2-24-13058/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-13058

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

3061,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post jurist@julianus.ee);

Kostja: X (isikukood XXX), e-post xxx

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON:

lihtmenetluses

kirjalik menetlus

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Xlt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks 16.01.2023 AS-ga Inbank Finance sõlmitud

kokkuleppest nr L89011137446 (millega muudeti 06.10.2022 sõlmitud väikelaenu

lepingu nr L89010071668 tingimusi) tulenev põhivõlg 1846,50 eurot (4000-2153,50)

ja sissenõudmiskulud 50 eurot.

3. Välja mõista Xlt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) kasuks viivis põhivõlalt (1846,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras alates 29.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

enam, kui põhivõla suurus.

4. Jätta hagi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata

järgmiste nõuete osas: intressi nõudes 88,64 eurot, lepingutasu nõudes 25 eurot,

haldustasu nõudes 11,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 445,92

eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 71% X kanda ning 29%

Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu hüvitamiseks

440,20 eurot (s.o 71% riigilõivust ehk 298,20 eurot ja põhjendatud lepingulise

esindaja kulu 71% ulatuses ehk 142 eurot).

7. Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o

440,20 eurot) alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib

teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1, mille kohta on pooltele saadetud teavitus 10.12.2024 määrusega.

2. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või

põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse

täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates.

5. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes

41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

8. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Menetluskulud jäävad 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja kanda.

9. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1, p 7 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja

kulu vajalikud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

10. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3 töötunni eest, kokku 507 eurot, s.o 169 eurot/h.

Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on

standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on

põhjendatud lepingulise esindaja kulu 200 eurot.

11. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 440,20 eurot (s.o 71% riigilõivust

ehk 298,20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 71% ulatuses ehk 142 eurot).

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

13. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik