2-25-104838/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Kohtujurist

Signe Vool

Määruse tegemise päev ja koht

27. veebruar 2026, Rakvere

Kohtuasja number

2-25-104838

Kohtuasi

Revensen OÜ avaldus R.M-i vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Revensen OÜ (RK 16625699), lepinguline esindaja

Irina Vassiljeva (e-post XXX)

Võlgnik: R.M (IK XXX), seaduslik esindaja xxxx (lepinguline

esindaja Annika Närripä (e-post XXX))

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamisest keeldumine, avalduse menetlusse

võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Revensen OÜ ja R.M-i vahel sõlmitud 08.04.2025 kompromiss kinnitamata.

2. Keelduda Revensen OÜ avalduse R.M-i vastu Ühisraha OÜ-ga 09.12.2022 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenevas võlgnevuse nõudes menetlusse võtmisest.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul käesoleva määruse kättesamisest. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD

1. Revensen OÜ (avaldaja) esitas 19.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse R.M (võlgnik) vastu 142.62 euro saamiseks. Kohtunikuabi andis R.M-il

tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumise kahtluse tõttu menetluse üle lahendamiseks Viru

Maakohtu kohtunikule.

2. Avaldaja esitas 08.04.2025 kohtule poolte sõlmitud kompromisslepingu koos taotlusega

kinnitada see maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse ülemineku staadiumis enne hagiavalduse

esitamist.

3.

22.05.2025 määrusega kohus algatas R.M-ile eestkoste seadmise menetluse ja andis menetluse

Viru Maakohtu kantseleisse jagamiseks üldises korras uue tsiviilasjana (uus tsiviilasjanumber 2-

25-7980). Tsiviilasi on 02.06.2025 määrusega edastatud kohtualluvusel lahendamiseks Harju

Maakohtule.

4.

06.06.2025 määrusega kohus peatas tsiviilasjas nr 2-25-104838 menetluse kuni R.M-i suhtes

algatatud eestkoste seadmise menetluses tehtava lahendi jõustumiseni.

5. Harju Maakohus 07.01.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-7980 seadis R.M-i üle eestkoste

viieks aastaks ja määras R.M-i eestkostjaks xxxx kaudu. Kohus määras, et eestkostja ülesanneteks

on muuhulgas R.M-i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel. Määrus

jõustus 30.01.2026.

6. Viru Maakohus 12.02.2026 määrusega uuendas menetluse tsiviilasjas nr 2-25-104838. Kohus

jättis Revensen OÜ ja R.M-i vahel sõlmitud 08.04.2025 kompromissi käiguta ning andis

menetlusosalistele tähtaja hiljemalt 26.02.2026 uue kompromisskokkuleppe sõlmimiseks ja

kohtule esitamiseks või teatamiseks, miks kompromissi sõlmimine ebaõnnestus. Kohus määras, et

avaldajal tuleb uue kompromisskokkuleppe sõlmimisel esitada samaks tähtajaks kompromissi

aluseks olevate asjaolude kohta selgitused ja tõendid vastavalt määruse põhjendavas osas esitatud

selgitustele.

7. Võlgniku seaduslik esindaja 21.02.2026 seisukohas teatab, et kompromissi sõlmimine ei ole

võimalik ja palub jätta avaldus rahuldamata. Eestkostja leiab, et R.M ei ole sõlminud 09.12.2022

tarbijakrediidilepingut nr xxxx ega osalenud avaldajaga kompromissläbirääkimistes

kompromisslepingu sõlmimiseks, sh seda sõlminud.

Eestkostja väljaselgitatu põhjal viibib eestkostetav alates 03.12.2022 xxxx ning tema ID-kaart ja

pangakaart on olnud poja T.M-i käes. Eestkostja tuvastas R.M-i pangakontol viiteid erinevatele

sõlmitud laenulepingutele ja on näha kandeid erinevatele krediidiandjatele, mis tähendab, et R.M-i

nimel ja tema enda teadmata on sõlmitud ulatuslikult erinevate krediidiandjatega lepinguid, mille

kohta eestkostja esitas politseile 19.02.2026 süüteoteate uurimise algatamiseks. Avaldaja nõude

aluseks oleva 09.12.2022 tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal viibis R.M juba turvakodus.

Tulenevalt oma tervislikust seisundist ja ka lepingu sõlmimiseks arvuti (või selleks sobiva

telefoni) kasutamise võimaluse ja oskuste puudumise tõttu ei ole võimalik, et R.M ise sõlmis

lepinguid või oli võimeline tahet avaldama sellise lepingu sõlmimiseks. Eelneva tõttu tekitab

eestkostjas küsimust ka poolte vahel digitaalselt allkirjastatud ja kohtule esitatud

kompromissleping.

8. Avaldaja esitas 26.02.2026 kohtule avalduse hagiavaldusest loobumiseks. Avalduse kohaselt

on ta tutvunud eestkostja vastusega ja leiab, et käesolevas asjas võib olla tegemist lepinguga, mille

sõlmimiseks ei pruukinud isik anda kehtivad nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole esitatud

hagiavaldus perspektiivikas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kuivõrd pooled ei ole kohtule esitanud uut kompromissi vastavalt kohtu

esitatud selgitustele ja R.M-i seaduslik esindaja ei pea ka võimalikuks selle sõlmimist, kuna

eestkostja väljaselgitatud asjaoludest tulenevalt ei saa R.M olla sõlminud avaldaja nõude aluseks

olevat lepingut, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-s 3 sätestatu alusel poolte

vahel 08.04.2025 (võlgniku digiallkiri antud 07.04.2025) sõlmitud kompromissi kinnitamisest

keelduda. Täiendavate selgituste esitamata jätmisel, samuti põhjendatud kahtluse tõttu nõude

aluseks oleva lepingu ja kompromisslepingu R.M-i poolt sõlmimises, on kohtule esitatud

kompromiss vastuolus seadusega.

10. TsMS § 430 lg 4 kohaselt kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud

määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.

Üldjuhul maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse hagimenetlusse üleandmisel kohus kohustab

avaldajat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis tulenevalt TsMS § 487 lg-s 1 sätestatust.

Avaldaja teatas kohtule, et loobub hagiavaldusest. Kohus selgitab, et kuivõrd käesoleval juhul

kohus ei ole avaldajalt veel nõuetekohast hagiavaldust küsinud ja avaldaja ei ole kohtule ka seda

esitanud, siis puudub hagi, millest avaldaja saaks loobuda TsMS § 429 lg 1 tähenduses. Samas

kohus saab aru, et avaldaja ei soovi antud juhul menetluse jätkamist.

TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja vaid siis, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 4 lg 1

esimese lause järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on

esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

Kohus leiab, et kuna avaldaja teatas, et loobub hagiavaldusest, s.o seega ta ei esita maksekäsu

kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekuks hagiavaldust, ja soovib menetluse lõpetada sellise

hagi eeldatava perspektiivituse tõttu, siis puudub avaldajal õiguskaitsevajadus ning avalduse

hagimenetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus ei pea neil asjaoludel põhjendatuks määrata

eelnevalt ka avaldajale TsMS § 487 lg-s 1 ettenähtud tähtaega hagiavalduse esitamiseks.

11. TsMS § 172 lg 9 ja TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus

keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

menetluskulud avaldaja kanda. Toimiku põhjal võlgnikule hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/

Angelina Abol

kohtunik