2-24-120802/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-120802

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.O vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

660,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht: XXX-i ) lepingulised esindajad

Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela

Kostja: Z.O (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i )

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.O vastu.

2. Välja mõista Z.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS ja kostja vahel

20.11.2019 sõlmitud kliendilepingust 4406079 ning seadmekasutuslepingutest

1010854 ja 1010852, 7.6.2020 sõlmitud seadmekindlustuslepingust nr 7.06.2020,

7.06.2020 sõlmitud järelmaksulepingust 1547730 tulenev võlgnevus kokku 546,93

eurot (millest 334,06 eurot põhivõlgnevus; 202,77 eurot põhivõlalt perioodi 21.07.2024

kuni 6.01.2025 eest sissenõutavaks muutunud viivis, 25 eurot sissenõudmiskulud).

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.O vastu põhivõlgnevuse 23,49

euro, intressi 3,31 euro, sissenõudmiskulude 5 euro.

4. Välja mõista Z.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis alates 7.1.2025 kuni otsuse tegemiseni, s.o kuni 28.2.2026 summas 83,11 eurot.

5. Välja mõista Z.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks alates otsuse tegemisest, s.o

alates 28.2.2026 viivis tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud põhivõlalt 55,31 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15%

aastas) ja teiste lepingute alusel tekkinud põhivõlalt 278,75 eurolt määras 24%

aastas kuni põhinõuete täitmiseni.

6. Menetluskulud jätta Z.O kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 555 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 euro, 360 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), mis mõista

Z.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-24-120802

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on Z.O kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuses edasikaebamise korra

selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses

(vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10.

mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil

(TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust

(TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 3.6.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult Z.O (kostja) 690,96 euro saamiseks. Kohus tegi 5.6.2024

makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada.

9.12.2024 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle menetlemiseks Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 10.12.2024 jättis

hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh välja tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks

kasutatud osised koos arvutuskäiguga, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi

kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;

esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud

kohustuste täitmist, esitada võlgnevuse ümberarvestus; välja tuua eraldi summadena kas ja kui

suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning

milliste nõuete katteks laekumisi arvestati), tasuda täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-120802

esitamise viisile ning teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada.

2. Hageja esitas 6.1.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 342,65

euro, intressi 3,31 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 202,77

euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 7.01.2025 kuni põhinõude summas 342,65

eurot täitmiseni määras 24% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv

175 eurot ning õigusabikulud 527 eurot. Menetluskuludelt taotleb hageja VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses viivise väljamõistmist.

2.1. Esitatud asjaolude kohaselt Telia Eesti AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 20.11.2019

kliendilepingu 4406079 ning seadmekasutuslepingud 1010854 ja 1010852. Kostja sõlmis

21.11.2019 iseteeninduses koduinternetilepingu P03987172. 7.6.2020 sõlmiti

seadmekindlustusleping nr 7.06.2020. 10.10.2020 sõlmis kostja iseteeninduses TV teenuse

lepingu H00592933. 7.6.2021 sõlmiti tarbijakrediidilepingu lisana järelmaksuleping nr

1547730 mobiiltelefoni Samsung Galaxy A20e ostmiseks. Kostja kohustus järelmaksu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled on kokku leppinud

lepingutasu 9,90 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma järgmise arvega. Lepingus on

pooled kokku leppinud intressimääraks 21,9% aastas. Telia Eesti AS on endale võetud

kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja

kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud

lepingud üles öelnud 21.4.2021. Telia Eesti AS loovutas 7.3.2024 kostja vastase nõude

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 ja

lepingu üldtingimuste punktis 8.1.11 sätestatust. Hageja sissenõudekulud on 30,00 eurot:

22.4.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 2.5.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 13.5.2024

tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 5

eurot. Hageja nõuab kostjalt viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast

21.7.2024 (16.9.2025 täpsustusest nähtub, et viimane maksetähtaeg on 20.7.2021)

põhisummalt 342,65 eurot, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 6.1.2025 kolmekordses

seaduses sätestatud viivisemääras, mis kehtis arvete tasumise tähtajal 24% aastas summas

202,77 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni

põhinõude täitmiseni määras 24% aastas. Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu

määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata.

3. Kohtu nõudel hageja 16.9.2025 teatas, et arve nr 20210103387650 alusel tuli kostjal tasuda

interneti ees 14,17 eurot, TV teenuste eest 4,91 eurot, telefoni eest 8,51 eurot,

seadmekindlustust 3,90 eurot, järelmaksu 12,29 eurot ja intressi 1,17 eurot; arve nr

20210203942595 alusel tuli kostjal tasuda interneti ees 18,99 eurot, TV teenuste eest 7,99

eurot, telefoni eest 13 eurot, seadmekindlustust 3,90 eurot, järelmaksu 12,52 eurot ja intressi

0,94 eurot; arve nr 20210304500411 alusel tuli kostjal tasuda interneti ees 12,44 eurot, TV

teenuste eest 3,83 eurot, telefoni eest 4,20 eurot, seadmekindlustust 3,90 eurot, järelmaksu

12,52 eurot ja intressi 0,71 eurot; arve nr 20210405065534 alusel tuli kostjal tasuda interneti

ees 9,32 eurot, TV teenuste eest 1,99 eurot, seadmekindlustust 3,90 eurot, järelmaksu 12,97

eurot ja intressi 0,49 eurot; arve nr 05202102727640 alusel tuli kostjal tasuda järelmaksu

13,37 eurot; arve nr 20210505634881 alusel tuli kostjal tasuda interneti ees 7,05 eurot, TV

teenuste eest 1,5 eurot, seadmekindlustust 74,25 eurot; arve nr 20210606209482 alusel tuli

kostjal tasuda seadmekindlustust 81 eurot. Hageja selgitas, et tulenevalt kliendi madalast

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-120802

riskiprofiilist, tehingu summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus tehtud andmetöötlussüsteemi

poolt kliendi deklareeritud andmete põhjal. Hageja märgib, et käesolevaks hetkeks on kõikide

järelmaksulepingute lõpptähtpäev saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud. Lepingu kohaselt oli kauba maksumus 149 eurot, millest sissemaksena tasuti 14,90

eurot, kui arvestada põhiosa katteks siis krediiti võetav summa 134,10 eurot. Kostja on

tasunud antud lepingu alusel 1-7 osamakse s.o kokku summas 93,69 eurot. Kostja on võlas

alates 8 osamaksest. Seega ümberarvestuse kohaselt on tasumata järelmaksu põhiosa 40,41

eurot ja ümberarvestuse kohaselt võlgneb kostja 20.11.2019 sõlmitud mobiilsideteenuste

lepingust nr 4406079, 20.11.2019 seadmekasutuslepingust nr 1010854, 20.11.2019

seadmekasutusleping nr 1010852, 7.06.2020 seadmekindlustusleping nr 1010852,

koduinterneti lepingust P03987172 ja TV teenuse lepingust H00592933 tuleneva

põhivõlgnevuse kokku summas 278,75 eurot ja viivis alates 21.7.2021 määraga 24% aastas,

summas 278,23 eurot. Järelmaksu müügilepingust nr 1547730 tulenev põhivõla jääk 40,41

eurot ja viivis alates 21.6.2021 määraga 24% aastas, summas 41,13 eurot ja mille hageja

vähendab 40,41 eurole, et ei ületaks põhiosas. Kuna lepingu lõpptähtpäevad on saabunud on

põhjendatud ka sissenõudmiskulude välja mõistmine kostjalt summas 40 eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis 14.10.2025 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 326 lg 1 alusel kätte 11.12.2025 ning kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 29.12.2025 kell 24.00. Kostja vastust

kohtule esitanud ei ole.

5. Kohtu nõudel hageja 24.1.2026 teatas, et hagejal on ekslikult järelmaksu müügilepingu nr

1547730 kuupäevaks märgitud hagiavalduse tekstis 7.6.2021. Lepingu sõlmimise kuupäev on

7.6.2020. Hageja ka selgitas, et peale lepingu ülesütlemist on võlgnikul võimalik tagastada

renditud vara. Kui kostja peale lepingu ülesütlemist ei tagasta seadet teatud aja jooksul on

võlausaldajal õigus nõuda teenuste kasutamist, mis renditud varaga oli teostatud kui ka

renditud vara väärtuse hüvitamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga

mobiilsideteenuse lepingust, seadmekasutuslepingutest, koduinterneti lepingust, TV teenuse

lepingust ja järelmaksu müügilepingust (tarbijakrediidileping) rahalisi kohustusi, mistõttu on

esialgne võlausaldaja lepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel kostja vastu

esitatud nõuded tulenevad müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 208, sideteenuse

lepingust elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91, krediidilepingust VÕS §-s 401 ja

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-120802

kindlustuslepingust VÕS §-s 422 sätestatud mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole

täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p

1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna

või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

9. Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5). Kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).

10. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kuivõrd võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua.

11. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta.

Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-120802

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt

RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

12. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

13. Hageja on avaldanud, et krediidiandja selgituste kohaselt tulenevalt kliendi madalast

riskiprofiilist, tehingu summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus tehtud andmetöötlussüsteemi

poolt kliendi deklareeritud andmete põhjal. Tarbija andmeid päritakse ainult tema nõusolekul

ning nõusoleku küsimine toimub krediiditaotluse esitamise ajal. Tarbijakrediidilepingu

(järelmaksu) sõlmimise eelduseks on kliendi maksevõime hindamine, milleks tuleb kliendil

täita järelmaksu taotlus enne iga järelmaksulepingu vormistamist. Klient peab esitama

andmed oma tegevusala, sissetuleku allikate ja sissetuleku suuruse kohta. Samuti tuleb teatada

kehtivatest kohustustest ning suurusjärgust. Kliendi riskiprofiilist tulenevalt küsitakse

vajadusel täiendavaid dokumente sissetulekute ja/või kohustuste tõestamiseks. Seega lähtus

krediidiandja ainult kostja poolt antud andmestikust ning täiendavaid andmeid juurde ei

kogunud.

14. Kohus järeldab hageja poolt avaldatud asjaolude pinnalt, et krediidiandja ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg

7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu

sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. VÕS § 4034 lg 7

kohaselt muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes

krediidisumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi

nõude 3,31 eurot.

15. 16.9.2025 vastuse kohaselt on kostja järelmaksu müügilepingu 1547730 katteks

tagasimakseid teinud 93,69 eurot. Lisaks tasus kostja lepingu sõlmimisel 10% seadme

maksumusest 14,90 eurot. Seega on kostjal järelmaksulepingust tasumata põhiosa 40,41 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingu alusel 40,41 eurot ja interneti,

TV teenuste, telefoni ja seadmekindlustuse lepingute alusel 278,75 eurot, kokku 319,16 eurot.

Kohus jätab põhinõude summas 23,49 eurot rahuldamata.

16. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem

seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib

võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises.

17. Hagiavalduse kohaselt vastavalt VÕS § 1132 lg 2 ning lepingu üldtingimuste punktist

8.1.11. on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada lepingust mitteõigeaegsest

tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on esitanud nõude

sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 40 eurot. Hageja põhjendab sissenõudmiskulusid

järgmiselt: 22.04.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 2.05.2024 tasulise kirja saatmine 5

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-120802

eurot; 13.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud

(nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud) 5 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma

bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist, lisaks ületab hageja nõue seaduses

sätestatud piirmäära. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas (15€ + 5€ + 5€) 25,00

eurot.

18. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause

sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist

kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja on arvestatud sissenõutavaks

muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast põhisummalt kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani määras 24% aastas. Arvestades, et poolte sõlmitud

järelmaksuleping on tarbijakrediidileping ning kohus tuvastas, et hagejal puudub õigus nõuda

kostjalt kokkulepitud intressi, tuleb asjas kohaldada VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses

sätestatud intressimäära ning rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.

Hagejal on seega õigus nõuda tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud põhivõlalt 55,31 eurolt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja teiste lepingute alusel tekkinud

põhivõlalt 278,75 eurolt määras 24% aastas. Viivisekalkulaatori kohaselt on perioodi

21.07.2021 – 06.01.2025 viivis 251,44 eurot (19,58+231,86). Hageja nõuab sissenõutavaks

muutunud viivist 202,77 eurot. Kuna kohus ei saa ületada nõude piiri ja hageja nõue on

väiksem, kui kohtu poolt tuvastatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue, rahuldab kohus

hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude täies ulatuses.

19. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 7.01.2025 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, s.o 83,11 eurot (6,68+76,43) ning alates 28.2.2026

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud põhivõlalt 55,31

eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o otsuse tegemise seisuga

10,15% aastas) ja teiste lepingute alusel tekkinud põhivõlalt 278,75 eurolt määras 24% aastas.

20. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-120802

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

21. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 527,00

eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja maksnud esindajale tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab

teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi on selles asjas põhjendatud. Hagis on välja toodud

viie erineva lepinguga seotud asjaolud, milline töö on ajamahukam, kui ühe lepingu alusel

hagi koostamine. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis

on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks 153 eurot ja ka rohkem, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu

peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud hüvitamisele kokku 360 eurot (3h x 120€) ilma käibemaksuta. Samuti mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda.

23. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

8 (8)