2-25-11894/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-11894

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-11894

Tsiviilasi

D.L. Lxxx hagi K.L. Lxxx vastu täisealisele õppivale lapsele

elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D.L. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, xxxxx, XXX, e-

post: XXX).

Kostja: K.L. (isikukood: XXX, e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

9. veebruar 2026.

Istungisekretär Liisi Lokk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.L. Lxxx hagi K.L. Lxxx vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista K.L. Lxxxxx D.L. Läti kasuks elatis 200 eurot kuus alates 13. juulist 2025

kuni D.L. Lxxx õpingute lõppemiseni Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis s.o kuni

30. juunini 2026.

3. Elatis tasuda D.L. Lxxx arvelduskontole nr EE072200221071908062 (AS Swedbank),

selgitusega „elatis“ hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks. Elatist tuleb maksta iga

kalendrikuu eest ette.

4. D.L. Lxxxx ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu

Maakohtu 23. detsembri 2025 hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas nr 2-25-11894

elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (dtl 1-3, 13)

1. Hagiavalduse kohaselt jätkab hageja õpinguid Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis 12.

klassis ning hagejal on plaanis ka pärast gümnaasiumi lõpetamist õpinguid jätkata. Hagejal

sissetulekut ei ole. Hageja elab koos ema, kellel on raske kuulmispuue, ja vennaga

sotsiaalkorteris. Kostja ei ole hagejat igakuiselt rahaliselt toetanud.

2. Hageja kulutused ühes kuus eluasemele on 150 eurot, toidule 300 eurot, transpordile 50

eurot, sideteenustele 25 eurot, tervishoiule 45 eurot, hügieenitarvetele 60 eurot,

koolikohustuse täitmisele 45 eurot, riietele-jalanõudele 150 eurot, muudele kuludele 40 eurot

(jõusaal) ja autokoolile 250 eurot kuus, kokku 1115 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

elatis 500 eurot kuus alates 13. juulist 2025.

3. Kostja hagile vastust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 alusel on ülalpidamist õigustatud

saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe

tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

5. Hageja sai täisealiseks 13. juulil 2025. Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi teatisest (dtl 7)

nähtuvalt õpib hageja gümnaasiumis. Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt õigustatud

kostjalt ülalpidamist saama kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kuni 21-

aastaseks saamiseni. Kuna hageja õpib 12. klassis, siis eelduslikult lõpevad

gümnaasiumiõpingud juunis 2026.

6. Kohtuistungil (dtl 48-50) täpsustas hageja oma nõuet ja palub välja mõista elatis 350 eurot

kuus alates täisealiseks saamisest s.o 13. juulist 2025.

7. Riigikohtu praktika kohaselt saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale

eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures

sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (Riigikohtu 19.10.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).

8. Hageja ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada PKS §-des 99 ja 102 lg-s 1

sätestatuga. PKS § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist.

9. Seega tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda hageja enda vajadustest, tema tavalisest

elulaadist, võimalusest ennast ise ülal pidada arvestades sealjuures kostja varalise seisundiga.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit

oma kulutuste kohta. Seega lähtub kohus poolte esitatust (TsMS § 5).

11. Hageja ei ole ka istungil täpsustanud, kui suured tema kulutused täpselt on. Seega saab kohus

lähtuda hagis väljatoodud kulutustest. Kostja arvates tunduvad hageja kulutused utoopilised,

kostjal kulub sama raha toidule kolme peale.

12. Kohus leiab, et hagis välja toodud kulutused ei ole täies ulatuses põhjendatud. Põhjendatud

on kulutused eluasemele 150 euro ulatuses, toidule 250-300 euro ulatuses ja sideteenustele 25

eurot. Transpordikulud ja tervishoiu ning hügieenitarvete kulud on kohtu hinnangul

ülepaisutatud ning hageja ei ole ka esitanud tõendeid, millest nähtuvalt saaks lugeda need

sellises ulatuses vajalikeks ja põhjendatuks. Ka igakuised kulutused riietele ja jalanõudele

150 euro ulatuses ei ole põhjendatud arvestades asjaolu, et hageja on ainult ema ülalpidamisel

ning hagis väljatoodud ema sissetulekud (raske puude toetus 49 eurot, osalise töövõimetoetus

363 eurot ning töötasu 800-1000 eurot kuus) ei võimalda sellised kulutusi igakuiselt teha.

Samuti ei ole põhjendatud kulu autokoolile, kui selleks rahalised võimalused vanematel

puuduvad.

13. Kuna hageja ei ole esitanud kulutusi tõendavaid dokumente, tuleb mõistlik kulutuste suurus

määrata kaudsete andmete alusel, lähtudes keskmistest elatuskuludest, hageja ema

sissetulekust ning hageja tavapärasest elustandardist. Kohus peab hageja vajalikeks ja

põhjendatud kulutusteks ühes kuus kokku 565 eurot (eluasemele 150 eurot, toidule ja

hügieenile 300 eurot, transpordile 15 eurot, sidekuludele 25 eurot, tervishoiule 15 eurot,

riietele-jalanõudele 30 eurot ja muudele vältimatutele kuludele 30 eurot).

14. Kostja on istungil selgitanud, et elab Saaremaal, käib tööl Tallinnas ning tema sissetuleku

suuruseks on 1500 eurot (neto), millest laekub kontole 443 eurot. Kostjal on võlgnevusi 10

000 euro ulatuses, sissetulekust teeb kohtutäitur kinnipidamisi, kätte saab elatusmiinimumi.

Kostja ülalpidamisel on 7-aastane laps. Kostja ei vaidle vastu hageja nõudele, kuid selgitab,

et on maksejõuetu. Kostja arvates oleks põhjendatud summa 300, mida ta oleks nõus aga ei

ole suuteline tasuma.

15. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostjal kohustus tasuda elatist 300 eurot kuus

Sxxxxxxxx Lxxxxx, kuni täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxx. Samuti on kostjal veel

üks alaealine laps, xxxxxaastal sündinud MxxxD.L..

16. PKS § 98 lg 1 järgi on isiku kõik alaealised lapsed õigustatud saama ülalpidamist esimeses

järjekorras. Seega tuleb elatise suuruse määramisel võtta arvesse, et kostjal on kaks alaealist

last, kellele tuleb esmajärjekorras ülalpidamist anda. Samuti tuleb arvesse võtta PKS § 102 lg

1 kohaselt kostja võimet ülalpidamist anda kahjustamata sealjuures tema enese tavalist

ülalpidamist.

17. Kohus, arvestades hageja põhjendatud ja vajalikke kulutusi ühes kuus ning hinnates kostja

sissetulekut ja varalist seisundit, sealjuures arvestades sellega, et kostja ülalpidamisel on kaks

alaealist last, on seisukohal, et elatise väljamõistmine on põhjendatud summas 200 eurot

kuus. Nimetatud summa peaks katma hageja minimaalsed vajalikud kulud. Sellises summas

elatis ei ole kostjat ebamõistlikult koormav ega sea teda ning tema alaealisi lapsi

ebavõrdsesse olukorda. Hageja saab ka kuni 19-aastaseks saamiseni peretoetust 80 eurot

kuus.

18. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista elatis 200 eurot kuus alates 13. juulist 2025 kuni hageja õpingute

lõppemiseni Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis s.o kuni 30. juunini 2026.

19. Kui hageja jätab õpinguid ülikoolis või kutsehariduskoolis on tal õigus esitada vajadusel uus

elatisenõue. Vastuseks kostjale märgib kohus, et tegemist ei ole tagasiulatuva elatisenõudega,

sest hagi on esitatud 23. juulil 2025.

20. 23. detsembri 2025 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat

maksma tsiviilasja nr 2-25-11894 menetluse ajal hagejale elatist 200 eurot kuus.

21. Vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja

nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises

vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale

riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

22. Kohus juhib tähelepanu, hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt elatist käesoleva kohtuotsuse

sundtäitmisel Tartu Maakohtu 23. detsembri 2025 hagi tagamise määruse alusel hagejale riigi

poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

23. Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja kohustused on sätestatud PHS § 55 lõikes 1, mille

kohaselt on elatisabi saaja kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks PHS §-s 9

sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist: 1) hagi

tagamise määruse tühistamine; 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse

lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega; 3) lapse

kasvatamise lõpetamine; 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma; 5) ülevaade

võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on elatisabi maksmise ja

elatise tagasinõude seisukohalt olulised; 6) elatise maksmise alusdokumendi muutmine; 7)

välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine.

MENETLUSKULUD

24. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

25. Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik