2-24-12891/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12891

Tsiviilasi

X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, uute

õigusrikkumiste

toimepanemisest hoidumise ja kahju hüvitamise nõuetes

Tsiviilasja hind

14 234,39 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

nende Hageja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tavo Tiits

Kostja: Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaarel Berg

Asja läbivaatamise viis

31.10.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, uute õigusrikkumiste

toimepanemisest hoidumise ja kahju hüvitamise nõuetes osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 19.05.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõud.

3. Kohustada Y saatma 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest e-posti

aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx järgmise sisuga ümberlükkava teate:

E-kirja pealkiri: „Y avaldas X kohta valeväiteid“

E-kirja sisu: „Y avaldas X kohta 05.08.2024 e-kirjas „xxx“ ja 05.08.2024 e-kirjas

„xxx“ järgmise ebaõige väite: X võttis ärimees FL’lt oma valimiskampaania jaoks

10 000 eurot altkäemaksu. Eeltoodud väide on ebaõige ja Y lükkab selle väite

käesolevaga ümber.“

Teade peab olema esitatud ilma mistahes lisamaterjalita või täiendusteta. Teate sisu

peab olema esitatud samaväärse tähesuurusega kui otsuse resolutsiooni punktis 3

märgitud e-kirjades. Teate koopia tuleb teadmiseks edastada X e-posti aadressile xxx.

2-24-12891

4. Kohustada Y saatma 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest e-posti

aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx järgmise sisuga ümberlükkava teate:

E-kirja pealkiri: „Y avaldas X kohta valeväiteid“

E-kirja sisu: „Y avaldas X kohta 07.12.2023 e-kirjas „Küsimus“ järgmise ebaõige

väite: X asju on läbi otsitud. Eeltoodud väide on ebaõige ja Y lükkab selle väite

käesolevaga ümber.“

Teade peab olema esitatud ilma mistahes lisamaterjalita või täiendusteta. Teate sisu

peab olema esitatud samaväärse tähesuurusega kui otsuse resolutsiooni punktis

4märgitud e-kirjas. Teate koopia tuleb teadmiseks edastada X e-posti aadressile xxx.

5. Jätta rahuldamata X nõue kohustada Y ümber lükkama järgmised väited:

a. X on korrumpeerunud vallavanem;

b. X on seotud arvukate korruptsioonijuhtumitega;

c.

X otsustas müüa ilma avaliku enampakkumiseta XXX kinnistu tema enda

poolt kindlaks määratud hinnaga;

d. X võõrandas varatule äriühingule ilma avaliku enampakkumiseta xxx ääres

asuva endise pioneerilaagri kinnistu;

6. Keelata Y’l X isiklikke õigusi rikkuvate järgmiste väidete avaldamine kõrvalistele

isikutele:

a. väited, nagu oleks X võtnud altkäemaksu;

b. väited, nagu oleks X asjade suhtes rakendatud läbiotsimist.

7. Jätta rahuldamata X nõue keelata Yl avaldada kõrvalistele isikutele väiteid, nagu

oleks X seotud korruptsioonijuhtumitega ja nagu oleks X otsustanud müüa ilma

avaliku enampakkumiseta XXX kinnistu tema poolt kindlaks määratud hinnaga.

8. Jätta rahuldamata X varalise kahju hüvitamise nõue 2944,90 eurot ning kaasuv

viivisenõue.

9. Mõista Ylt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.02.2026

165,09 eurot, samuti edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses 1000 euro suuruselt põhinõudelt alates 28.02.2026 kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

10. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

2 (15)

2-24-12891

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. X (hageja) esitas 27.08.2024 hagiavalduse Y (kostja) vastu. Hageja nõuab ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamist, hageja kohta au teotavate ebaõige andmete avaldamise

keelamist kõrvalistele isikutele ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt on kostja saatnud mitmeid e-kirju (19.02.2022, 01.04.2022,

10.05.2022, 05.08.2024, 06.08.2024, 16.08.2024, 07.12.2023), millistes on

avaldanud hageja kui xxx valla vallavanema kohta ebaõigeid ning äärmiselt

halvustava sisuga andmeid. Kostja poolt e-kirjade teel kolmandatele isikutele

avaldatud ebaõiged andmed jagunevad kolme kategooriasse: korruptsiooni ja

altkäemaksuga seonduvad valeväited, XXX kinnistu võõrandamisega seonduvad

valeväited ning hageja asjade läbiotsimisega seonduv valeväide.

1.2.

E-kirjade adressaadid on e-kirja saatmise ajal ametis olnud peaminister Kaja

Kallas, Reformierakond, xxx valla kantselei, teise e-kirja saatmise ajal ametis olev

peaminister Kristen Michal, xxx vallavolikogu ja vallavolikogu liikmed, Politsei-

ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, TS, xxx valla abivallavanem AK ja VH,

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, abivallavanem PP, Harju

Omavalitsuste Liit.

1.3.

Kostja on loonud arvukate valeväidete avaldamisega hagejast kuritegelikult

käituva isiku kuvandi. Kostja e-kirjades toodud väited on faktiliselt valed,

eksitavad ja hageja mainet oluliselt kahjustavad. Hageja ei ole toime pannud ega

kavandanud korruptsioonina või altkäemaksu võtmisena käsitletavaid tegusid või

sellistele tegudele kaasa aidanud. Hageja pole otsustanud ka XXX kinnistut ära

võõrandada ega ole võõrandamiseks kehtestanud siduvaid tingimusi. Samuti ei ole

korrakaitseorganid teostanud hagejale kuuluvate asjade läbiotsimisi. Hageja

taotleb ebaõigete andmete ümberlükkamist.

1.4.

Samuti nõuab hageja uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumist. Hageja

palub keelata kostjal hageja kohta au teotavate uute ebaõigete andmete avaldamise

kõrvalistele isikutele, eelkõige järgnevate väidete avaldamise: (1) väited, nagu

oleks X seotud korruptsioonijuhtumitega; (2) väited, nagu oleks X võtnud

altkäemaksu; (3) väited, nagu oleks X otsustanud müüa ilma avaliku

enampakkumiseta XXX kinnistu tema poolt kindlaks määratud hinnaga ja (4)

väited, nagu oleks X asjade suhtes rakendatud läbiotsimist.

1.5.

Hageja nõuab varalise kahju hüvitamist seoses kohtueelsete õigusabikulude

kandmisega ning mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel.

Samuti nõuab hageja viivist.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid.

2.1.

Hagi aluseks olevate e-kirjade saatja ei ole kostja, vaid XXX MTÜ, seega on hagi

esitatud vale kostja vastu.

2.2.

E-kirjad ei sisalda faktiväiteid, mistõttu ei saa ka nende ümberlükkamist nõuda. E-

kirjades olevad väärtushinnangud on kohased, põhjendatud ega ole õigusvastased,

sest on avaldatud hageja kui poliitiku kohta. Hagejat ja tema juhitavat xxx valda

on ajakirjanduses seostatud võimalike õigusrikkumistega. E-kirjad olid saadetud

konkreetsetele adressaatidele (kostja erakonnakaaslased või xxx valla ametnikud),

mitte avaldatud laiale avalikkusele (näiteks ajakirjanduse või sotsiaalmeedia

3 (15)

2-24-12891

vahendusel). Seega ei olnud tegemist andmete avaldamisega sellisel viisil, et

avaldatuga oli avalikkusel võimalik tutvuda ja selle põhjal kujundada hagejast

arvamus, nagu hageja ekslikult leiab.

2.3.

Isegi kui hagiavalduse lisadena 1 – 11 esitatud e-kirjad sisaldasid andmeid, s.o.

fakte, mis olid osaliselt või kasvõi täies ulatuses ebaõiged, ei ole see olnud

õigusvastane. Tuleb arvestada sellega, et kostja lähtus andmete avaldamisel

asjaolust, et võimalikku korruptsiooni ja õigusvastast tegevust xxx vallas on

ajakirjanduses laialdaselt kajastatud. Seetõttu, olukorras, kus kostja lähtus sellest,

et usaldusväärsed meediaväljaanded olid seda laialdaselt kajastanud, siis isegi kui

kostja avaldatu puhul oleks tegemist ebaõigete andmetega, ei pidanud kostja

teadma, et sellised andmed

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Hageja täpsustas 30.06.2025 ebaõigete andmete ümberlükkamise viisi ning kitsendas nõuet,

jättes ümberlükkamise teadete adressaatide seast välja PPA ja KAPO. Tegemist on nõude

kitsendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses ning kohus ei pea kostja tegevust hagi

muutmiseks. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse juures, et valdavas osas taotles hageja

teadete saatmist PPA-le ja KAPO-le nendes nõuetes, milles hagi jääb rahuldamata.

4. Kostja ei vaidle vastu hagiavalduse punktides 1.1.1 kuni 1.1.11 avaldatud asjaoludele osas, et

hagiavalduse lisadena 1-11 esitatud kirjade saatmine on aset leidnud, kuid peab ebaõigeks

väidet, et nende kirjade saatjaks saab lugeda kostjat füüsilise isikuna.

4.1.

Kostja on seisukohal, et hagi lisadena 4, 5, 7, 8, 9, 10 esitatud kirjade saatja on

XXX MTÜ kui juriidiline isik, mitte kostja. Kostja selgitab, et kostja nimi on

osade e-kirjade all täiendavalt seetõttu, et kostja kui liige esindab MTÜ-d selle

seadusliku esindajana. Hagi lisadena 1, 2, 3, 6 ja 11 esitatud kirjade saatjaks tuleb

lugeda sama MTÜ-d, sest need on saadetud pärast XXX MTÜ registrisse kandmist

ja tegevuse alustamist. Ka need e-kirjad tuleb lugeda saadetuks MTÜ poolt, kuna

kostja oli selle juhatuse liige ja kirjad saadeti MTÜ tegutsemise ajal. Üksnes

tehnilise eksituse tõttu ei ole saatjaks märgitud MTÜ-d. Seetõttu tuleb

hagiavalduse lisadena 1 – 11 esitatud kõikide e-kirjade saatjaks lugeda nimetatud

juriidilist isikut, mitte kostjat.

4.2.

Kohus kostjaga ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et kui au teotavad andmed või

väärtushinnang avaldatakse ajaleheartiklis, saab avaldajateks pidada nii selle

artikli autorit kui ajakirjandusväljaande omanikku (RKTKo 3-2-1-37-15) ning

avaldajaks saab pidada isikut, kes omab andmete avaldamise üle kontrolli

(RKTKo 3-2-1-95-05). Kostja väide, et tema ei ole avaldajaks, on esiteks ebaõige,

sest 30.04.2025 e-kirjadest nähtub, et nende saatja on Y e-posti aadressilt xxx (dtl

244). Teiseks kostja ei eita, et tema on XXX MTÜ asutaja, ja väidab, et

pöördumised ei ole tehtud mitte kostja, vaid XXX MTÜ nimel. Asjaolu, et osade

e-kirjade saatjaks on märgitud XXX MTÜ, ei saa kaasa tuua tagajärje, kus

avaldajaks saaks pidada üksnes vastavat MTÜ-d. Olukorras, kus juriidiline isik

saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, saab seega XXX MTÜ nimel

saadetud e-kirjade avaldajaks lugeda ka faktilist e-kirjade autorit ehk füüsilist

isikut. Kostja ei ole menetluses väitnud, et vastavad e-kirjad oleks kirjutanud keegi

teine kui tema, vaid on selgitanud, et „pöördumised ei ole tehtud mitte kostja, vaid

XXX MTÜ nimel. Kohus tuvastab, et kõik hagi aluseks olevad e-kirjad on saatnud

kostja.

4 (15)

2-24-12891

4.3.

Kostja poolt e-kirjade saatmist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047

mõttes. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele

teatavaks tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p

13).

5. Kontrollib kohus järgmiselt, kas andmed on ebaõiged, kas andmete avaldamine on

õigusvastane ning kas kostja tegevus on süüline.

Väited 1 ja 3

6. Hageja heidab kostjale ette, et viimane on avaldanud väite, X on korrumpeerunud vallavanem

(väide 1), mis tuleneb järgmistest kirjadest:

6.1.

Kohus tuvastab, et 19.02.2022 e-kiri, mille adressaadid on xxx ja X on

pealkirjastatud „Varastamine“ ja sisaldab lauset „Tere K, informeerin, et meie

kõigi sõber (aateline kaasteeline) X on asunud korruptiivsele poolele. Varastavad

vallas jok skeemidega vallarahva kinnistuid jne. Loodan, et politsei teeb oma töö

ja pätid saavad karistuse.“ (dtl 16).

6.2.

Kohus tuvastab, et 01.04.2022 e-kiri, mille adressaadid on xxx, info@reform.ee ja

X, on pealkirjastatud „Vallavanema asendamine“ ja sisaldab väidet „Palume

kaaluda, kas on võimlaik asendada korrumpeerunud vallavanem kellegi teisega

teie (meie) erakonnast“ (dtl 17)

6.3.

Kohus tuvastab, et 16.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on xxx ja xxx kannab

pealkirja „ühiste kavatsuste leping vallarahva nimel“ sisaldab küsimust „meile

teadaolevalt olete te avaliku elu tegelasena juhtinud valda suures

korruptsiooniahelas. Kas see vastab tõele?“(dtl 23).

7. Hageja heidab kostjale ette, et viimane on samuti avaldanud väite, et X on seotud arvukate

korruptsioonisüüdistustega (väide 3), mis tuleneb järgmistest kirjadest:

7.1.

Kohus tuvastab, et 05.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on

korruptsioonivihje@politsei.ee, xxx, X, xxx Vallavolikogu ja xxx, on

pealkirjastatud „Jätkuv korruptsioon xxx vallas“ sisaldab väidet „Edastan ülevaate

xxx vallavanema juhtimisel toimuvast võimalikust korruptsioonist xxx vallas,

mille tulemusel on X saanud oma valimiskampaaniaks 10000 EUR ärimees FLlt

[…] Detailne ülevaade võimaliku altkäemaksu andmisest ja saamisest on lisatud“

(dtl 19).

7.2.

Kohus tuvastab, et 05.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on kapo@kapo.ee, X,

Kantselei ja xxx kujutab endast eelmises punktis viidatud kirja edastamist (dtl 20);

7.3.

Kohus tuvastab, et 05.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on xxx, xxx, xxx ja xxx,

on pealkirjastatud „Palume vastuseid“ ja sisaldab väidet „Kõik faktid viitavad

sellele, et jätkate oma korruptiivset tegevust X juhtimisel. Teie osavõtt võimaliku

altkäemaksu vahendamises läbi VH, FL, Xle on üsna väljapaistev“

8. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite

puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust. Kui väited võimaldavad väärtustada

hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet, lasub kostjal kohustus

tõendada, et väited vastavad tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p

13).

9. Keelatud on lugeda avaldatut nii, nagu hageja seda tõlgendab, vaid lähtuda tuleb mõistliku

isiku standardist, st lähtuda väidetest sellisena, nagu need on avaldatud. Kohus ei nõustu

5 (15)

2-24-12891

hagejaga, et kostja oleks avaldanud väite viisil, et mõistliku inimese arusaama järgi süüditaks

kostja hagejat korruptsioonikuritegudes. Korruptsioonil on lisaks juriidilisele käsitlusele ka

laiem ühiskondlik ja eetiline käsitlus, mis on laiem ja kujutab endast eelkõige eetilisel

tasandil taunitavat olukorda. Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametikoha või

võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Laiema määratluse järgi on korruptsioon

ametikohaga kaasneva usalduse kuritarvitamine. E-kirju lugedes on keskmisele mõistlikule

isikule üheselt selge, et kostja kasutab mõistet korruptsioon selle laiemas ja mittejuriidilises

tähenduses ega süüdista hagejat korruptsioonikuriteo toimepanemises.

10. Seega ei ole kostja avaldanud hageja kohta faktiväidet, et X on korrumpeerunud vallavanem,

ega faktiväidet, et X on seotud arvukate korruptsioonijuhtumitega. Järelikult ei ole kostja

avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja kohus jätab hageja nõude nimetatud väite

ümberlükkamiseks rahuldamata, sest VÕS § 1047 lg 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud.

11. Väited, et X on korrumpeerunud vallavanem ning et X on seotud arvukate

korruptsioonijuhtumitega, on väärtushinnangud. Hageja on esitanud alternatiivse nõude

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses au teotava väärtushinnangu avaldamisega.

12. Kohus hindab järgmisena, kas viidatud väärtushinnangute avaldamine on VÕS § 1046 lg 1 ja

2 kohaselt õigusvastane.

12.1.

VÕS § 1046 lg-st 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui

rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel

juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

12.2.

Hageja on vaidlusteta mitte üksnes avaliku elu tegelane, vaid kõrgel ametikohal

olev poliitik, vallavanem, mida tuleb samuti VÕS § 1046 kohaldamisel arvestada

(nagu on selgitanud ka Riigikohus korduvates lahendites, sh 23.03.2023 lahendis

2-21-5449, p 14).

12.3.

VÕS § 1046 alusel ei peaks lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida

isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või

sisust mõistlikult võttes taluma. Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga

väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 2-20-

2328). Siinkohal on oluline rõhutada, et viidatud Riigikohtu seisukoht on esitatud

väite „kahtlane tehing“ kohta ning väide avaldati üleriigilise levikuga

ajakirjanduses.

12.4.

Analoogsetes olukordades on Euroopa Inimõiguste kohus samuti korduvalt

(Macovei v. Romania - 53028/14; Makraduli v. North Macedonia – 64659/11,

Azadliq and Zayidov v. Azerbaijan – 40186/07 ja Skudayeva v. Russia –

24014/07) asunud seisukohale, et ajakirjanduse kohtulik vastutus poliitiku kohta

avaldatud kriitilise väärtushinnangu, nagu etteheide korruptsioonis, kujutab endast

selget Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 rikkumist.

Sõnavabadusse sekkumine peab olema proportsionaalne, ning juhul kui kriitilised

avaldused tehakse aktiivse ja elava poliititse arutelu käigus, peab ajakirjandusel

olema laialdane vabadus kritiseerida poliitikute ja valitsuse tegevust. Sealjuures

tuleb avaldusi pidada põhjendatuks isegi juhul kui avaldusel võib puududa selge

faktiline alus.

12.5.

Käesolevas asjas vaidluse all olevad väärtushinnangud et X on korrumpeerunud

vallavanem ning et X on seotud arvukate korruptsioonijuhtumitega mahuvad

eelmises punktis refereeritud väheolulise rikkumise mõiste alla ning nende

avaldamist osana järelpärimistest kohaliku omavalitsuse tegevuse kohta ja

6 (15)

2-24-12891

kriitikana poliitiku tegevusele peab hageja vallavanemana mõistlikult võttes

taluma.

12.6.

Kohus arvestab sellega, et viidatud väited avaldati e-kirjades, mitte piiramatu

hulgaga avalikkusele näiteks ajalehes, ning e-kirjade adressaatide ring on üheselt

seotud hageja tegevusega poliitikuna ja ametnikuna. 19.02.2022 e-kirja adressaat

lisaks hagejale on xxx, 01.04.2022 e-kirja adressaadid lisaks hagejale on xxx ja

info@reform.ee. 16.08.2024 e-kiri adressaat lisaks hagejale on xxx, 05.08.2024 e-

kirja adressaadid lisaks hagejale on on korruptsioonivihje@politsei.ee, xxx, xxx

Vallavolikogu ja xxx ning teise 05.08.2024 e-kirja adressaadid lisaks hagejale on

kapo@kapo.ee, xxx.

12.7.

Teabe saatmine KAPO-le ja PPA-le ei ole käsitletav avaldamisena ning hageja

oma korrigeeritud nõudes ei tugine sellele, et tema õigusi oleks kostja rikkunud e-

kirjade saatmisega kapo@kapo.ee ja korruptsioonivihje@politsei.ee aadressidele.

12.8.

Vaidlus puudub, et hageja on ja oli e-kirjade saatmise ajal Reformierakonna liige.

Seega tuleb vaidlusaluste e-kirjade saatmist Reformierakonna liikmetele, sh

vastaval ajal erakonna esimeestele Kaja Kallasele ja Kristen Michalile, samuti

üldisel aadressil info@reform.ee pidada väheolulisteks rikkumisteks, mida hageja

poliitikuna peab taluma. Samaväärselt tuleb lugeda hageja talumissfääri

mahtuvaks e-kirja saatmist xxx valla kantseleisse ja vallavolikogule.

12.9.

Kirjad on saadetud ka e-posti aadressil xxx. Pooled ei vaidle, et xxx valla domeen

on xxx ning XXX MTÜ domeen on xxx, mis muudab kohtu hinnangul võimatuks,

et sellele aadressile saadetud kirjade saajad oleksid xxx vallavolikogu liikmed.

Hageja on esitanud väite, et tegemist kostja MTÜ e-posti aadressiga, millega olid

ära seotud erinevate volikogu liikmete e-posti aadressid. Teisisõnu oli volikogu

liikmete e-posti aadressidest eelduslikult tekitatud meililist, mis oli seotud xxx e-

posti aadressiga. Oma väidet hageja tõendanud ei ole.

12.10. Kostja on seisukohal, et hageja ise on väitnud, et selle MTÜ nimel ning e-

postiaadressilt saadetud kirjad tuleb omistada kostjale kui füüsilisele isikule.

Seega, hageja enda käsitluse kohaselt tuleks sellisel juhul järeldada, et kostja saatis

need e-kirjad iseendale, mis välistab võimaluse, et need saadeti kellelegi

kolmandale. Kohus nõustub kostjaga, et kuni hageja ei ole vastupidist tõendada,

tuleb lugeda xxx e-posti aadressile saadetud kirjad saadetuks kostjale või kostja

kontrolli all olevale MTÜ-le. Ka viidatud aadressile kirjade saatmine ei kujuta

endast hageja õiguste rikkumist, vaid hageja pidi kirjade saatmist poliitikuna

mõistlikult võttes taluma.

Väide 2

13. Hageja heidab kostjale ette, et viimane on avaldanud väite, et X võttis ärimees FLlt oma

valimiskampaania jaoks 10 000 eurot altkäemaksu (väide 2).

13.1.

Kohus tuvastab, et 05.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on

korruptsioonivihje@politsei.ee, xxx, X, xxx Vallavolikogu ja xxx, on

pealkirjastatud „Jätkuv korruptsioon xxx vallas“ sisaldab väidet „Edastan ülevaate

xxx vallavanema juhtimisel toimuvast võimalikust korruptsioonist xxx vallas,

mille tulemusel on X saanud oma valimiskampaaniaks 10000 EUR ärimees FLlt

[…] Detailne ülevaade võimaliku altkäemaksu andmisest ja saamisest on lisatud“

(dtl 19).

7 (15)

2-24-12891

13.2.

Kohus tuvastab, et 05.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on kapo@kapo.ee, X, xxx

kujutab endast eelmises punktis viidatud kirja edastamist (dtl 20).

13.3.

Lugedes e-kirju saab keskmine mõistlik üheselt aru, et hageja on saanud FLlt

10000 eurot altkäemaksu. Kohus ei nõustu kostjaga, et e-kirjas on selgelt eristatud

10 000 euro saamist ja altkäemaksu, kuivõrd 10 000 eurost räägitakse ühes lõigus

ja võimalikust altkäemaksust teises. Samas lõigus 10 000 euroga esitatakse väide,

et korruptsiooni tulemusena on hageja saanud 10 000 eurot. Seega on tegemist ühe

tervikliku väitega ning nende lahutamine on kunstlik. Väide on esitatud

süüdistavana ja on negatiivne. Seega lasub väite olemusest tulenevalt väite tõele

vastavuse tõendamiskoormis kostjal.

13.4.

Kostja tõendab väite tõelevastavust seeläbi, et aastal 2017 on FL teinud III

kvartalis Eesti Reformierakonnale annetuse 5000 eurot ning IV kvartalis samuti

5000 eurot (dtl 341-342)

13.5.

Kostja väidab, et on üldteada, et 2017 aasta IV kvartalis toimusid kohaliku

omavaliysuse volikogude valimised ja on ka üldteada, et Eesti Reformierakonna

nimekirjas kandideeris xxx vallas hageja. FL annetas 2017. aasta III ja IV kvartalis

Eesti Reformierakonnale 10 000 eurot ning tema ärihuvid on eranditult seotud xxx

vallas asuvate äriühingute ning nende kinnisvara ja kinnisvaraarendusega. Kostja

väidab, et arvesse võttes, et hageja oli 2017. aasta IV kvartalis toimunud kohalikel

valimistel xxx vallas Reformierakonna nn esinumber, on ilmselge, et FL eesmärk

oli toetada rahaliselt Reformierakonda kohalikel valimistel justnimelt xxx vallas,

kus erakonna esinumber oli hageja.

13.6.

Kohus kostjaga ei nõustu. Tõsiasjast, et FL on annetanud (ja seadusekohaselt

deklareerinud vastava annetuse) Eesti Reformierakonnale 10 000 eurot, ei ole

võimalik tuletada, et väide, et FL andis hagejale 10000 eurot altkäemaksu, oleks

tõene. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidete tõele vastavust, tuvastab kohus, et

kostja on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt

võib isik nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Väite

ümberlükkamise viisiga seonduvad küsimused lahendab kohus otsuse punktis 18.

Kahju hüvitamise nõude lahendab kohus otsuse punktis 37jj.

Väide 4

14. Kohus tuvastab, et 06.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on hageja, xxx, xxx ja kapo@kapo.ee,

on peakirjastatud „Dokumendinõue + Selgitustaotlus“ ja sisaldab väidet „Tere härra X, Olete

otsustanud müüa otsustuskorras XXX kinnistu.“ (dtl 24) Hageja on seisukohal, et kostja

avaldas e-kirjas väite, et hageja otsustas müüa ilma avaliku enampakkumiseta XXX kinnistu

tema enda poolt kindlaks määratud hinnaga (väide 4).

14.1.

E-kiri on adresseeritud nii vallavanemale nimeliselt kui xxx valla kaitseleile.

Arvestades, et xxx Vallavalitsuse 01.08.2024 istungiprotokollist (dtl 113-115)

nähtub, et otsustati sõlmida OÜ-ga Santa Claus Production ühiste kavatsuste

kokkulepe tingimustel, mille kohaselt kui huvitatud osapool esitab taotluse XXX

võõrandamiseks, siis vallavalitsus valmistab ette ja esitab volikogule eelnõu, mille

kohaselt võõrandatakse kinnistu otsustuskorras hinnaga 860 000 eurot, seatakse

igakordse omaniku kasuks reaalservituut parkimise ja juurdepääsutee ehitamiseks

ja tagatakse vallale kinnistu tagasiostuõigus 10 aasta jooksul, kui kinnistut

turismiobjektina kasutusele ei võeta.

8 (15)

2-24-12891

14.2.

E-kirjas sisalduvaid lauseid ei saa ega tohi lugeda ja tõlgendada isoleerituna, vaid

arvestama peab kogu kirja sisu ja konteksti. Kostja avaldab järgmises lauses, et

soovib tutvuda kogu otsuse aluseks oleva infoga, sh pakkumised, hindamisaktid,

suhtlus pakkujaga, kontseptsioon, tagatised jne. Arvestades, et e-kiri on saadetud 6

päeva pärast xxx Vallavalitsuse 01.08.2024 istungit ning e-kirjas tõstatatud

küsimusi, asub kohus seisukohale, et ekiri ei sisalda faktiväidet, et hageja isiklikult

on otsustanud müüa otsustuskorras XXX kinnistu. Tegemist on sissejuhatava

lausega enne infopäringut seoses 01.08.2024 vallavalitsuse istungil arutatud ja

vastuvõetud otsusega.

15. Kuivõrd kostja ei ole avaldanud sellist väidet, nagu hageja nõuab selle ümberlükkamist, ei ole

hagejal kostja vastu väite ümberlükkamise nõuet ega vastava väite avaldamisega seoses ka

kahju hüvitamise nõuet.

Väide 5

16. Kohus tuvastab, et 06.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on xxx, xxx, xxx, xxx ja info@hol.ee

on pealkirjastatud „Valla kinnistu müük sisuliselt varatule äriühingule Santa Claus Production

OÜ“ ja sisaldab järgmist väidet „xxx vallavanem X soovib müüa otsustuskorras ilma avaliku

enampakkumiseta xxx ääres suure endise pioneerilaagri kinnistu varatule äriühingule kelle

soov majandusaasta aruande järgi on viia jõuluvana Jaapanisse“ (dtl 25).

16.1.

Hageja on seisukohal, et kostja on e-kirjas esitanud väite „X võõrandas varatule

ühingule ilma avaliku enampakkumiseta xxx ääres asuva endise pioneerilaagri

kinnistu“ (väide 5). Samas sõnastuses nõuab hageja väite nr 5 ümberlükkamist.

16.2.

Kohus tuvastab, et kostja ei ole avaldanud väidest, et X võõrandas kinnistu, st

sellisena hageja heidab ette selle avaldamist ja nõuab ümberlükkamist, peab

tulenema, et kinnistu võõrandamine on juba aset leidnud. Sellist väidet

etteheidetav 06.08.2024 e-kiri (dtl 25) ei sisalda. E-kirjast saab keskmine lugeja

üheselt aru, et kostja avaldab, et X soovib võõrandada kinnistut tulevikus ehk

kinnistu võõrandamist ei ole veel toimunud.

16.3.

Kuivõrd kostja ei ole avaldanud sellist väidet, nagu hageja nõuab selle

ümberlükkamist, ei ole hagejal kostja vastu väite ümberlükkamise nõuet ega

vastava väite avaldamisega seoses ka kahju hüvitamise nõuet.

Väide 6

17. 07.12.2023 e-kirjas, mille adressaadid on hageja, xxx, xxx, xxx ja xxx (dtl 26) avaldas kostja,

et hageja asju on läbi otsitud (väide 6). Nimelt sisaldab e-kiri lauset „Teid on korduvalt viidud

ülekuulamistele ja olete vaadelnud oma asjade läbiotsimist, ehk nüüd on tekkinud sellest

täpsem arusaam? Kas võib võtta vallarahva asju endale, tehes ise sellise otsuse?“

17.1.

Lugedes e-kirja saab keskmine mõistlik üheselt aru, et hageja on olnud

läbiotsimise subjektiks. Väide on esitatud süüdistavana ja on negatiivne, jättes

keskmisele mõistlikule lugejale mulje, et hagejat on vähemalt kahtlustatud mõnes

süüteos, mille asjaolude väljaselgitamiseks on otsitud läbi hageja asju. Seega lasub

väite olemusest tulenevalt väite tõele vastavuse tõendamiskoormis kostjal.

17.2.

Kostja on seisukohal, et e-kirjas avaldatud väide on tõene või vähemalt ei ole

avaldamine õigusvastane, sest meedias on kajastatud, et politsei korraldas xxx

vallavalitsuses läbiotsimise ning kuna on ilmselge, et vallavanem töötab

igapäevaselt vallavalitsuse ruumides, ei ole väide ebaõige. Kohus kostjaga ei

nõustu.

9 (15)

2-24-12891

17.2.1.Eesti Rahvusringhääling on 15.04.2016 avaldas artikli (dtl 72jj), milles on

avalõigus avaldatud, et „Politsei korraldas eile läbiotsimise xxx vallavalitsuses ja

kolme vallaga seotud isiku kodus ning viis menetlustoiminguteks kaasa

vallavanema X, munitsipaalettevõtte xxx Varahaldus juhatuse liikme TS ning

kuulas üle volikogu liikme VH.“ Ülejärgmises lõigus on selgelt märgitud, et

„Prokuratuuri kinnitusel on X ja H kriminaalasjas tunnistajad ning ainsana on

hetkel kahtustus esitatud TSle…“ Artikli viimases lõigus on toodud ära ka hageja

kommentaar „Olen selles protsessis tunnistaja.“

17.2.2.Postimees on 20.04.2016 avaldanud artikli (dtl 74 jj), mille sissejuhatavas

lõigus on märgitud „Politsei korraldas neljapäeval läbiotsimise xxx vallavalitsuses

ja kolme vallaga seotud isiku kodus […] Kriminaalasja raames tunnistajana üle

kuulatud xxx vallavanem ja Reformierakonna aukohtu esimees X usub, et

menetlus lõpetatakse.“

17.2.3.Ärileht avaldas 23.04.2016 artikli (dtl 77jj), mille sissejuhatuses on

toodud, et „Tänavu jaanuaris puistas Keskkriminaalpolitsei xxx vallavalitsust

esimest korda“, artiklis on seejärel märgitud, et „Prokuratuuri kinnitusel on X ja

H kriminaalasjas tunnistajad. Ainsana on kahtlustus esitatud Sle usalduse

kuritarvitamist käsitletav paragrahvi alusel.“

17.3.

Eeltoodud artiklitest tuleneb üheselt, et ükski meediaväljaanne ei ole avaldanud, et

hageja asju oleks läbi otsitud, vaid otsiti läbi vallavalitsust. Kõikides artiklites on

ka selgelt rõhutatud, et hageja on tunnistaja. Kostja käsitlusega, mille kohaselt on

ilmselge, et vallavanem töötab vallavalitsuse ruumides, mistõttu ei ole avaldatud

väide ebaõige, kohus ei nõustu. Kostja 07.12.2023 e-kirjas jätab kostja ülal punktis

väga selge mulje, et otsitud on läbi konkreetselt hageja asju hagejast tingitud

asjaoludel, sest väitele, et hageja asju on läbi otsistud järgneb küsimus „Kas võib

võtta vallarahva asju endale, tehes ise sellise otsustuse?“

17.4.

Seega ei tõenda kostja viidatud artiklid, et väide hageja asjade läbiotsimisest oleks

tõene. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väite tõele vastavust, tuvastab kohus, et

kostja on avaldanud ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväite, et hageja asju

on läbi otsitud. Väide on negatiivne ja asetab hageja halba valgusesse ning on

mainet ja au teotav, kuivõrd sisaldab endas sisuliselt etteheidet, et hageja tegevus

on vähemalt küsitav määral, mis toob kaasa kriminaaluurimise raames hageja

asjade läbiotsimise. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidete tõele vastavust,

tuvastab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite. VÕS §

1047 lg 4 kohaselt võib isik nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

õigusvastane. Väite ümberlükkamise viisiga seonduvad küsimused lahendab

kohus otsuse punktis 18. Kahju hüvitamise nõude lahendab kohus otsuse punktis

37jj.

Väidete ümberlükkamise viis

18. Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas hageja kohta kaks ebaõiget faktiväidet, mille osas

kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS §

1047 lg 4 alusel. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata

andmete avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-

05, p 26; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-166-12, p 13). Seetõttu pole vaja andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel

kontrollida ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd. Andmete

10 (15)

2-24-12891

ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati

(Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14; 19.03.2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11).

19. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat saatma e-kirjad osaliselt samadele adressaatidele,

nagu algsed kirjad, kus ebaõiged väited avaldati.

20. Kirjad, milles sisaldus ebaõige faktiväide, et X on saanud FLlt 10 000 eurot altkäemaksu, on

saadetud aadressidele korruptsioonivihje@politsei.ee, xxx, X, xxx Vallavolikogu ja xxx,

kapo@kapo.ee, ja Kantselei.

21. Hageja taotleb ümberlükkava teate saatmist aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx. Kõik vastavad

aadressid on algsete kirjade saajate nimekirjas, mistõttu on ümberlükkamise viis kohane.

22. Kohus kohustab kostjat saatma 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest e-posti

aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx järgmise sisuga ümberlükkava teate:

22.1.

E-kirja pealkiri: „Y avaldas X kohta valeväiteid“

22.2.

E-kirja sisu: „Y avaldas X kohta 05.08.2024 e-kirjas „Jätkuv korruptsioon xxx

vallas“ ja 05.08.2024 e-kirjas „Asutusesiseseks teadmiseks: Jätkuv korruptsioon

xxx vallas“ järgmise ebaõige väite: (i) X võttis ärimees FL’lt oma

valimiskampaania jaoks 10 000 eurot altkäemaksu Eeltoodud väide on ebaõige ja

Y lükkab selle väite käesolevaga ümber.“

22.3.

Teade peab olema esitatud ilma mistahes lisamaterjalita või täiendusteta. Teate

sisu peab olema esitatud samaväärse tähesuurusega kui otsuse punktis 22.2

märgitud e-kirjades.

22.4.

Teate koopia tuleb teadmiseks edastada X e-posti aadressile xxx.

23. Kiri, milles sisaldus ebaõige faktiväide, et X asju on läbi otsitud, on saadetud aadressidele

xxx, xxx, xxx ja xxx.

24. Hageja taotleb ümberlükkava teate saatmist aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx. Kõik vastavad

aadressid on algsete kirjade saajate nimekirjas, mistõttu on ümberlükkamise viis kohane.

25. Kohus kohustab kostjat saatma 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest e-posti

aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx järgmise sisuga ümberlükkava teate:

25.1.

E-kirja pealkiri: „Y avaldas X kohta valeväiteid“

25.2.

E-kirja sisu: „Y avaldas X kohta 07.12.2023 e-kirjas „Küsimus“ järgmise ebaõige

väite: X asju on läbi otsitud. Eeltoodud väide on ebaõige ja Y lükkab selle väite

käesolevaga ümber.“

25.3.

Teade peab olema esitatud ilma mistahes lisamaterjalita või täiendusteta. Teate

sisu peab olema esitatud samaväärse tähesuurusega kui käesoleva otsuse punktis

25.2 märgitud e-kirjas.

25.4.

Teate koopia tuleb teadmiseks edastada X e-posti aadressile xxx.

Uutest rikkumistest hoidumise nõue

26. Hageja palub keelata kostjal hageja kohta au teotavate uute ebaõigete andmete avaldamise

kõrvalistele isikutele, eelkõige järgnevate väidete avaldamise: (1) väited, nagu oleks X seotud

korruptsioonijuhtumitega; (2) väited, nagu oleks X võtnud altkäemaksu; (3) väited, nagu

oleks X otsustanud müüa ilma avaliku enampakkumiseta XXX kinnistu tema poolt kindlaks

määratud hinnaga ja (4) väited, nagu oleks X asjade suhtes rakendatud läbiotsimist.

11 (15)

2-24-12891

27. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS §-ga 1043 ja VÕS

§ 1045 lg 1 punktiga 4. Hageja on eelnevalt näidanud, et kostja on pikaajaliselt avaldanud

hageja kohta au teotavaid ebaõigeid andmeid.

28. Kuivõrd kostja on mitme aasta vältel esitanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ning aja

jooksul on ebaõigete väidete esitamine vaid süvenenud, esineb reaalne oht, et sellised

rikkumised võivad tulevikus korduda.

29. VÕS § 1055 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava

käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise

kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas

nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme

kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

30. Kohus on tuvastanud, et ebaõigeks osutusid kaks avaldatud faktiväidet – et hageja on saanud

FLlt 10 000 eurot altkäemaksu ja väide, et hageja asjade suhtes on rakendatud läbiotsimist.

31. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue uutest rikkumistest hoidumiseks vastava kahe väite osas

põhjendatud ja kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Kohus keelab kostjal hageja järgmiste

kohta au teotavate uute ebaõigete andmete avaldamise: (1) väited, nagu oleks X võtnud

altkäemaksu ja (2) väited, nagu oleks X asjade suhtes rakendatud läbiotsimist.

32. Ülejäänud väidete osas ei ole VÕS § 1055 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus jätab hagi

vastavates nõuetes rahuldamata.

Varalise kahju hüvitamise nõue

33. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas

2944,90 eurot, mis on seotud 2022 aastal hagejale osutatud õigusabiga seoses 27.06.2022

nõudekirja (dtl 27jj) saatmisega kostjale. Kohus tuvastas, et käesoleva hagi aluseks olevad

2022 aastal saadetud e-kirjad käsitlevad väidet, et X on korrumpeerunud vallavanem (vt

kohtuotsuse p 6jj).

34. Kohus tuvastas, et e-kirjad ebaõiget faktiväidet ei sisaldanud. Nõudekiri käsitles ka teisi

ekirju, mis ei ole käesoleva kohtuasja esemeks.

35. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS

§ 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtuväliste õigusabikulude

hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi

kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja

kantud kulud on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus ts. asjas nr 3-2-1-

11-11, p 16; 13. detsembri 2011. a otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).

36. Kuivõrd kohtueelne õigusabi oli osaliselt seotud asjaoludega, mis ei ole käesoleva

kohtuvaidlusega seotud ning osaliselt asjaoludega, mille osas kohus rikkumist ei tuvasta, ei

olnud kohtueelne õigusabi vajalik. Seega kohus jätab hagi varalise kahju hüvitamise nõudes

ja kaasuvas viivisenõudes rahuldamata.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

37. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, samuti viivist

hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.

38. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja mainet kahjustavaid

faktiväiteid. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise

12 (15)

2-24-12891

õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.

39. VÕS § 1046 lg-st 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse

huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest.

40. Kostja ei ole tõendanud väidete õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus VÕS §

1047 lg 2 järgi.

41. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega

pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid

kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja enda esitatud tõenditega on ümber lükatud, et kostjale

pidi olema ilmselge, et väited on ebaõiged ja kostja esitab endapoolset tõlgendust asjaoludele,

millest kostja soovitud järeldust teha ei saa.

42. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja on vastavasse

hoolsuskohustusse suhtunud äärmise ükskõiksusega. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 3

järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.

43. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS §-s 1046 sätestatud alused, mis

välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud

hageja mainet. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust

välistavaid asjaolusid.

44. Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kohtu ette toodud asjaolude alusel

tekitas kostja hagejale kahju tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Kohtu ette toodud andmetest ei

nähtu asjaolud, mis välistaksid kostja sisemise hooletuse. Kohtule ei ole esitatud andmeid

selle kohta, mis välistaksid kostja süü VÕS § 1052 alusel.

45. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju

hüvitis.

46. Kohus on tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad

faktiväited. Kostja on oma tegevusega põhjustanud kostjale õigusvastase kahju VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise

kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja

rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist

VÕS § 128 ja § 134 alusel.

47. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju

hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju

hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise

eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule

arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes

seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

48. Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik

rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise

13 (15)

2-24-12891

väljamõistmiseks sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse

rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu

09.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2032, p 13, Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-

21-5449 p 15).

49. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS

§ 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude

alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud hüvitist 1 500

eurot või muud õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Riigikohus on samuti selgitanud,

et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud

kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja

oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449

p 15).

50. Kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse määramisel järgmisi asjaolusid:

50.1.

kostja on tekitanud hagejale kahju kahe faktiväite, mis sisaldab kahte etteheidet

(altkäemaksu võtmine ja läbiotsimise subjektiks olemine) avaldamisega;

50.2.

kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad ning

jätavad hagejast äärmiselt negatiivse mulje ning loovad ühese arusaama, et hageja

on võtnud altkäemaksu ning et hagejat on läbi otsitud;

50.3.

kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses

hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust, vaid on hoopis

jätkanud hageja süüdistamist ning enda tegevuse õigustamist.

51. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et põhjendatud ning hagejale

põhjustatud üleelamisi ning kostja rikkumise raskust arvestades kohane on mõista kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 euro ulatuses.

52. Hageja palub kahjult seadusjärgse viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 27.08.2024.

Kostja ei ole viivisenõudele, sh selle sissenõutavaks muutumise ajale vastuväiteid esitanud.

53. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

54. Hageja põhinõudelt summas 1000 on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise arvestus

alates 27.08.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.02.2026 järgnev. Perioodil 27.08.2024 kuni

31.12.2024 oli kostja viivituses 127 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 12,25% ning viivise

summa 42,50 eurot. Perioodil 01.01.2025 kuni 30.06.2025 oli kostja viivituses 181 päeva,

seadusjärgne viivisemäär on 11,15% ning viivise summa 55,29 eurot. Perioodil 01.07.2025

kuni 31.12.2025 oli kostja viivituses 184 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 10,15% ning

viivise summa 51,17 eurot. Perioodil 01.01.2026 kuni 27.02.2026 oli kostja viivituses 58

päeva, seadusjärgne viivisemäär on 10,15% ning viivise summa 16,13 eurot Seega on kokku

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 165,09 eurot.

55. Hageja taotleb viivise väljamõistmist edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue

on põhjendatud ja kohus rahuldab edasiulatuva seadusjärgse viivisenõude põhinõudelt 1000

eurot alates 28.02.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hagi tagamise abinõu

14 (15)

2-24-12891

56. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused.

57. Kohus tühistab 19.05.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

58. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

59. Kõik senised menetluskulud on õiglane jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, sest

see vastab kõike paremini hagi rahuldamise ulatusele, menetluse käigule ja sisulisele

tulemusele. Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

60. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik

15 (15)