2-25-123544/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-123544

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi E.K. vastu

leppetrahvi saamiseks

Tsiviilasja hind

50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Marge Juur

Kostja E.K. (isikukood XXX; elukoht XXX-i, Tartu maakond,

60534)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja mõista E.K.-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja

leppetrahv 50 eurot.

2. Jätta menetluskulud E.K. kanda.

3. Mõista E.K.-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud

540 eurot.

4. Mõista E.K.-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja viivis menetluskuludelt

(540 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 1. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.K.-lt (kostjalt) 50 euro saamiseks. Seoses kostja

vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 5. novembril 2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks

välja leppetrahvi 50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli sõiduauto registreerimismärgiga xxxxxx 27. jaanuaril 2024 kell 13:26

pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Turu 6, Tartu. Parkimiskorraldaja poolt

parkimisõiguse kontrollimise käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi

rikkudes, sest parkimistasu oli maksmata. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude summas 55

eurot. Kostja on tasunud leppetrahvi katteks 5 eurot. Tasumata on 50 eurot.

Sissesõidud eraparklasse on tähistatud arusaadavalt EUROPARK märkidega. Kostja ei parkinud

linnamaal, vaid eraparklas. Parkimisala liiklus- ja teavitusmärgid olid sissesõitude juures olemas

ja need olid kostjale nähtavad. Märkidel ei ole toodud tingimust, et laupäeval on parkimine

tasuta. Linna parkimisala Kaluri tn oli oma märgiga tähistatud. Hageja ei vastuta linna poolt

märkide paigutamise eest. Hageja on tõendanud fotodega nii parkimisala, liiklus- ja

teavitusmärgid kui ka parkimistingimused. Kostja eksimus märkide lugemisel ei vabasta teda

vastutusest.

Kostja väide, et ta ei parkinud, vaid oli läbisõidul on paljasõnaline ja tõendamata ning vastuolus

kostja enda väidetega. Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur. Hageja nõuab kostjalt 50 euro

suuruse leppetrahvi tasumist.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja selgitab, et ta parkis

sõiduki xxxxxxx hagis näidatud kohale 27. jaanuaril 2024. Kostja ei ole nõus trahvi

määramisega, sest tal ei olnud plaanis autot parklasse parkida – ta oli parklast läbisõidul. Kostja

soov oli parkida sõiduk Turu tn 8 asuva spordihoone ette, kuid seal ei olnud vaba kohta. Kostja

nägi märki, mis näitas linnale kuuluva parkimisala lõppu, kus oli kirjas, et laupäev on tasuta.

Kostja parkis otse märgi alla. Kostja oli veendunud, et ta parkis tasuta alale. Kostja jaoks on

paigutatud märgid arusaamatud. Kostja ei ole tasunud hagejale 5 eurot.

Kostja ei soovinud parklasse parkida, vaid oli läbisõidul antud alast (mis ei ole keelatud), seega

ei olnud tal ka vajadust jälgida sissesõidul olevat parkimisala märki. Märgid ei ole piisavad ja

üheselt mõistetavad. Kostja ei ole nõus leppetrahviga, sest ta parkis alasse heas usus ja

teadmises, et see ala on tasuta. Lepptrahvi suurus on ebamõistlikult suur.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste rikkumise

eest.

Leppetrahvi nõude tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:

•

poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe) (VÕS § 158 lg 1);

•

võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

•

võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

•

võlausaldaja teatas leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist (VÕS § 159 lg 2).

Hageja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama

leppetrahvi nõude eelduseks olevad asjaolud (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11).

6. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:



kostja on sõiduki omanik;



kostja on omaks võtnud, et ta parkis oma sõiduki 27. jaanuaril 2024 Turu 6, Tartu

parklasse;



hageja on Turu 6, Tartus asuva eraparkla parklakorraldaja;



kostjal ei olnud parkimiskaarti ega parkimispiletit, samuti ei alustanud kostja mobiilset

parkimist.

7. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Selliselt ongi leppetrahvi nõude tekkimise esimeseks eelduseks kehtiva lepingu olemasolu

poolte vahel.

VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS §

8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping

sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis

ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja

arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt

loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (VÕS § 9 lg 2).

VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus

(aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

8. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kostja parkis oma sõiduki 27. jaanuaril 2024 hagis

näidatud parkimiskohale Turu 6, Tartu asuvasse parklasse. Pooled vaidlevad selle üle, kas

kostja parkis Tartu linnale kuuluvale alale, kus on laupäeval parkimine tasuta või hageja

hallatavasse eraparklasse, kus on parkimine tasuline 24/7. Kostja leiab, et parkimismärgid ei ole

üheselt arusaadavad ning tema sai aru, et ta parkis linnale kuuluvale alale, kus oli parkimine sel

päeval tasuta.

Hageja on esitanud kohtule fotod 27. jaanuarist 2024 (dtl 40 jj), millest nähtub, et sõiduk

xxxxxx oli pargitud Turu tn 6, Tartu asuvasse parklasse. Hageja on esitanud fotod (dtl 35 jj) ka

sellest, millest nähtub, et sissesõidul parklasse tankla Circle K poolt on märgistus (dtl 35), mis

näitab, et tegemist on Europark parkimisalaga, mis on tasuline. Sama märk on toodud ka

parklasse sissesõidul Soola tänava poolt (dtl 37). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et

alaga, kuhu kostja parkis oma sõiduki, oli tegemist EUROPARK parklaga, mis oli tasuline.

Parkla ala on märgistatud mõlemalt poolt tasulise parkimise märgistusega.

Hageja on esitanud fotod ka vaatest parkimistingimusi sisalduvale infotahvlile (dtl 34, 38).

Parkimistingimuste p 1 sätestab, et hageja ja sõiduki kasutaja vahel sõlmitakse leping (edaspidi

parkimisleping) alljärgnevatel tingimustel. Hageja väljendab parkimislepingu tingimuste

esitamisega oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb hageja

sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks.

Kostja väited, et tema ei soovinud tasulisse parklasse parkida, vaid ta oli läbisõidul ning arvas,

et ta parkis linnale kuuluvale alale, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja on kohtu

hinnangul lugenud ja hinnanud valesti alale paigutatud parkimismärgistusi. Märgistus, millele

kostja viitab, tähistab linnale kuuluvat ala, milleks oli Kaluri tn 2, Tartu hoone ees asuv tänav,

kuid kostja ei parkinud linnale kuuluvale alale. Kostja peab parkides tegema kindlaks ja

veenduma, millised tingimused kohalduvad vastavale alale parkimisel. Kui kostjale jäi

arusaamatuks, kas tegemist on tasulise eraparklaga või mitte, siis oleks kostja saanud veenduda

selles Tartu linna kodulehel asuva parkimiskaardi alusel. Kohtu hinnangul on hageja

tõendanud, et kostja parkis hagejale kuuluvale alale, mis oli tasuline. Olukorras, kus kostja

sisenes parkla territooriumile, väljendas ta oma nõusolekut lepingu sõlmimiseks, ning sellega

on poolte vahel leping sõlmitud.

Parkimistingimuste p 3 kohaselt on sõiduki omanik kohustatud hagejale parkimiskoha

kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus,

maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud

parkimisautomaadil, vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast

sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile

või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine

või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või

pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses

tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas

olevatele juhistele.

Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei tasunud parkimistasu, samuti ei olnud kostjal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Kostja on rikkunud lepingut, parkides oma sõiduki

olukorras, kus ta ei tasunud parkimistasu ega omanud selleks vastavat parkimiskaarti. Seega on

kostja rikkunud oma lepingulist kohustust (VÕS § 100). Samuti vastutab kostja rikkumise eest,

kuivõrd rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1).

9. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

TsÜS § 70 kohaselt, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine

pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või

tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste

asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on

tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.

Parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvi nõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Kui esinevad

erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik

tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate

esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool.

10. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on kostjat teavitatud leppetrahvi nõudest vahetult

pärast rikkumise avastamist (27. jaanuaril 2024). Hageja on kohtule esitanud leppetrahvi nõude

(dtl 39). Hageja esitatud fotolt (dtl 42) nähtub, et leppetrahvi nõue on jäetud sõiduki esiklaasi

kojamehe vahele. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et ajaliselt varem tehtud fotodel (dtl

40 jj) leppetrahvi nõue puudub. Kohtul ei ole praegusel juhul mõistlikku põhjust kahelda, et

fotolt tuvastatav kviitung ei oleks leppetrahvi nõue. Kohtu hinnangul on tavapärane praktika

see, et Tartu linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi. Siinkohal arvestab kohus ka seda,

et Turu tn 6 parklas oli olemas ka parkimistingimusi sisalduv infotahvel. Tavapärane praktika

on ka see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe

vahele. Kostja ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse asuda

seisukohale, et hageja valitud tahteavalduse edastamise viis oleks ebamõistlik.

Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks

TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja

jooksul. Kohus leiab, et hageja ei pidanud kostjat leppetrahvi nõudest täiendavalt e-posti või

posti teel teavitama.

11. Parkimistingimuste (dtl 38) p 7 kohaselt kohustub parkimislepingu rikkumise korral sõiduki

kasutaja tasuma hagejale leppetrahvi 55 eurot. Kohtu hinnangul ei ole parkimistingimuste p 7

puhul tegemist tühise tüüptingimusega, kuivõrd leppetrahvi suurus ei välju parkimisvaldkonnas

tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete suurusest (selliselt on kohtupraktikas peetud

mõistlikuks ka 57 euro suurust leppetrahvi). Praegu nõuab hageja leppetrahvi 50 eurot.

Leppetrahv summas 50 eurot ei ole ebamõistlikult suur. Hagejal on õigus nõuda kohustuse

täitmise ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Seega tuleb kostjalt mõista hageja

kasuks välja leppetrahv 50 eurot.

12. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 822 eurot (riigilõiv

hagiavalduse esitamisel 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise

esindaja õigusabikulud 5,85 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot tund, s.o 702 eurot

(käibemaksuta). Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu.

13. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumise

kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb 100 euro suurune riigilõiv kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

14. Hageja on hagiavalduses taotlenud ka maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulude

hüvitamist summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud

juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning

määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt peab kohus

põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt 20 euro

ulatuses.

15. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduses on välja toodud, et hageja lepingulise esindaja kulud on 702 eurot (120 eurot/h x

5,85 h).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot) on mõistliku suurusega ning

kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas kostja vastuväitega

tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja selle lisade komplekteerimiseks ning seisukohtade

esitamiseks kokku 3,5 tunnine ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Kohus vähendab õigusabile

kulunud aega, kuna hageja on esitanud seisukohti (st vastanud kostja seisukohtadele) ilma, et

kohus oleks selleks kohustanud. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on põhjendatud

summas 420 eurot (3,5 tundi x 120).

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kohtule sellekohast kinnitust

esitanud, seega kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja

tunnitasult käibemaksu.

16. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 540 eurot

(riigilõiv 100 eurot + 20 + 420). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (540 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik