sisuliselt põhivaidluse

äraotsustamine. Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette

prognoositav, mistõttu saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt

oma eesmärgi ja saaks viibida avavanglas. Sellist olukorda tuleb kohtupraktikas kujunenud

seisukohtade kohaselt üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt

Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19).

12. Kohtu hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaksid põhivaidluse ette ära

otsustamist ning taotleja avavanglasse tagasi lubamist vaidemenetluse ja tõenäolise

kohtumenetluse ajaks.

13. Kohus ei välista taotleja esialgse õiguskaitse vajadust. Tagajärge, et taotleja viibib vaide-

ja kohtumenetluse ajal Viru Vangla kinnises osakonnas ega saa viibida avavanglas, ei ole

hiljem võimalik olematuks muuta ka taotleja suhtes positiivse otsuse tegemisel. Kahju

hüvitamise võimalus ei välista õiguskaitsevajadust. Ehkki Tallinna Vangla väide, et taotleja

viibib kinnises vanglas 06.02.2026 käskkirja1 alusel, vastab tõele, ei tulene sellest, et

23.02.2026 ümberpaigutamise käskkiri2 oleks režiimi muutuse seisukohalt õiguslikult

ebaoluline. Tallinna Vangla 06.02.2026 käskkiri on ajutine meede, samas kui 23.02.2026

käskkirjaga tehakse lõplik otsustus, et taotleja paigutatakse karistuse kandmiseks ümber Viru

Vangla kinnisesse osakonda. Taotleja paigutamine Tallinna Vangla kinnisesse osakonda

06.02.2026 käskkirjaga on ajutine meede distsiplinaar- ja ümberpaigutamise menetluste ajaks,

mis ei saa täitmisplaani § 22 lg-st 6 nähtuvalt ületada 30 päeva. Ümberpaigutamise käskkirjal

on aga püsiv mõju, kuna kinnipeetava ümberpaigutamine Tallinna Vangla avavanglast Viru

Vangla kinnisesse osakonda otsustati määramata ajaks. Seega riivab ümberpaigutamise

käskkiri taotleja õigusi nii vangistuse režiimi kui ka asukoha muutusse puutuvalt. Ka

negatiivne mõju perekondlikele suhetele on usutav, kuna taotleja Tallinnas elavatel

lähikondsetel on tõenäoliselt keerulisem käia taotlejaga kohtumas Viru Vanglas võrreldes

Tallinna Vangla avavangla tingimustega. Taotleja põhjenduste ja asja materjalide põhjal ei

saa aga nõustuda, et taotlejale tuleneks teisest Viru Vanglas viibivast kinnipeetavast reaalne

oht, vaid see jääb hüpoteetiliseks. Lisaks, nagu Tallinna Vangla selgitas, siis kinnipeetavate

turvalisust hinnatakse paigutusotsuste tegemisel ning vanglateenistusel on võimalik rakendada

erinevaid julgeolekumeetmeid, sh eraldamist, liikumis- ja kontaktipiiranguid ning muid

riskimaandavaid meetmeid.

14. Kohus ei näe taotleja vaietel distsiplinaarkäskkirjale3 ning ümberpaigutamise käskkirjale

erilisi eduväljavaateid. Kohtu esialgsel hinnangul on distsiplinaarmenetluses kogutud piisavalt

tõendeid ning distsipliinirikkumise tuvastamine ei põhine vaid taotleja abikaasa ütlustel.

1 Digitaalse toimiku lehekülg ehk edaspidi dtl 116–117.

2 Dtl 108–109.

3 Dtl 10–13.

Ehkki kohus ei saanud asja materjalidest vastust, miks üldse oli 05.02.2026 ettekandes4

märgitud telefoninumbriks, millele taotleja 05.02.2026 kell 12.54 helistas, taotleja abikaasa

isiklik number XXXXXXXX, kuigi juba abikaasa 05.02.2026 kell 12.59 saadetud e-kirjas5 oli

välja toodud, et taotleja helistas hoopis tema töönumbrile XXXXXXXX, siis ei ole sel

määravat tähtsust. Asja materjalides on tõendina olemas taotleja abikaasa saadetud foto

telefoniekraanist6, millelt on näha saabunud kõne 05.02.2026 kell 12.54 numbrilt

XXXXXXXX, mille osas puudub vaidlus, et tegemist on taotleja töökaaslase A. A.

telefoninumbriga. Taotleja abikaasa selgitused, et helistajaks oli taotleja, kuna ta tunneb tema

hääle ära7, on usutavad koosmõjus 09.02.2026 menetlustoimingu protokolliga8, milles on

kirjeldatud Maag AS-i turvajuhile videosalvestiselt nähtuvat, et just kella 12.54 paiku, kui

kõne toimus, ei olnud taotlejat näha, kuid veidi aja pärast andis ta töökaaslasele A. A.-le üle

mobiiltelefoni. Nimelt turvajuhi kirjelduse kohaselt läks taotleja kell 12.52 (protokollis

ekslikult märgitud 15.52) ilmselt suitsuruumi ja kell 12.56 tagasi tulles tundus, et andis tema

käes olnud telefoni töökaaslasele A. A.-le; lisaks oli olemas videolõik, millel A. A. tõusis

diivanilt ja liikus taotlejale vastu ning tal polnud midagi käes, kuid pärast kohtumist taotlejaga

oli hetke pärast A. A. käes mobiiltelefon. Seega kohtule ei nähtu, et taotleja

distsipliinirikkumise toimumises oleks tõsist alust kahelda. Samuti ei nähtu vigu õiguslikus

käsitluses, et taotleja distsipliinirikkumine saab olla põhjuseks, miks paigutada ta avavanglast

ümber kinnisesse vanglasse (VangS § 21 lg-d 1 ja 2, täitmisplaani § 17 lg 2 punkt 1).

Taotlejale määratud distsiplinaarkaristus sidepidamisvahendite keelatuse eest on kehtiv ning

distsiplinaarkäskkirja vaidlustamine seda ei muuda. Kokkuvõtvalt, kuigi distsiplinaarkäskkirja

ja ümberpaigutamise käskkirja õiguspärasust kontrollitakse põhjalikumalt vastavas vaide-

ja/või kohtumenetluses, siis ei nähtu kohtule praeguseks esitatud materjalidest käskkirjade

andmisel selliseid sisulisi või menetluslikke rikkumisi, mis võiksid tingida nende tühistamise.

15. Taotlejal vaide- ja kohtumenetluse ajaks avavanglas viibimise võimaldamine oleks

vastuolus avaliku huviga. Avavanglasse lubamine on soodustus kinnipeetavale, kelle puhul

saab usaldada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi (vt VangS § 20 lg 1). Täitmisplaani §

17 lg 2 punktis 1 on peetud oluliseks, et avavangla kinnipeetaval ei tohi olla

distsiplinaarkaristust sidepidamisvahendite keelatuse eest. Ümberpaigutamise käskkirjas

põhjendati, et ei saa aktsepteerida käitumist, et kinnipeetav kasutab telefoni, mida ei ole talle

väljastanud vangla. Avavanglas pannakse distsipliini ja korra järgimisele suurt rõhku ja kui

kinnipeetav talle pandud kohustusi ei järgi, siis ei saa teda usaldada edasise käitumise osas

väljaspool vanglat liikumisel ja avavanglas karistuse kandmise jätkamisel. Ehkki kohus ei

välistanud taotleja esialgse õiguskaitse vajadust, siis ei õigusta õiguskaitsevajaduse möönmine

avaliku huvi ohustamist võimalusega, et taotleja paneks avavanglasse naasmisel toime veel

õiguserikkumisi. Taotlejal puudub ülekaalukas õiguskaitsevajadus põhivaidluse ette ära

otsustamiseks ning subjektiivne õigus nõuda karistuse kandmist avavanglas. Võimalikke

julgeolekuohte Viru Vanglas on vanglateenistusel võimalik maandada erinevate

julgeolekumeetmetega ja kohtumine lähedastega on Viru Vanglas küll pikema vahemaa tõttu

keerulisem, kuid mitte võimatu. Taotleja õigused ei kaalu avalikku huvi üles. Avalikkuse

julgeolek ja turvatunne on kaalukamad hüved võrreldes kinnipeetava huviga viibida leebemal

režiimil.

16. Selles osas, et taotleja paigutatakse just Viru Vangla kinnisesse osakonda, järgis Tallinna

Vangla täitmisplaani § 20 lg-t 1, mille kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber sellesse

4 Dtl 24.

5 Dtl 34.

6 Samuti dtl 34.

7 Dtl 40.

8 Dtl 42.

kinnisesse vanglasse, kust ta avavanglasse või avavanglaosakonda paigutati. Puudub vaidlus,

et taotleja kandis enne avavanglasse paigutamist karistust Viru Vanglas. Taotlejal ei ole õigust

valida omale meelepärast asukohta karistuse kandmiseks ja Tallinna Vangla viitas

põhjendatult, et kui kinnipeetav on tulenevalt asjaoludest vaja paigutada ümber teise

kinnisesse vanglasse, toimub selle otsustamine täitmisplaani § 20 lg 2 kohaselt eraldi

menetluskorras.

17. Eelnevat arvestades jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning lõpetab

esialgse õiguskaitse kohaldamise alates 04.03.2026.

18. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ning telefoninumbrid tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.03.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.