1-25-3965/155 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-3965

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Janika Kallin ja Markus Kärner

Kriminaalasi

R.J-i (P.T) süüdistus KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, §

214 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 263 lg 1 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. oktoobri 2025. a otsus,

lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

R.J-i kaitsja

Süüdistatav

R.J (ik: XXX) elukoht: XXX; varem kriminaalkorras

karistamata; peeti kinni 17-18.06.2025; tõkendina

kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 18. juunist

2025; samas kriminaalasjas mõisteti süüdi veel W.A , J.G

, Y.W , W.Z ja Nikolai Kotšev, kuid nende osas ei ole

apellatsiooni esitatud

Prokurör

Abiprokurör Annika Vanatoa

Kaitsja

Olga Väina-Kesler

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.J-ile esitati süüdistus KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 ning §

263 lg 1 p 1 järgi. Talle etteheidetavad teod seisnesid esmalt selles, et 2025. a talvel ja

kevadel pani ta grupis koos erinevate kaassüüdistatavatega toime mitu röövimist, võttes

erinevat füüsilist vägivalda tarvitades või sellega ähvardades korduvalt X.Z-ilt ära

rõivaesemeid ning nõudes temalt raha maksmist. Samuti pani ta röövimise toime J.X-i

suhtes, kelle vastu tarvitati erinevat füüsilist vägivalda ja võeti temalt ära mobiiltelefon koos

turvaklaasi ja ümbriskaantega, samuti nõuti temalt 20 euro sularaha üleandmist, mida

kannatanu jätkuva vägivalla tõttu ka tegi. Veel pani ta koos J.G-ga röövimise toime M.O

suhtes, kellelt ta võttis vägivalla abil ära mobiiltelefoni; ning koos W.A ja W.Z-iga Y.M-i

suhtes, kellelt võeti vägivalda kasutades ära 20 eurot ning nõuti, et ta siseneks telefonis

pangarakenduse kaudu enda arvelduskontole. Eelkirjeldatud tegude puhul on P.T käitumine

kvalifitseeritav röövimisena KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 tähenduses. Samuti nõudis ta 16.

mail 2025 X.Z-ilt vägivalda kasutades ja sellega ähvardades 300 euro üleandmist hiljem

samal päeval, mis on käsitatav väljapressimisena KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 mõttes. Samuti

kasutas ta 31. mail 2025 Tallinnas Viru tn 18 (s.o avlaikus kohas) koos W.A-ga füüsilist

vägivalda V.H ja O.D suhtes, mis on käsitatav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistatava teona.

2. Harju Maakohtu 29. oktoobri 2025. a otsusega mõisteti P.T eeltoodud kuritegudes

süüdi, vabastades ta KarS § 87 lg 1 p 6 kohaldades karistusest, kohaldades talle samas

ettenähtud mõjutusvahendeid ja allutades teda KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ette nähtud

kontrollnõuetele ning käitumiskontrollile. Samuti kohustati P.T käitumiskontrolli ajal mitte

tarvitama alkoholi, mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mitte

viibima ilma seadusliku esindaja või tema volitatud täiskasvanuta väljaspool kodu

ajavahemikus 23.00 kuni 6.00; ning osalema sotsiaalprogrammis. Maakohus rahuldas osaliselt

kannatanu X.Z-i seadusliku esindaja kannatanu V.K tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks,

mõistes W.A , J.G , P.T, W.Z-i seaduslikelt esindajatelt ja N. Kotševilt solidaarselt V.K

kasuks välja 1154 eurot. Maakohus lahendas ka menetluskulude ja asitõenditega seonduvad

küsimused.

3. Sama otsusega tunnistati süüdi ja kohaldati mõjutusvahendeid veel ka W.A-le , J.G-le ,

Y.W-le , W.Z-ile ja Nikolai Kotševile, kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud.

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava P.T kaitsja O. Väina-

Kesler, kes taotleb maakohtu otsus tühistamist tsiviilhagi osas ulatuses, milles P.T on

tunnistatud solidaarvõlgnikuks summas 1154 eurot, ning jätta tsiviilhagi P.T suhtes

rahuldamata. Kaitsja hinnangul maakohus tuvastas P.T suhtes vägivalla ja ähvarduste

kasutamise, kuid ei tuvastanud tema seost varalise kasu saamisega ühegi tsiviilhagi esemeks

oleva eseme arvel, ei tuvastanud põhjuslikku seost tema teo ja konkreetse varalise kahju vahel

ega põhjendanud solidaarvastutuse kohaldamist. Nii on P.T solidaarvõlgniku positsiooni

asetades muudetud tsiviilhagi sisuliselt karistuslikuks meetmeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi

vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab

lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei

ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel

juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline

olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6;

3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

7. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid on õiguslikult

asjakohatud, s.t nende alusel ei ole võimalik teha järeldusi, mida kaitsja taotleb ja seda

alljärgnevatel põhjustel. Maakohus on jõudnud põhjendatud järeldusele, et P.T röövis

kaastäideviijana X.Z-ilt esemed, mille maksumusest moodustub V.K esitatud tsiviilhagis

märgitud kahjusumma. Vastavalt kaastäideviimise põhimõtetele on vastutus kaastäideviimise

teel toime pandud kuriteo eest kõigile kaastäideviijatele jagamatu. Kahju põhjustati seega

ühiselt ning seetõttu vastutavad kahju tekitajad selle eest tulenevalt VÕS § 65 lg-test 2 ja 3

solidaarselt. Maakohtu seisukohad on korrektsed ning maakohus on esitanud nende

seisukohtade kujunemise kohta ka jälgitavad põhjendused, mistõttu puudub ringkonnakohtul

õiguslikult võimaluski apellatsioonis esitatud väidete alusel maakohtuga võrreldes erinevale

seisukohale jõuda.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja

lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb

silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §

326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/