2-20-9710/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-9710

Tsiviilasi

Sergei Kalki kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. detsembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Kalki määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: võlgnik/usaldusisik: Sergei

Kalk (ik XXXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXXX X; e-

post: XXXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

Tartu Linn

(rg-kood 75006546; e-post

lv@tartu.ee)

IF P&C Insurance AS (rg-kood 10100168; e-post

info@if.ee)

Kohtutäitur

Ivi

Kalmet

(e-post

ivi.kalmet@taitur.just.ee)

Kohtutäitur Jane Rumjantseva

(e-post

janerumjantseva.buroo@taiturikirjad.ee)

PG Inkasso OÜ (rg-kood 11100041; e-post

info@pginkasso.ee)

Soome Vabariik Soome Sotsiaalkindlustusameti

Kansaneläkelaitos

kaudu

(e-post

maintenance@kela.fi)

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-

kood 70000349; e-post kohtumenetlus@emta.ee)

Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-

post jurist@julianus.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 2. detsembri 2025 määrus muutmata.

2. Jätta Sergei Kalki määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Sergei Kalki kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Tartu Maakohtu 9. septembri 2021 kohtumäärusega lõpetati Sergei Kalki pankrotimenetlus

raugemise tõttu ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest

vabastamise menetluses kohustati Sergei Kalki ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 20 660,67 eurot (II järgu

nõuded).

2. Võlgnik on esitanud kohtule aruanded 12.04.2022, 29.09.2022, 27.03.2023, 05.05.2023,

16.10.2023, 28.03.2024, 26.09.2024, 28.03.2025 ja lõpparuande 06.10.2025.

Võlgnik esitas 6. oktoobril 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse

(PankrS) § 1933 lg 1 alusel.

3. Tartu Maakohus jättis 2. detsembri 2025 määrusega võlgniku kohustustest vabastamata.

Kohtule esitatud andmete kohaselt vabanes võlgnik vanglast mõni kuu enne kohustustest

vabastamise menetluse algust. Menetluse esimese poole aasta jooksul ei olnud võlgnik

hõivatud tulutoova tegevusega. Kohtule esitatud andmete ja töötamise registri kohaselt töötas

võlgnik 2022. aasta juulist 2023. aasta mai lõpuni Whitesystem OÜ-s. Seejärel oli võlgnik

töötuna? registreeritud Eesti Töötukassas. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud

lähedaste rahaline abi ning töötutoetus. Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajate nõuete

katteks väljamakseid teinud.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt kohaldatakse enne seaduse

jõustumist (1. juuli 2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Maakohus märkis, et Sergei Kalk ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

Järgnevalt kontrollis kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt lõppes võlgniku elektroonilisele valvele allumise kohustus

2022. aasta jaanuari alguses. Võlgnik seejärel tööle ei asunud. 18. aprillil 2022 esitatud

aruandes väitis võlgnik, et on asunud õppima pagariks, kuid kohtule sellekohast tõendit ei

esitanud.

Võlgniku tööandjaks 2022. aasta juulist 2023. aasta märtsi lõpuni oli Whitesystem OÜ,

võlgniku väitel tööandjal talle tööd pakkuda ei olnud. Kohus teavitas 28. märtsil 2023

saadetud e-kirjas võlgnikku, et kohus ei pea töötajate nimekirjas olemist mõistlikult

tulutoovaks tegevuseks ning võlgnikul puudus objektiivne põhjus mittetöötamiseks. Kohus

andis võlgnikule tähtaja kaks kuud töö leidmiseks. Võlgnik teavitas 5. mail 2023 esitatud

aruandes, et leidis stabiilse töö alates 17. aprillist 2023. Töötamise registris registreeriti

võlgniku töötamine töölepingu alusel sama tööandja Whitesystem OÜ juures, kuid leping

lõpetati tähtaja möödumise tõttu poolteist kuud hiljem. Töötasu töötajale ei makstud. Seejärel

registreeris võlgnik end Eesti Töötukassas. Võlgniku 26. septembri 2024 esitatud aruande

kohaselt õppis ta sel ajal Eesti Töötukassa vahendusel väikelaeva kapteni kursusel, ent

kohtule sellekohast tõendit ei esitanud, kuigi kohus seda küsis. Ühestki tööst, mis oleks

võlgnikule toonud tulu, võlgnik kohut menetluse jooksul ei teavitanud.

Tööle kandideerimiste kohta esitas võlgnik kohtule teavet kahel korral. Esimest korda esitas

võlgnik teabe 8. oktoobril 2024 ehk kolm aastat peale kohustustest vabastamise menetluse

algust. Kohus märkis, et võlgniku esitatust ei selgu, mis töökohale ta kandideeris, kirjast

nähtub vaid palgasoov 3300 eurot kuus. Kohus leidis, et võlgniku avaldatut saab käsitleda kui

eesmärki esitada kohtule tulutoova tegevuse otsimise kohta tõend, mitte võlgniku tegelikku

tahet oma kohustusi täita.

Teist korda esitas võlgnik tööle kandideerimise kohta kohtule teabe 14. oktoobril 2025.

Esitatud tõendite kohaselt käis võlgnik nn. proovipäevadel 18. augustil 2025 ning

täpsustamata päeval septembris. Võlgniku tulutoova tegevuse või töö otsimise osas viimase

aasta jooksul nimetatud kahe proovipäeva väliselt puudub kohtul informatsioon. Kohus ei

pidanud võlgniku kandideerimise tõendeid piisavaks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse

otsimise kohustust täidetuks. Kohtule ei ole ka esitatud informatsiooni, mis ajast mis ajani oli

võlgnik Eesti Töötukassas registreeritud. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173

lg 1 sätestatud kohustust.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kohus oli

võlgniku konto väljavõtteid aluseks võttes seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §

173 lõikes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik

menetluse kestel midagi pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6

sätestatud kohustust.

Võlgnik on korduvalt avaldanud, et ei tööta ja õpib, kuid õppimise kohta tõendeid kohtule

esitanud ei ole. Samuti ei ole menetluse jooksul tõendatud tulutoova tegevuse aktiivset

otsimist. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 175 lg 4 sätestatud teabe andmise

kohustust.

Kohus leidis, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma PankrS §-st 173 lg 1 tulenevaid kohustusi

olles oma kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on

raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Võlgniku poolt oma

kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest kui võlgnik oleks

asunud tööle, siis oleks tal olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski

ulatuses.

PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus, arvestades

võlgniku senist käitumist kohustustest vabastamise menetluses, ei pidanud täiendava tähtaja

määramist põhjendatuks.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Sergei Kalk (võlgnik) esitas 16. detsemberil 2025 määruskaebuse, milles palub maakohtu

määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega vabastada ta kõigist pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

Määruskaebuse põhjenduste järgi ei nõustu võlgnik maakohtuga, et ta rikkus süüliselt oma

PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi.

Võlgnik selgitab, et pagariks õppimine ei teostunud majanduslike raskuste tõttu ja Eesti

Töötukassa vahendusel väikelaeva kapteni kursusel ei saanud ta osaleda tervise tõttu. Kohtu

seisukoht, et tööle kandideerimise avaldus oli fiktiivne, on spekulatiivne. Kohus ei seadnud

võlgnikule kohustust kandideerida teatud tingimustel. Võlgnik ei ole jätnud süüliselt kohtule

dokumente esitamata.

Võlgnik tegi kõik endast oleneva, et tulutoova tegevusega tegeleda, kuid vähesed sotsiaalsed

oskused olid peamiseks põhjuseks töö ja isikliku elu ebaõnnestumisel. Võlgniku arvates tekib

kohtumääruse motiivide osas õigustatud küsimus, kas võla tasumata jätmise tõttu peab ta

edasi kannatama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

6. Maakohus märkis õigesti, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt

kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11

alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus

hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on

kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise

absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsiooni piire jättes võlgniku

kohustusest vabastamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega

korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659). Vastusena määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

Vaidlust ei ole, võlgnik ei asunud nelja aasta jooksul tööle ega õppima, et omandada mingi

eriala. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud ühtegi väljamakset

võlausaldajatele, ta ei ole ka saanud töist sissetulekut. Puuduvad asjaolud, mis oleksid

objektiivselt takistanud võlgnikul tulutoova tegevusega tegeleda.

Võlgnik ei esitanud maakohtule õigeaegselt selgitusi, miks ta ei osalenud ametikoolitustel või

katkestas need. Võlgnik ei selgitanud maakohtule ega esita seisukohta ka määruskaebuses,

millel põhines tema keskmisest oluliselt kõrgem palgasoov olukorras, kus tal puudub erialane

kvalifikatsioon, tal on vähesed sotsiaalsed oskused ja ta ei ole päevagi pärast vanglast

vabanemist töötanud. Võlgnik ei selgita, mis põhjusel sõlmis ta kahel korral lepingu

äriühinguga, kellel talle tegelikult tööd ei olnud pakkuda. Võlgniku esitatu põhjal võiks asuda

seisukohale, et esitatud tõendid ja selgitused püüavad vaid luua petlikku muljet, et võlgnikul

oli soov õppida ja töötada ning ühel korral ka tööd otsida, kuid katsed ebaõnnestusid.

8. Võlgnik on õigesti esile toonud, et pankrotimenetluse üheks eesmärgiks on anda füüsilisest

isikust võlgnikule võimalus kohustusest seaduses ettenähtud korras vabaneda. Tähelepanuta ei

saa aga jätta eesmärki rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabanemise eeldusena peab võlgnik tegelema tulutoova tegevusega ja andma

oma parima, et võlausaldajate nõudeid saaks rahuldada. Praeguses asjas esile toodud asjaolud

kinnitavad, et võlgnik jättis süüliselt oma kohustused täitmata. Eelnevast tulenevalt ei pea

ringkonnakohus määruskaebust põhjendatuks.

9. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohtus

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)