1-26-163/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2026, Tartu

Kohtuasja number

1-26-163

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik

Kohtuasi

Mark Gavrilovi (Gavrilov; isikukood: 39409112520)

süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3, § 203

lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Mark Gavrilov, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Mark Gavrilovi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik

määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a

juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 13. jaanuaril 2026 sõlmisid prokurör, süüdistatav Mark Gavrilov ja tema kaitsja

kriminaalasjas nr 25244000863 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur M. Gavrilovi

süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3, § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises ja tema karistamist. Muu hulgas leppisid pooled kokku selles, et

süüdistatavalt tuleb välja mõista 1329 euro suurune sundraha ning 68 eurot joobe tuvastamise

tasu – need kulud võimaldatakse M. Gavrilovil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180

lg 3 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumise järel ühe aasta jooksul. Kaitsjatasud jäävad

kokkuleppe kohaselt riigi kanda.

2. Viru Maakohtus 10. veebruaril 2026 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud

kokkuleppest ülevaate. M. Gavrilov kinnitas kohtule, et kokkulepe on talle arusaadav, selle

sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb kokkuleppe juurde.

3. Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsusega tunnistati M. Gavrilov KarS § 121 lg 2 p 3, §

203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Ühtlasi

mõisteti M. Gavrilovilt riigi kasuks välja 1329 eurone sundraha ja 68 euro suurune

ekspertiisikulu. KrMS § 180 lg 3 alusel määras maakohus, et need menetluskulud tuleb tasuda

ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. M. Gavrilovi kaitsjatasud jäeti riigi

kanda.

4. M. Gavrilov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes otsuse tühistamist osas,

millega jäeti kaitsjatasud tema kanda. Kaebaja märgib, et talle pandud kohustus tasuda Leelo

Viili poolt osutatud õigusabi eest on kokkuleppega vastuolus.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Gavrilovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

6. Kuna maakohus lahendas M. Gavrilovi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi,

tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide

kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Apellatsioonis ei viita M. Gavrilov sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse

tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu

oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka

ringkonnakohus. Seega võiks M. Gavrilovil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud

oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada

olukorras, kus M. Gavrilov poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus

olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist

ringkonnakohtu meelest olnud ei ole: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest

ülevaate, M. Gavrilov kinnitas kohtule, et kokkulepe on tema jaoks arusaadav ning ta jäi selle

juurde. Paika ei pea väide, justkui oleks kohtuotsusega M. Gavrilovilt välja mõistetud

kaitsjatasu: otsusest ilmneb, et see tasu jäeti riigi kanda. Seetõttu pole esimese astme kohus

otsust tehes kokkuleppest kõrvale kaldunud. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2

p-st 3, jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle M. Gavrilovile.

(allkirjastatud digitaalselt)