2-23-7104/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

02. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7104

Tsiviilasi

P M ja G E hagi Nauda OÜ ja U B vastu juhatuse

liikme tagasikutsumise nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: P M (välismaa isikukood xxxx)

Hageja II: G E (välismaa isikukood xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo

Räppo, e-post: kr@bjork.legal

Kostja I: Nauda OÜ (kustutatud) (registrikood

12842371)

Kostja II: U B (välismaa isikukood xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja: Kaspar Kamsakann,

e-post: kaspar@oigusbyroo.onmicrosoft.com

RESOLUTSIOON

1. Jätta P M ja G Ehagi Nauda OÜ ja U B vastu juhatuse liikme tagasikutsumise

nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki

saavutada.

2. Kohus tuvastas, et äriregistri andmetel on kostja I 15.10.2025 registrist kustutatud.

Äriregistri andmetest nähtuvalt xxxx (ühendav ühing, registrikood xxxx) ning OÜ Nauda

(ühendatav ühing) ühinemine jõustus 15.10.2025. a ühinemiskande tegemisega ühendava

ühingu Osaühing Vana Villemi Kõrtsid registrikaardile. OÜ Nauda on äriregistrist

kustutatud.

3. Kuigi kostja I õigusjärglane on xxxx, siis ei ole kohtu hinnangul võimalik hagiga

taotletavat eesmärki sellegi poolest saavutada. Hagejad taotlevad hagiavaldusega kutsuda

U B Nauda OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi ning määrata uueks Nauda OÜ juhatuse

liikmeks P M. Kuivõrd Nauda OÜ on äriregistrist kustutatud ning õiglusjärglase xxxx

juhatuse liige ei ole U B, siis ei ole võimalik U Bit juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda

ning Nauda OÜ-le uut juhatuse liiget määrata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi

tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus lõpetab menetluse käesolevas tsiviilasjas TsMS § 423 lg

3 alusel hagi läbi vaatamata jätmisega. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi

läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib

pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada

määruskaebuse.

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4

sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

5. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

6. Riigkohus on selgitanud, et hagi läbivaatamata jätmise puhul tuleb menetluskulude

kindlaksmääramisel arvestada asjaoluga, kas hageja vastutab hagi läbivaatamata jätmise

eest ning kas ta sai oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada. Kui ei saanud,

siis sellisel juhtumil võib olla põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna

kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks ebaõiglane (vt RKTKm 3-2-1-154-09, p

14).

7. Praeguses asjas hagi läbivaatamata jätmise tinginud asjaolud ei olnud põhjustatud hagejast,

vaid hagi tuleb jätta läbivaatamata kostja registrist kustutamise tõttu. Hageja ei saanud seda

asjaolu (kostja kustutamine registrist) mõjutada. Seetõttu ei ole praegusel juhul õige jätta

menetluskulusid hageja kanda. Selles olukorras peab kohus õiglaeks kohaldada TsMS §

162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

8. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajadust menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS

§ 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik