2-24-14322/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14322

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S Ai vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1833,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja: S A (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus S Ai vastu osaliselt.

2. Mõista S Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 17.08.2023 tarbijakrediidilepingu

XXX alusel põhivõlg 284,43 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 45,77 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Mõista S Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 18.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr

XXX alusel põhivõlg 425,95 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 20,49 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista S Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 19.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr

XXX alusel põhivõlg 305,56 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 28,38 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta maakohtu menetluskuludest 54,15% kostja kanda ning 45,85% hageja kanda.

6. Mõista S Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 414,63 eurot.

7. S Ail tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442

lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.09.2024 Harju Maakohtule hagi S Ai (kostja)

vastu võla nõudes, mida hageja täiendas 14.11.2024.

2. Hageja tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:

2.1.

Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid järgmised

tarbijakrediidilepingud:

2.1.1. 17.08.2023 tarbijakrediidilepingu XXX (leping 1), mille laenusumma

on 350 eurot, lepingutasu on 17,5 eurot, osamaksete arv on 12, aastane

intressimäär on 30,12%, viivise määr on 0,08% iga laenu tagastamisega

viivitatud päeva eest ning krediidi kulukuse määr on 49,99%;

2.1.2. 18.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping 2), mille

laenusumma on 500 eurot, lepingutasu on 25 eurot, osamaksete arv on 24,

aastane intressimäär on 34,84%, viivise määr on 0,10% iga laenu

tagastamisega viivitatud päeva eest ning krediidi kulukuse määr on

49,99%;

2.1.3. 19.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping 3), mille laenusumma

on 400 eurot, lepingutasu on 20 eurot, osamaksete arv on 7, aastane

intressimäär on 23,42%, viivise määr on 0,07% iga laenu tagastamisega

viivitatud päeva eest ning krediidi kulukuse määr on 49,99%.

2.2.

Lepingute sõlmimise käigus kostja krediidivõime hindamisel võttis

krediidiandja arvesse kostja taotluses esitatud teavet, kontrollis kostja

sissetulekuid ja finantskohustusi kostja pangakonto väljavõtte alusel ning

kontrollis avalikke andmebaase. Krediidiandja arvestas kostja sissetulekuteks

töötasu 1222,69 eurot ja muu sissetuleku 62,50 eurot, finantskohustusteks

Laen.ee ees vastavalt 126,83 eurot (leping 1), 160,87 eurot (leping 2) ja 190,02

eurot (leping 3), majapidamiskuludeks 300 eurot lähtuvalt krediidiandja

2/12

siseeeskirjades sätestatud üldkohaldatavast määrast ja taotletava laenu

osamakseks vastavalt 34,04 eurot (leping 1), 29,15 eurot (leping 2) ja 61,43

eurot (leping 3). Krediidiandja leidis, et kostjale jääb raha reservi vastavalt

824,32 eurot (leping 1), 795,17 eurot (leping 2) ja 733,74 eurot (leping 3), ning

et kostja taustakontroll on korras. Seetõttu hinnati kostja krediidivõimeliseks ja

tema laenutaotlused rahuldati.

2.3.

Krediidiandja maksis lepingute 1-3 järgsed laenud kostjale välja.

2.4.

Krediidiandja sõlmis kostjaga lepingu 1, lepingu 2 ja lepingu 3 osas

maksepuhkuse kokkulepped, mille alusel kostja sai maksepuhkust perioodil

10.10.2023 – 10.11.2023.

2.5.

Kosta jäi lepingute 1-3 täitmisel viivitusse kolme järjestikuse osamaksega

(tähtpäevadega 10.11.2023, 10.12.2023, 10.01.2024). Krediidiandja edastas

kostjale 10.01.2024 lepingute ülesütlemise hoiatused, milles andis kostjale

täiendavad tähtajad kuni 24.01.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja

lepingute järgseid võlgnevusi täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, luges

krediidiandja lepingud alates 25.01.2024 ülesöelduks.

2.6.

Hageja on kandnud sissenõudmiskulusid lepinguga 1 seoses 30 euro ulatuses

(29.01.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 04.03.2024 tasulise kirja saatmine

5 eurot, 05.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot), lepinguga 2 seoses 40 euro ulatuses (29.01.2024

tasulise kirja saatmine 20 eurot, 08.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot,

19.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud

kulud 10 eurot) ning lepinguga 3 seoses 30 euro ulatuses (29.01.2024 tasulise

kirja saatmine 15 eurot, 11.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 17.04.2024

tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5

eurot).

2.7.

Krediidiandja loovutas 08.05.2024 hagejale lepingutest tulenevad nõuded

kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:

3.1.

lepingu 1 järgse põhivõlgnevuse 322,99 eurot, intressi 20,82 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 45,72 eurot ja

viivise alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 30,12%;

3.2.

lepingu 2 järgse põhivõlgnevuse 481,98 eurot, intressi 41,13 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 78,91 eurot ja

viivise alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 34,84%;

3.3.

lepingu 3 järgse põhivõlgnevuse 344,29 eurot, intressi 13,98 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 37,89 eurot ja

viivise alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 23,42%.

4. Kohus võttis 04.12.2025 hagi menetlusse.

5. Kostja hagile ei vastanud.

6. Lähtuvalt hagejale esitatud kohtunõuetest täpsustas hageja 10.07.2025, 23.09.2025 ja

17.12.2025 menetlusdokumentides hageja nõude ümberarvestust, lepingu sõlmimisega

seonduvaid asjaolusid ja nõude loovutamisega seonduvaid asjaolusid.

3/12

7. Hageja avaldas 23.09.2025 seisukohas, et lepingute 1-3 tähtajad on saabunud. Hageja

avaldas ka, et kostja sai lepingu 1 alusel laenu 350 eurot ja tegi tagasimakseid 48,07 euro

ulatuses, kostja sai lepingu 2 alusel laenu 500 eurot ja tegi tagasimakseid 49,05 euro

ulatuses ning kostja sai lepingu 3 alusel laenu 400 eurot ja tegi tagasimakseid 74,44 euro

ulatuses.

8. Hageja avadas 23.09.2025 seisukohas, et kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal:

8.1.

lepingu 1 alusel tagastada saadud krediidisumma 301,93 eurot ja maksta viivist

alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.09.2024 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras;

8.2.

lepingu 2 tagastada saadud krediidisumma 450,95 eurot ja maksta viivist alates

lepingu lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

8.3.

lepingu 3 tagastada saadud krediidisumma 325,56 eurot ja maksta viivist alates

lepingu lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud, ning millelt ta ei ole intressi

maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.

11. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel

koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidilepingud, lepingud

kehtivad (ei ole tervikuna ega osaliselt tühised), krediit on välja makstud, kostjal on

tekkinud kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on vastavat kohustust

rikkunud ning lepingutest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.

12. Kohus tuvastab, et kostja esitas 17.08.2023 krediidiandjale veebilehe Laen.ee vahendusel

taotluse laenu 350 eurot saamiseks 1 aastaks kuumaksega 34,04 eurot, aastase intressiga

30,12% ja krediidi kulukuse määraga 49,99% (dtl 64-65, 563).

13. Kohus tuvastab, et kostja esitas 18.08.2023 krediidiandjale veebilehe Laen.ee vahendusel

taotluse laenu 500 eurot saamiseks 2 aastaks kuumaksega 29,15 eurot, aastase intressiga

34,84% eurot ja krediidi kulukuse määraga 49,99% (dtl 96-97, 567).

14. Kohus tuvastab, et kostja esitas 19.08.2023 krediidiandjale veebilehe Laen.ee vahendusel

taotluse laenu 400 eurot saamiseks 7 kuuks kuumaksega 61,43 eurot, aastase intressiga

23,42% ja krediidi kulukuse määraga 49,99% (dtl 129-130, 571).

15. Kohus tuvastab, et krediidiandja edastas kostjale 17.08.2023 e-posti teel kinnituse

laenutaotluse heakskiitmise ja laenu väljastamise kohta, millele olid PDF-failidena lisatud

laenuleping nr XXX (leping 1), krediidiandja üldtingimused, hinnakiri ja makseteatis (dtl

19-21, 49-52, 565).

16. Kohus tuvastab, et krediidiandja edastas kostjale 18.08.2023 e-posti teel kinnituse

laenutaotluse heakskiitmise ja laenu väljastamise kohta, millele olid PDF-failidena lisatud

laenuleping nr XXX (leping 2), krediidiandja üldtingimused, hinnakiri ja makseteatis (dtl

29-31, 569).

4/12

17. Kohus tuvastab, et krediidiandja edastas kostjale 19.08.2023 e-posti teel kinnituse

laenutaotluse heakskiitmise ja laenu väljastamise kohta, millele olid PDF-failidena lisatud

laenuleping nr XXX (leping 3), krediidiandja üldtingimused, hinnakiri ja makseteatis (dtl

39-41, 573).

18. Kohtu hinnangul järeldub eeltoodud asjaoludest, et krediidiandja ja kostja on lepingu 1,

lepingu 2 ja lepingu 3 sõlminud.

19. Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

20. Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 17.08.2023 makse 332,50 eurot selgitusega

„Laen.ee – laenusumma – 350EUR, – laenuperiood – 360 päeva, laenu id – XXX (dtl

272).

21. Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 18.08.2023 makse 475 eurot selgitusega

„Laen.ee – laenusumma – 500EUR – laenuperiood – 720 päeva – laenu id – XXX“ (dtl

273).

22. Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 19.08.2023 makse 380 eurot selgitusega

„Laen.ee – laenusumma – 400EUR, laenuperiood 210 päeva, laenu id – XXX“ (dtl 274).

23. Krediidiandja üldtingimuste kohaselt kuulub lepingutasu tasumisele laenu väljamaksmisel

ja arvestatakse väljamakstavast laenusummast maha (nt dtl 49).

24. Kohtu hinnangul järeldub eeltoodud asjaoludest, et krediidiandja on VÕS § 396 lg 1 ja §

402 lg 1 mõttes kostjale lepingute 1-3 alusel laenud, millest on kinni peetud lepingutasud,

välja maksnud ehk täitnud oma lepingujärgse põhikohustuse.

25. Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja on lepingute 1-3 alusel laenud kätte saanud,

ning et krediidiandja on kostjale edastanud lepingudokumendid püsival andmekandjal.

Seetõttu ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 ja § 410 lg-s 1 sätestatust alust pidada lepingut

VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud

vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise

tõttu.

26. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%.

27. Lepingute 1-3 kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 49,99% (dtl 20,30,40).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab lähedased tulemused.

28. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingute 1-3 sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepinguid 1-3 tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS

§ 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

29. Hageja selgitustest ja hagiavaldusele lisatud krediidianalüüsi dokumentidest ja

kontoväljavõtetest (dtl 64-92, 96-125, 129-157) nähtub, et kostja krediidivõime

hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja taotluses esitatud teavet, kontrollis kostja

sissetulekuid ja finantskohustusi kostja pangakonto väljavõtte alusel ning kontrollis

avalikke andmebaase järgmiselt:

29.1.

Lepingu 1 sõlmimisele suunatud taotluses avaldas kostja oma töötasuks 1100

eurot, finantskohustusteks (Laen.ee) 126,83 eurot ja majapidamiskuludeks 0

5/12

eurot (dtl 64). Lepingu 2 sõlmimisele suunatud taotluses avaldas kostja oma

töötasuks 1100 eurot, finantskohustusteks (Laen.ee) 160,87 eurot ja

majapidamiskuludeks 0 eurot (dtl 96). Lepingu 3 sõlmimisele suunatud

taotluses avaldas kostja oma töötasuks 11000 eurot, finantskohustusteks 190,02

eurot ja majapidamiskuludeks 0 eurot.

29.2.

Krediidiandja arvestas kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtunud viimase nelja

kuu töötasu laekumiste alusel kostja keskmiseks sissetulekuks 1285,19 eurot.

29.3.

Krediidiandja arvestas kostja finantskohustusteks vastavalt 126,83 eurot

(leping 1), 160,87 eurot (leping 2) ja 190,02 eurot (leping 3) tulenevalt kostja

varasematest finantskohustustest krediidiandja ees.

29.4.

Krediidiandja arvestas kostja majapidamiskuludeks 300 eurot lähtuvalt

krediidiandja sise-eeskirjades sätestatud üldkohaldatavast määrast.

29.5.

Krediidiandja arvestas taotletava laenu osamakseks vastavalt 34,04 eurot

(leping 1), 29,15 eurot (leping 2) ja 61,43 eurot (leping 3).

29.6.

Krediidiandja teostas päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee,

Creditinfo.ee, Maksu- ja Tolliamet, Rahvastikuregister, Ametlikud

Teadaanded).

29.7.

Krediidiandja leidis, et kostjale jääb raha reservi vastavalt 824,32 eurot (leping

1), 795,17 eurot (leping 2) ja 733,74 eurot (leping 3), ning et kostja

taustakontroll on korras.

29.8.

Seetõttu hinnati kostja krediidivõimeliseks ja tema laenutaotlused rahuldati.

30. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole omandanud krediidivõimelisuse

hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 1 p 1 ja lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud

teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ning krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) §

50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud järgmistel kaalutlustel:

30.1.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks

veendunud selles, et kostja poolt taotluses osutatud sissetulekut saab pidada

regulaarseks sissetulekuks. Hageja esitatud krediidianalüüsi dokumendist

nähtuvalt ei ole kostja välja toonud oma töökoha andmeid. Seetõttu ei saanud

krediidiandja kostjalt täiendavat teavet küsimata eeldada, et kostjal on kehtiv

töösuhe, või et kostja saab endiselt varasemaga võrreldavas suurusjärgus tulu.

30.2.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, kas krediidiandja on

nõuetekohaselt omandanud teabe tarbija regulaarsete majapidamiskulude

suuruse kohta. Krediidianalüüsi dokumendi põhjal ei ole võimalik tuvastada,

kuidas regulaarsete majapidamiskulude suuruse kohta kostjalt andmeid koguti

ning kas kostjale oli arusaadav, missugused kulud ta oma regulaarsete

majapidamiskuludena peaks välja tooma. Hageja esitatud krediidianalüüsi

dokumendi kohaselt näib kostja olevat oma regulaarsete majapidamiskulude

suuruseks märkinud 0 eurot. Kuivõrd mistahes regulaarsete majapidamiskulude

puudumine ei ole eluliselt usutav, osutab selliselt avaldatud regulaarsete

majapidamiskulude suurus kohtu hinnangul sellele, et kostjale ei olnud

arusaadav, missuguste kulude kohta vastavas osas andmed tuleks esitada.

30.3.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks

teinud mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet tema

majapidamiskulude suuruse kohta. Kuigi kostja avaldatud andmed oma

regulaarsete majapidamiskulude suuruse kohta olid eluliselt ebausutavad, ei

nähtu hageja esile toodud asjaoludest, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja

6/12

regulaarsete majapidamiskulude suurust kostja esitatud arvelduskonto

väljavõtte alusel. Selle asemel on krediidiandja arvestanud kostja regulaarsete

majapidamiskulude suuruseks krediidiandja sise-eeskirjades sätestatud

üldkohaldatavale määrale vastava summa 300 eurot. Hageja esile toodud

asjaoludest ja tõenditest ei nähtu aga, missugustel kaalutlustel leidis

krediidiandja, et üldkohaldatavast määrast lähtumine on kostja puhul

asjakohane, ning et regulaarsete majapidamiskulude suuruse kontrollimine

kostja arvelduskonto väljavõtte alusel ei ole põhjendatud.

30.4.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks

omandanud teabe kostjal ülalpeetavate olemasolu kohta. Hageja esitatud

krediidianalüüsi dokumendist nähtuvalt elab kostja Eestis tähtajalise elamisloa

alusel ning tal on xxx pass. Niisuguses olukorras pidanuks krediidiandjale

olema selge, et Rahvastikuregister ei pruugi sisaldada andmeid kostjaga seotud

isikute, sealhulgas ülalpeetavate, kohta, ning et krediidiandja ei saa kostjalt

täiendavat teavet küsimata eeldada, et kostjal ülalpeetavad puuduvad.

30.5.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks

omandanud teabe kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvate rohkete ebaselge

tähistusega laekumiste ja ülekannete kohta kostja ja erinevate kolmandate

isikute vahel. Kostjalt täiendavaid andmeid küsimata ei saanud krediidiandja

kohtu hinnangul välistada, et tegemist võib olla finantskohustustega või

elamiskulude kandmisega, mida tuleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse võtta.

31. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu

sõlmimiseks ei olnud täidetud.

32. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

33. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingutes 1-3 sätestatud intressimäärad on

seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning lepingud 1-3 on

muude krediidiga seotud tasude osas tühised.

34. Kohus tuvastab, et kostja tegi tagasimakseid lepingu 1 alusel 48,07 euro ulatuses, mille

krediidiandja luges 27,01 euro ulatuses esimese põhiosa osamakse, 7,03 euro ulatuses

esimese intressi osamakse, 0,65 euro ulatuses viivise, 5 euro ulatuses meeldetuletuse tasu

ja 8,38 euro ulatuses pikendamise tasu katteks (dtl 70, 275).

35. Kohus tuvastab, et kostja tegi tagasimakseid lepingu 2 alusel 49,05 euro ulatuses, mille

krediidiandja luges 18,02 euro ulatuses esimese põhiosa osamakse, 11,13 ulatuses esimese

intressi osamakse, 0,44 euro ulatuses viivise, 5 euro ulatuses meeldetuletuse tasu ja 14,46

euro ulatuses pikendamise tasu katteks (dtl 102, 276).

36. Kohus tuvastab, et kostja tegi tagasimakseid lepingu 3 alusel 74,44 euro ulatuses, mille

krediidiandja luges 55,71 euro ulatuses esimese põhiosa osamakse, 5,72 euro ulatuses

esimese intressi osamakse, 1,07 euro ulatuses viivise, 5 euro ulatuses meedetuletuse tasu

ja 6,94 euro ulatuses pikendamise tasu katteks (dtl 135, 277).

37. Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 10.01.2024 nii lepingu 1, lepingu 2 kui ka

lepingu 3 ülesütlemise hoiatused, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 24.01.2024

lepingujärgsete võlgnevuste tasumiseks ning teatas, et võlgnevuste tasumata jätmise korral

7/12

loeb krediidiandja vastavalt lepingu 1, lepingu 2 ja lepingu 3 alates 25.01.2024 lõppenuks

(dtl 5759, 278-283).

38. Kohus tuvastab, et lepingutes 1-3 tulenevad nõuded on loovutatud hagejale (dtl 60,

805806).

39. Hageja on 23.09.2025 seisukohas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tuvastamise korral palunud kostjalt välja mõista:

39.1.

lepingu 1 alusel krediidisumma 301,93 eurot ja viivis alates lepingu

lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.09.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras;

39.2.

lepingu 2 alusel krediidisumma 450,95 eurot ja viivis alates lepingu

lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras;

39.3.

lepingu 3 alusel krediidisumma 325,56 eurot ja viivis alates lepingu

lõppemisele järgnevast päevast ehk 11.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

40. Arvestades VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut ja hageja 23.09.2025 nõuete ümberarvestust,

tuleb kostja poolt lepingute 1-3 alusel tasutud summad, sealhulgas kostja tasutud

lepingutasud, arvestada laenude 1-3 põhiosade katteks.

41. Arvestades lepingute 1-3 järgseid laenusumma ja intresside tasumise graafikuid (dtl 20,

30, 40), kostjale võimaldatud maksepuhkust (dtl 53-56) ning lepingute 1-3 alusel tehtud

tagasimakseid (dtl 275-277), ei olnud kostja 10.01.2024 lepingute 1-3 ülesütlemise teate

edastamise hetke seisuga lepingute 1-3 alusel viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega.

42. Seega ei olnud lepingute 1-3 ülesütlemisel täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud esimene

ülesütlemise eeldus. Eeltoodust johtuvalt oli lepingute 1-3 ülesütlemine tagajärjetu ning

lepingud 1-3 krediidiandja ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud.

43. Kohus tuvastab, et lepingus 1 sätestatud laenu tagastamise tähtaeg saabus 10.09.2024 (dtl

20, 53), lepingus 2 sätestatud laenu tagastamise tähtaeg saabus 10.09.2025 (dtl 30, 55)

ning lepingus 3 sätestatud laenu tagastamise tähtaeg saabus 10.04.2024 (dtl 40, 56).

44. Arvestades lepingute 1-3 alusel väljamakstud summasid 332,50 eurot, 475 eurot ja 380

eurot (dtl 272-274) ning kostja poolt lepingute 1-3 alusel tehtud tagasimakseid 48,07

eurot, 49,05 eurot ja 74,44 eurot (dtl 70, 102, 135, 275-277), on kostjal seega lepingute 1-

3 alusel tasumata põhivõlad vastavalt 284,43 eurot, 425,95 eurot ja 305,56 eurot.

45. Kohus märgib, et kuivõrd lepingute 1-3 järgsed lepingutasud arvestati lepingute 1-3

järgsete laenude väljamaksmisel väljamakstavatest laenusummadest maha (vastavalt 17,5

euro, 25 euro ja 20 euro ulatuses), on hageja oma ümberarvestuses põhjendamatult jätnud

lepingutasud, mida kostja talle VÕS § 4034 lg 7 alusel ei võlgne, arvesse võtmata.

46. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 284,43

eurot.

47. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 425,95

eurot.

48. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 305,56

eurot.

8/12

49. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu 1 alusel sissenõutavaks muutunud viivis 45,77

eurot (arvutatud viivisekalkulaatori abil summalt 284,43 eurot perioodi 11.09.2024 kuni

02.03.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga).

50. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu 2 alusel seega sissenõutavaks muutunud viivis

20,49 eurot (arvutatud viivisekalkulaatori abil summalt 425,95 eurot perioodi 11.09.2025

kuni 02.03.2026 kohta VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga).

51. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu 3 alusel sissenõutavaks muutunud viivis 28,38

eurot (arvutatud viivisekalkulaatori abil summalt 305,56 eurot perioodi 11.04.2024 kuni

02.03.2026 kohta VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga).

52. Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 teise lause, TsMS § 369, lepingu 1 ja hageja 23.09.2025

avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 45,77 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

53. Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 teise lause, TsMS § 369, lepingu 2 ja hageja 23.09.2025

avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 20,49 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

54. Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 teise lause, TsMS § 369, lepingu 3 ja hageja 23.09.2025

avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 28,38 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

55. Hageja nõuded lepingu 1 järgse sissenõudmiskulu 30 eurot, lepingu 2 järgse

sissenõudmiskulu 40 eurot ja lepingu 3 järgse sissenõudmiskulu 30 eurot

väljamõistmiseks kostjalt jäävad rahuldamata hageja 23.09.2025 avalduse alusel, milles

hageja sissenõudmiskulude väljamõistmist vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tuvastamise korral ei nõua (ja mida hagejal lepingute 1-3 ülesütlemiste

tagajärjetuse tõttu ka ei oleks alust nõuda).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

56. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

57. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest.

58. Hageja nõudis kostjalt lepingu 1 alusel põhivõlga 322,99 eurot, intressi 20,82 eurot,

sissenõudmiskulusid 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 45,72 eurot ja viivist

alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 30,12%,

millest oleks kohtuotsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud 158,46

eurot (kõik kokku seega 577,99 eurot).

59. Hageja nõudis kostjalt lepingu 2 alusel põhivõlga 481,98 eurot, intressi 41,13 eurot,

sissenõudmiskulusid 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 78,91 eurot ja viivist

alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 34,84%,

millest oleks kohtuotsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud 273,52

eurot (kõik kokku seega 915,54 eurot).

60. Hageja nõudis kostjalt lepingu 3 alusel põhivõlga 344,29 eurot, intressi 13,98 eurot,

sissenõudmiskulusid 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 37,89 eurot ja viivist

alates 16.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 23,42%,

9/12

millest oleks kohtuotsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud 131,34

eurot (kõik kokku seega 557,5 eurot).

61. Kohus mõistab kostjalt lepingu 1 alusel välja põhivõla 284,43 eurot, kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 45,77 eurot ja viivise alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

62. Kohus mõistab kostjalt lepingu 2 alusel välja põhivõla 425,95 eurot, kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 20,49 eurot ja viivise alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

63. Kohus mõistab kostjalt lepingu 3 alusel välja põhivõla 305,56 eurot, kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 28,38 eurot ja viivise alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

64. Hageja nõue kostja vastu arvestatuna otsuse tegemise seisuga oli seega 2051,03 eurot ja

kohus rahuldas hageja nõude otsuse tegemise seisuga 1110,58 euro ulatuses. Nõude

rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 54,15% (1110,58/2051,03 x 100 = 54,15). Seega

jäävad menetluskulud 54,15% ulatuses kostja kanda ning 45,85% ulatuses hageja kanda.

65. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 18, 560-561) kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 315 eurot ja hageja lepingulise

esindaja kulust 1372 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse

koostamine kohtusse esitamine (TsMS § 4842) 20 eurot, nõude aluseks olevate

dokumentide tellimine, kogumine ja analüüs, hagiavaldusete ettevalmistamine,

hagiavalduste koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning kohtule esitamine 4

tundi summas 676,00 eurot, hageja 14.11.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine

2 tundi summas 169,00 eurot, hageja 09.07.2025 seisukoha koostamine ja kohtule

esitamine 1 tund summas 169,00 eurot, hageja 23.09.2025 seisukoha ja menetluskulude

nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 1 tund summas 169 eurot. Hageja lepinguline

esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.

66. Kuivõrd hageja on1 14.11.2024 seisukoha koostamise ja kohtule esitamise kuluna

arvestanud 1 tunnile vastava summaga ning ka menetluskulude kogusummat arvestades

pidi vastava menetlusdokumendiga seonduv ajakulu olema 1 tund, on hageja tõenäoliselt

ekslikult märkinud ajakuluks 2 tundi.

67. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes

tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 315 eurot, hageja on

nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõivu 315 eurot väljamõistmine kostjalt.

68. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS §

4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud

summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Käesoleva

tsiviilasja raames ei ole hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

menetlemist. Seetõttu ei ole põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.

69. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

10/12

ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p

14).

70. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma

käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-25-

4726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja

kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu

hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.

71. Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-

21-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus

märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu

suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi

tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15).

72. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud

toimingutele 2,5 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam.

Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama

esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase

ülesehituse ja põhjendustega.

73. Kohtu hinnangul ei ole kogu ulatuses põhjendatud hageja esindaja ajakulu 3 tundi hageja

14.11.2024, 09.07.2025 ja 23.09.2025 menetlusdokumentide koostamisele.

74. Hagejat esindab menetluses lepinguline esindaja, kes on spetsialiseerunud

tarbijakrediidilepingutest tulenevatele nõuetele ja kes peab kohtu hinnangul olema võimeline

formuleerima haginõuded kooskõlas TsMS § 363 lg 1 p-ga 1 selgelt, olema teadlik sellest, et

TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud ja neid kinnitavad tõendid ning olema teadlik sellest, missugused asjaolud tuleb

tarbijakrediidilepingul põhineva hagi rahuldamise eeldusena esile tuua ja tõendada.

75. Kohus selgitas hagejale 26.09.2024 ja 30.10.2024 määrustes sellegipoolest põhjalikult

hageja nõuete ebaselgust ning hagi aluseks olevaid asjaolusid, mille esile toomine ja

tõendamine on hageja ülesandeks.

76. Sellele vaatamata ei kõrvaldanud hageja puudusi hagiavalduses ühekorraga ning kohus

pidi puudustele hagi aluses tähelepanu juhtima veel ka 19.06.2025 kohtunõudes ja 15.09.2025

kohtunõudes.

77. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja

kulusid, mis tulenevad hageja minetustest nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamisel või

nõuete ja taotluste formuleerimisel. Kuivõrd kohus selgitas hagejale, millised asjaolud ja

tõendid tuleb hagejal hagi rahuldamise eeldusena esile tuua, ei ole põhjendatud hageja

lepingulise esindaja kulud, mis tulenevad sellest, et vaatamata kohtu selgitustele ei

kõrvaldanud hageja puudusi hagiavalduses ühekorraga ega toonud koheselt esile kõiki nõude

aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid.

78. Arvestades eeltoodut ning hageja 14.11.2024, 09.07.2025 ja 23.09.2025

menetlusdokumentide sisu, on kohtu hinnangul 14.11.2024 menetlusdokumendi koostamisega

seonduv põhjendatud ajakulu 1 tund, 09.07.2025 puuduliku ümberarvestusega seonduv

põhjendatud ajakulu 0 minutit ning 23.09.2025 menetlusdokumendi koostamisega seonduv

põhjendatud ajakulu 15 minutit.

11/12

79. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 3 tundi ja 45

minutit. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 450 euro ulatuses.

80. Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 765 eurot (s.o riigilõiv 315

eurot ja lepingulise esindaja kulud 450 eurot).

81. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud

õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud

kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).

82. Kohus jättis menetluskuludest 54,15% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja 414,63 eurot (0,542 x 765 = 414,63). Kuna kostja menetluses ei osalenud,

ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt

kostja kasuks midagi välja ei mõista.

83. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

12/12