2-25-8063/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-8063

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi OÜ Raitra, R M vastu

võla nõudes

Hagi hind

20 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood

11693223)

Hageja lepinguline esindaja: P M

Kostja I: OÜ Raitra (registrikood 12641804)

Kostja II: R M (isikukood xxx)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Mõista välja kostjatelt OÜ Raitra ja R M solidaarselt sissenõutavaks muutunud

viivised perioodi eest alates 24.05.2025 kuni 18.06.2025 summas 520 (viissada

kakskümmend) eurot.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud, et kostjad hüvitavad

hageja tasutud riigilõivust 50% ja hageja lepingulise esindaja kulust 50% – need

kulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

4. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177

lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda menetluskulude nimekirja

kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 23.05.2025 Harju Maakohtule hagi OÜ Raitra (kostja

I) ja R M (kostja II) vastu laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva võla 11 617,33

eurot, millest põhinõue moodustab 10 000 eurot, intress 1253,33 eurot, hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 340 eurot ja leppetrahv 24 eurot

nõudes. Lisaks välja mõista täiendav viivis 0,2% põhinõude (10 000 eurot) tasumata

osalt päevas alates 24.05.2025 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku

mitte rohkem kui 8382, 67 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt

kostjate kanda.

2. Kostjad vastasid 19.06.2025, et on hagiavaldusega nõutud võlgnevuse summas 11

617,33 eurot hagejale täielikult tasunud. Kostjad esitasid kohtule maksekorralduse (dtl

38). Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda, sest võlg on kostjate poolt

tasutud. Hagi oleks saanud vältida kohtuväliselt, kuid hageja ei andnud kostjatele

võimalust tasumiseks enne kohtusse pöördumist.

3. Kohus tegi 11.09.2025 (dtl 39) pooltele ettepaneku lõpetada menetlus kompromissi

kokkuleppega ja poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Hageja polnud nõus kokkuleppel menetlust lõpetama. Laenuandja on enne nõude

loovutamist hagejale andnud kostjatele korduvalt võimaluse võlgnevus kõrvaldada ja

seeläbi vältida kohtumenetlust (vt hagi lisad 7 ja 8). Kostjad ei tasunud vaatamata

meeldetuletusele ja hagihoiatusele võlgnevust. Hageja rõhutab, et hagi lisas 7,

18.04.2025. a hagihoiatuses, on laenuandja selgitanud, et kui võlgnevust ei

likvideerita, siis on võlausaldaja sunnitud pöörduma kohtusse. See tähendab, et

kohtumenetlus on tingitud üksnes kostjate käitumisest ja seetõttu peaks hageja

menetluskulud kandma kostjad.

Hagi asjaolud

5. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

1) Credit Invest OÜ laenuandjana ja kostja I laenusaajana sõlmisid 29.03.2022

laenulepingu, mille alusel sai kostja I laenu 10 000 eurot;

2) kostjale I kanti laenu summast üle 9900 eurot, sest 100 eurot arvestati lepingu tasu

katteks;

3) lepingu alusel tuli laenusaajal tasuda intressi laenu jäägilt 4% kuus;

4) kostja I tasus küll algselt kohaselt intressi, kuid jättis hiljem lepingulised kohustused

täitmata ja laenuandja ütles laenulepingu üles alates 06.05.2025;

5) laenuandja ja kostja II sõlmisid 29.03.2022 käenduslepingu laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks ning kostja II kui käendaja vastutuse maksimaalne summa

oli 20 000 eurot;

6) laenuandja loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale ning

kostjatele on nõude loovutamisest teatatud.

Kohtu põhjendused

6. Kohus, vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, poolte selgitused ja tõendid leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda välja arvatud

riigilõiv ja hagi esitamisega seotud lepingulise esindaja kulu 50% ulatuses, mis tuleb

kostjatel hagejale hüvitada.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad

hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud

asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus,

kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

8. Kostjad on hagi faktilised asjaolud omaks võtnud ja seega TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel

loeb kohus otsuse p-s 5. toodud asjaolud tuvastatuks.

9. Kohus loeb tuvastatuks, et kostjad on haginõude 11 617,33 eurot hagejale täielikult

tasunud 19.06.2025. Kostjad esitasid kohtule tõendina maksekorralduse (dtl 38).

Kostjad tasusid põhivõla 10 000 eurot, intressid 1253,33 eurot, sissenõutavad viivised

340 eurot (perioodi eest lepinguülesütlemisele järgnevast päevast 07.05.2025 kuni

hagiavalduse esitamiseni 23.05.2025) ja leppetrahvi 24 eurot.

10. Hagejal jäi üles nõue kostjate vastu viivise saamiseks alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast 24.05.2025 kuni võla tasumise eelneva päevani 18.06.2025. VÕS §

113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja

ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub

laenusaaja maksma viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas (dtl 10,

põhitingimuste p 3.7). Võlasummalt 10 000 eurot perioodi eest 24.05.2025 kuni

18.06.2025 viivis 0,2% päevas teeb viiviseks 520 eurot.

11. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissnõutavaks muutunud

viivised 520 eurot.

Menetluskulude jaotus

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi. TsMS § 162

lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

13. Pooled vaidlevad menetluskulude kandmise üle. Hageja taotleb, et menetluskulud

jääksid solidaarselt kostjate kanda ja et kohus mõistaks kostjatelt hageja kasuks välja

menetluskulud. Kostjad leiavad, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna

võlgnevus on tasutud ja hageja oleks saanud kohtusse pöördumist vältida.

14. Kostjad tunnistasid võla olemasolu ja tasusid võlgnevuse kohe peale kohtumaterjalide

kättesaamist. Vaidlust sisuliselt ei tekkinud ja seega ei ole õiglane panna selliste

kulude täieliku kandmise kohustust poolele, kes tegi endast oleneva, et vaidlus kiirelt

lõpetada. Sellisel juhul oleks menetluskulude väljamõistmine nende suhtes

ebaproportsionaalne, arvestades, et kostjad on nõude rahuldanud.

15. Hageja ei ole hagist loobunud ega seda tagasi võtnud, kuid kohtu hinnangul ei saa

hageja menetluskulude kandmise positsioon puhtalt menetluslike erisuste tõttu

oluliselt halveneda. Ehk kui hagi jääb rahuldamata seetõttu, et kostjad on menetluse

kestel hageja nõude rahuldanud, siis oleks äärmiselt ebaõiglane, kui menetluskulud

jääksid täielikult hageja kanda. 29.04.2025 laenulepingu erakorralise ülesütlemise

teates on laenuandja kostjaid hoiatanud, et kui võlgnevust ei likvideerita, siis on

laenuandjal õigus esitada kohtusse hagiavaldus võla nõudes (dtl 18).

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude õiglane jaotus eeldab, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda, välja arvatud 50% hagi esitamisel tasutud

riigilõivust ja 50% hagi esitamisega seotud esindajakulust jäävad solidaarselt kostjate

kanda (TsMS § 138 lg 2, § 175 lg 1).

17. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik