2-25-13137/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-13137

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi L.P vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1549,68 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479; asukoht XXX,);

Hageja lepinguline esindaja: Kristiine Urb (e-post

XXX);

Kostja: L.P (isikukood XXX; elukoht teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt alternatiivne nõue.

2. Mõista kostjalt L.P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja:

2.1. lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 26,99 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 9,87 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 23.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 26,99

euro tasumiseni.

2.2. lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 215,75 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 15,41 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 23.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 215,75

euro tasumiseni.

2.3. lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 208,01 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 7,23 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 23.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 208,01

euro tasumiseni.

3. Jätta alternatiivne nõue rahuldamata alljärgnevalt:

3.1. sissenõutavaks muutunud viivise kokku 40,69 euro osas;

3.2. edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista kostjalt välja edasiulatuvat

viivist viivisemääraga 24% aastas.

2-25-13137

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi L.P vastu võla nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS:

-

30.12.2020 järelmaksumüügilepingu nr xxxx, millega kostja soetas teleri Hisense

summas 289 eurot. Hinnale lisandus lepingutasu 19,90 eurot ja lisagrantii tasu 45

eurot. Krediidi kulukuse määr oli 35,11% aastas ja intress 21,90% aastas. Krediidi

kogukulu oli 401,31 eurot.

-

16.02.2021 järelmaksumüügilepingu nr xxxx, millega kostja soetas nutikella Huawei

Watch GT ja nutitelefoni Samsung Galaxy A51 summas 418 eurot. Hinnale lisandus

lepingutasu 19,90 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 27,45% aastas ja intress 21,90%

aastas. Krediidi kogukulu oli 614,70 eurot.

-

16.02.2021 järelmaksumüügilepingu nr xxxx, millega kostja soetas nutitelefoni

Xianomi Redmi Note 10 Pro summas 299 eurot. Hinnale lisandus lepingutasu 19,90

2-25-13137

eurot. Krediidi kulukuse määr oli 28,52% aastas ja intress 21,90% aastas. Krediidi

kogukulu oli 463,91 eurot.

Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile

10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-l

õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud

viivisemääras.

Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh

avalikest andmebaasidest.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine esialgse

võlausaldaja arvates kostjale jõukohane, kuivõrd kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga.

3. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja hilines kokku nelja

üksteisele järgneva tagasimaksega.

11.04.2022 saatis Telia Eesti Telia Eesti AS kostjale lepingute lõpetamise hoiatuse, kus

andis täiendava tähtaja 25.04.2022 võlgnevuste likvideerimiseks. Kirjas märgiti, et

võlgnevuste tasumata jätmisel öeldakse kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingu

üles. Seega on Telia Eesti AS ja kostja sõlmitud lepingud üles öeldud 26.04.2022.

4. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

5. Kostja põhivõlgnevus on kokku 734,83 eurot ja intressivõlgnevus lepingute ülesütlemise

seisuga on 44,29 eurot.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot 19.11.2024,

20.12.2024 ja 30.07.2025 saadetud kirjade ning muude makseviivitusest tulenenud kulude

eest.

Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 554,20 eurot. Hageja arvestas

sissenõutavaks muutunud viivise kolmekordse seaduses sätestatud viivisemäära alusel,

mis arvete tasumise tähtajal oli 24% aastas, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast

päevast, s.o 21.06.2022, põhisummalt 734,83 eurot kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 11.08.2025.

Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist arvete tasumise tähtajal kehtinud VÕS § 113 lg 1 ls

2 sätestatud kolmekordses määras, s.o 24% aastas alates 12.08.2025 kuni põhinõude

summa 734,83 eurot täitmiseni

6. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Käesolevaks hetkeks on kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingute lõpptähtpäevad

saabunud.

2-25-13137

Kostja pidi vastavalt lepingule nr xxxx tasuma järelmaksu ajavahemikus 30.12.2020 kuni

20.06.2022. Lepingu kohaselt soetas kostja seadme maksumusega 289 eurot ning

lisagarantii summas 45 eurot ehk kokku 334 eurot. Kostja on leping nr xxxx alusel

tagastanud 307,01 eurot. Kostja on leping nr xxxx alusel võlas alates 14. osamaksest.

Seega ümberarvestuse kohaselt, arvestades kõik maksed põhiosa katteks, on tasumata

laenu põhiosa 26,99 eurot (334 – 307,01). Seega ümberarvestuse kohaselt tuleks kostjalt

välja mõista järelmaksu lepingust tulenev põhivõla jääk 26,99 eurot ja viivis 24,00%

aastas alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o 21.06.2022 kuni 22.10.2025 on

summas 21,63 eurot ja edasiulatuv viivis kuni põhiosa täieliku tasumiseni 24% aastas.

Kostja pidi vastavalt lepingule nr xxxx tasuma järelmaksu ajavahemikus 17.02.2021 kuni

20.02.2025. Lepingu kohaselt soetas kostja seadmed maksumusega 418 eurot. Kostja on

leping nr xxxx alusel tagastanud 202,25 eurot. Kostja on leping nr xxxx alusel võlas alates

12. osamaksest. Seega ümberarvestuse kohaselt, arvestades kõik maksed põhiosa katteks,

on tasumata laenu põhiosa 215,75 eurot (418 – 202,25). Seega ümberarvestuse kohaselt

tuleks kostjalt välja mõista järelmaksu lepingust tulenev põhivõla jääk 215,75 eurot ja

viivis 24,00% aastas alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o 21.02.2025 kuni

22.10.2025 on summas 34,61 eurot ja edasiulatuv viivis kuni põhiosa täieliku tasumiseni

24% aastas.

Kostja pidi vastavalt lepingule nr xxxx tasuma järelmaksu ajavahemikus 15.06.2021 kuni

20.06.2025. Lepingu kohaselt soetas kostja seadme maksumusega 299 eurot. Kostja on

leping nr xxxx alusel tagastanud 90,99 eurot. Kostja on leping nr xxxx alusel võlas alates

8. osamaksest. Seega ümberarvestuse kohaselt, arvestades kõik maksed põhiosa katteks,

on tasumata laenu põhiosa 208,01 eurot (299,00 – 90,99). Seega ümberarvestuse kohaselt

tuleks kostjalt välja mõista järelmaksu lepingust tulenev põhivõla jääk 208,01 eurot ja

viivis 24,00% aastas alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast, so 21.06.2025 kuni

22.10.2025 on summas 16,96 eurot ja edasiulatuv viivis kuni põhiosa täieliku tasumiseni

24% aastas

Kohtu seisukoht

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded 31.01.2026. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

8. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas osaliselt tagaseljaotsusega, kuivõrd alternatiivne nõue on

põhjendatud osaliselt.

Kohtu põhjendused

2-25-13137

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS kolm

järelmaksumüügilepingut. Kostja pidi tasuma krediidiandjale lepingutasu ja intressi.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma

majandus- ja kutsetegevusega.

10. Kohtu hinnangul vastavad lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1

mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingute kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

11. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele

laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja

poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste

sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

2-25-13137

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja

ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata.

12. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

13. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

14. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et

algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ümberarvestust ei teinud ning palus mõista kostjalt välja, kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet:

-

lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 26,99 eurot (krediit ja lisagarantii kokku

summas 334 eurot – tagasimaksed summas 307,01), sissenõutavaks muutunud viivise

24% aastas alates 21.06.2022 kuni 22.10.2025 summas 21,63 eurot ning edasiulatuva

viivise 24% aastas kuni põhiosa täieliku tasumiseni.

2-25-13137

-

lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 215,75 eurot (krediit 418 eurot –

tagasimaksed 202,25 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 24% aastas alates

21.02.2025 kuni 22.10.2025 summas 34,61 eurot ning edasiulatuva viivise 24% aastas

kuni põhiosa täieliku tasumiseni.

-

lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 208,01 eurot (krediit 299 eurot –

tagasimaksed 90,99 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 24% aastas alates

21.06.2025 kuni 22.10.2025 summas 16,96 eurot ja edasiulatuva viivise 24% aastas

kuni põhiosa täieliku tasumiseni.

Hageja märkis, et käesolevaks hetkeks on kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud

lepingute lõpptähtpäevad saabunud.

15. Kohus loeb hageja seisukoha põhjal, et järelmaksumüügilepinguid ei ole kehtivalt üles

öeldud. Samas oli kostja kohustatud tasuma:

-

järelmaksulepingus nr xxxx kokkulepitud tingimuste kohaselt kuni 20.06.2022. Seega

lõppes leping osamaksete tasumise tähtaja saabumisel, s.o 20.06.2022.

-

järelmaksulepingus nr xxxx kokkulepitud tingimuste kohaselt kuni 20.02.2025. Seega

lõppes leping osamaksete tasumise tähtaja saabumisel, s.o 20.02.2025.

-

järelmaksulepingus nr xxxx kokkulepitud tingimuste kohaselt kuni 20.06.2025. Seega

lõppes leping osamaksete tasumise tähtaja saabumisel, s.o 20.06.2025.

16. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Lepingu nr xxxx kohaselt soetas kostja seadme maksumusega 289 eurot ning lisagarantii

summas 45 eurot ehk kokku 334 eurot. Kostja on tagastanud 307,01 eurot. Seega

arvestades kõik maksed põhiosa katteks on tasumata laenu põhiosa 26,99 eurot (334 –

307,01).

Lepingu nr xxxx kohaselt soetas kostja seadmed maksumusega 418 eurot. Kostja on

tagastanud 202,25 eurot. Seega arvestades kõik maksed põhiosa katteks on tasumata laenu

põhiosa 215,75 eurot (418 – 202,25).

Lepingu nr xxxx kohaselt soetas kostja seadme maksumusega 299 eurot. Kostja on

tagastanud 90,99 eurot. Seega arvestades kõik maksed põhiosa katteks on tasumata laenu

põhiosa 208,01 eurot (299,00 – 90,99).

17. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Antud juhul tuleb kohaldada

VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud

järelmaksumüügilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb

arvestada viivist viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades koostoimes VÕS § 113 lg 1

ls 2.

2-25-13137

Leping nr xxxx lõppes tähtaja saabumisega – 20.06.2022. Hageja nõuab viivise

väljamõistmist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.06.2022

lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.

Leping nr xxxx lõppes tähtaja saabumisega – 20.02.2025. Hageja nõuab viivise

väljamõistmist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.02.2025

lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.

Leping nr xxxx lõppes tähtaja saabumisega – 20.06.2025. Hageja nõuab viivise

väljamõistmist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.06.2025

lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär on ajas muutunud järgmiselt:

-

01.07.2022 - 31.12.2022: 8%

-

01.01.2023 - 30.06.2023: 10.50%

-

01.07.2023 - 31.12.2023: 12%;

-

01.01.2024 - 30.06.2024: 12.5%;

-

01.07.2024 - 31.12.2024: 12.25%;

-

01.01.2025 -30.06.2025: 11.15%;

-

alates 01.07.2025: 10,15%

Lepingus kokkulepitud viivisemäär on suurem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määr. Seetõttu tuleb VÕS § 403⁴ lg 7 esimese lause kohaselt lähtuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud viivisemäärast.

Lepingust nr xxxx tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on viivise

põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 9,87 eurot (viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2022 kuni täpsustatud hagiavalduse

esitamiseni 22.10.2025 (k.a) võlgnevuse summalt 26,99 eurot).

Lepingust nr xxxx tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on viivise

põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 15,41 eurot (viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.02.2025 kuni täpsustatud hagiavalduse

esitamiseni 22.10.2025 (k.a) võlgnevuse summalt 215,75 eurot).

Lepingust nr xxxx tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on viivise

põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 7,23 eurot (viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2025 kuni täpsustatud hagiavalduse

esitamiseni 22.10.2025 (k.a) võlgnevuse summalt 208,01 eurot).

Seega jääb hageja viivisenõue rahuldamata 40,69 euro ulatuses (s.o (21,63 + 34,61 +

16,96) – (9,87 + 15,41 + 7,23) = 40,69).

18. Edasiulatuva viivise väljamõistmine lepingutest tulenevatelt põhivõlgnevustelt alates

23.10.2025 kuni põhivõlgnevuste täieliku tasumiseni on põhjendatud TsMS § 367 alusel

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

19. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja:

2-25-13137

-

lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 26,99 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2022 kuni

22.10.2025 summas 9,87 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 23.10.2025 kuni põhiosa täieliku tasumiseni.

-

lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 215,75 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.02.2025 kuni

22.10.2025 summas 15,41 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 23.10.2025 kuni põhiosa täieliku tasumiseni.

-

lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 208,01 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2025

kuni 22.10.2025 summas 7,23 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 23.10.2025 kuni põhiosa täieliku tasumiseni.

20. Alternatiivne nõue jääb rahuldamata alljärgnevas osas:

-

sissenõutavaks muutunud viivise 40,69 euro ulatuses;

-

edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista kostjalt välja viivist

viivisemääraga 24% aastas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei

taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

22. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab põhinõude rahuldamata ning rahuldab hagi alternatiivse nõude osaliselt.

Hageja esitas hagi hinnaga 1549,68 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab

hagihinnale 529,01 eurot, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab

kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

23. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3

kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik