2-23-112275/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-112275

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi G.J vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1709,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (kuni 27.09.2024 nimega OK

Incure OÜ; registrikood 11542046; asukoht: XXX)

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: G.J (isikukood: XXX, elukoht: XXX-i)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt B2 Impact OÜ hagi G.J vastu.

2. Välja mõista G.J-ilt B2 Impact OÜ kasuks ESTO AS ja kostja vahel 23.12.2021

sõlmitud krediidilepingust nr 6702763018 võlgnevus 867,83 eurot (millest 832,83

eurot põhivõlgnevus ja 35 eurot sissenõudmiskulud).

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi G.J vastu põhivõlgnevuse 381,19 euro,

intressi 172,46 euro ja viivise 288,35 euro väljamõistmiseks.

4. Menetluskulud jätta G.J kanda.

5. Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 245

eurot, mis mõista G.J-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on G.J kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuses edasikaebamise korra

selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses

(vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10.

mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Tsiviilasi nr 2-23-112275

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ (B2 Impact OÜ õiguseellane) esitas 21.3.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult G.J (kostjalt) 1542,27 euro saamiseks.

24.3.2023 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku

aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 8.8.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti

üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 19.9.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

1214,02 euro, intressi 172,46 euro, sissenõudmiskulude 35,00 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 288,35 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

tasutud riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise

kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 442,50 eurot.

3. Kohtu nõudel hageja 9.5.2024 täpsustas krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis hageja esitas nõude ümberarvestuse.

4. Pärnu Maakohus võttis 10.5.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 313 lg 1 alusel kätte 13.7.2024.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

5. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

5.1. Hagiavalduse kohaselt ESTO AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 23.12.2021 tähtajatu

krediidiliini lepingu nr 6702763018, mille alusel on väljastatud kostjale krediiti kokku 1300

eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 eurot ja

3,1% ülekande summast 43,80 eurot. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu

viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja poolt

on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 408,37 eurot, millest on arvestatud põhiosa

85,98 eurot, intressi katteks 292,39 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 15,00 eurot,

sissenõudekulude katteks 15 eurot. Kostja viimane makse teostati augustis 2022 ja kostja on

täielikult viivituses vähemalt kolme, 15.9.2022, 15.10.2022, 15.11.2022, osamaksete

tasumisega. Krediidiandja ütles 15.12.2022 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kostjale

edastati 10.1.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO AS vahel

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-112275

sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Kostja põhivõlgnevus on

1214,02 eurot (1300 eurot – 85,98 eurot).

5.2. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 37,5% aastas. Krediidiliini lepingu

nr 6702763018 krediidi kulukuse määr on 54,09% aastas. Krediidi kulukuse määr on

arvutatud eeldusega, et 2000,00 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga

37.5% aastas, väljavõtu tasuga 65,5 eurot, krediidi kogukuluga 4518,23 eurot, võetakse

kasutusele viivitamata ja täies ulatuses. Lepingujärgne intress perioodi eest 23.12.2021 kuni

15.12.2022 on kokku 464,85 eurot. Hageja on arvestanud intressi katteks 292,39 eurot,

mistõttu on kostja intressi võlgnevus 172,46 eurot.

5.3. Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise

korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel

sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused

läinud üle hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35

eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga

kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale

nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 10.1.2023 (25 eurot), 26.1.2023 (5 eurot),

23.2.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud

küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma

kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.

5.4. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3, kaasneb viivis

maksetega hilinemisega intressimääraga samas määras. Hageja palub käesoleva hagiavalduse

seisuga kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga

samas määras so 37,5% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär

aastas perioodil 15.2.2023-19.9.2023, kokku summas 288,35 eurot.

5.5. Hageja hinnangul on krediidiandja omandanud teabe, mis võimaldaks täita

krediidivõimelisuse hindamise nõude. Krediidiandja omandas muuhulgas teabe tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusel

esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Infot kliendi andmete

tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks

eelnevale veel ka vastavalt avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist,

Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Pensionikonto väljavõttelt deklareeritud

regulaarsete sissetulekutena 716,96 eurot. Krediidiandja tuvastas kostja arvelduskonto

xxxxxxxxxxxxxxxxx perioodi 01.08.2021 - 23.12.2021 analüüsi alusel kostja regulaarsete

sissetulekuna krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt nelja kuu keskmise sissetuleku 4580

eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 190 eurot. Arvelduskontolt nähtus

kostjal regulaarne kohustus krediidiandja x OÜ ees lepingust nr. 20210809/13, mille eest

kostja tasus üle iga teise kuu ca 400 eurot, ehk 200 eurot kuus. Krediidiandja võtab

krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid

regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215,30 eurot. Kostjal olid regulaarsed

sissetulekud suuremas ulatuses, kui võetud kohustused. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi

kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Teostatud hindamise tulemusel

jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline.

5.6. Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega, kui kostja jätab hagile vastamata

6. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

6.1. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 28.7.2024 kell 24.00. Kostja

vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-112275

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi

peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata

(RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud 23.12.2021 sõlmitud

krediidilepingust nr 6702763018 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on krediidiandja

lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue

krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi

krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale

rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja tagastada

krediit. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg

1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

10. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §

1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).

11. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel

ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra

avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS §

406 lg 1 p-st 1 tuleneb, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-112275

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel.

12. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt

välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja aastaintress) alusel

krediidi kulukuse määr 54,46%, mitte 54,09%. Samas krediidilepingu sõlmimise ajal

kohaldamisele kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr oli 18,68% ning

selle kolmekordne määr 56,04%, mistõttu kohtu poolt tuvastatud krediidi kulukuse määra

erisus lepingu kehtivust ei mõjuta.

13. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud 23.12.2021 krediidilepingu nr

6702763018 sõlmimisel VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS

§ 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et

hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma VÕS § 4034 lg

4 kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Laenuandjate ja-

vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud laenuasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. KAVS § 49 lg 1 p 6 kohaselt krediidiandja

peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks arvesse võtma krediidiandjale teadaolevad

faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad

mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Kuivõrd laenuandja

loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

14. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostja krediidivõimelisust hinnanud muuhulgas

pangakonto väljavõtte alusel perioodil 1.08.2021 – 22.12.2021. Kohus tutvunud kostja

pangakonto väljavõttega leiab, et krediidiandja ei ole krediidilepingu sõlmimisel arvestanud

kõigi faktidega, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis

võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Hageja on välja toonud, et

krediidiandja on võtnud arvesse credit.ee sõlmitud laenulepingu. Pangakonto väljavõttest

nähtuvalt on kostja sõlminud 10.8.2021 x OÜ-ga laenulepingu nr 10082021, mille eest on

kostja teinud 10.9.2021 ja 9.10.2021 tasumisi kokku 428,82 eurot. Pangakonto väljavõttest

nähtub, et kostja on 6.9.2021, 13.9.2021 ja 4.11.2021 teinud sularaha sissemakseid

kogusummas 6650 eurot. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks kostjalt raha

päritolu kohta küsimusi esitanud. Samuti ei ole krediidiandja arvestanud laenudena kostja ja

füüsiliste isikute ning xxx OÜ-ga tehtud ülekandeid selgitusega „laen“. Hagiavalduse kohaselt

on krediidiandja analüüsinud kostja arvelduskonto xxxxxxxxxxxxxxxxx x väljavõtteid, kuid

kohtule esitatud andmete kohaselt on analüüs teostatud vaid ühe pangakonto väljavõtte osas.

Kohtu hinnangul on tegemist oluliste asjaoludega, mida laenuandja ei ole laenu andmisel

arvesse võtnud. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta

on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

15. Eeltoodust tulenevalt rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb

kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. VÕS § 4034

lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-112275

tasusid. Hageja on esitanud intressinõude perioodi eest 23.12.2021 kuni 15.12.2022.

Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 oli intressimäär 0% aastas, mistõttu

jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.

16. Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 408,37 eurot. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhiosa võlgnevuse 832,83 eurot (1300

eurot - 43,80 eurot krediidi väljavõttetasu - 15 eurot kiire väljamakse tasu - 408,37 eurot

tehtud tagasimaksed).

17. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

Hagiavalduse kohaselt sissenõudekulud on kokkulepitud tarbijakrediidi teabelehe p-s 3.

Kostjale saadeti pärast lepingu lõppemist kolm tasulist meeldetuletuskirja: 10.1.2023

meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 26.1.2023 meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot

ja 23.2.2023 meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on

põhjendatud hageja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade eest kogusummas 35 eurot.

18. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 16.12.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.9.2023. Kohtu

hinnangul ei olnud hagejal lepingu ülesütlemiseks eeldused täidetud. Arvestades lepingu

tingimusi, intressimäära (0%) ning VÕS § § 4034 lg 7 teises lauses sätestatud keeldu, ei olnud

kostja seisuga 16.12.2022 osamaksetega võlgnevuses. Kui arvestada tagasimaksed

lepingujärgsete minimaalsete (1/60 laenusummast) osamaksete tasumiseks, oli seisuga

16.12.2022 kostjal ettemaks 181,67 eurot (408,37 eurot – 226,70 eurot) alljärgnevalt:

periood

laenu jääk

osamakse 1/60 suuruses

23.12.2021 - 15.01.2022

1241,20

20,69

16.01.2022 - 15.02.2022

1220,51

20,34

16.02.2022 - 15.03.2022

1200,17

20,00

16.03.2022 - 15.04.2022

1180,17

19,67

16.04.2022 - 15.05.2022

1160,50

19,34

16.05.2022 - 15.06.2022

1141,16

19,02

16.06.2022 - 15.07.2022

1122,14

18,70

16.07.2022 - 15.08.2022

1103,44

18,39

16.08.2022 - 15.09.2022

1085,05

18,08

16.93.2022 - 15.10.2022

1066,96

17,78

16.10.2022 - 15.11.2022

1049,18

17,49

16.11.2022 - 15.12.2022

1031,69

17,19

Kokku:

226,70

Seega ei olnud kostja hageja ees kohustuse täitmisega viivituses ning viivise väljamõistmiseks

puudub alus.

19. Kohus selgitab, et kui arvestada tehtud tagasimaksed minimaalsete osamaksete ja seaduses

sätestatud intressi katteks, siis alates 15.11.2023 on kostja osamaksetega võlgnevuses ning

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-112275

lahendi tegemise seisuga on hageja põhivõlgnevuse nõue sissenõutav ning kuulub

rahuldamisele.

20. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS §

138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 315 eurot tulenevalt hageja

poolt esitatud nõuete alusel arvestatud tsiviilasja hinnast. Riigilõivu tasumine on nõude

esitamise vältimatu eeltingimus. Kohus leiab, et põhjendatud kuluks on tasutud riigilõivust

245 eurot, millise suurus vastab hagi rahuldatud ulatusele.

22. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

7 (7)