2-25-123859/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-123859

Tsiviilasi

IDR Inkasso Agentuur OÜ hagi M H vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

5360,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: IDR Inkasso Agentuur OÜ (registrikood

11922079, e-post: xxx), seaduslik esindaja S V

Kostja: M H (isikukood xxx, xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M H hageja IDR Inkasso Agentuur OÜ kasuks välja põhinõue

summas 4605 eurot ja viivis 03.12.2025. a seisuga summas 288,15 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M H hageja IDR Inkasso Agentuur OÜ kasuks välja viivis

põhinõudelt (4605 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras alates 04.12.2025 kuni põhinõude (4605 eurot) täitmiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2 Mõista kostjalt M H hageja IDR Inkasso Agentuur OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 595 eurot (riigilõiv).

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2-25-123859

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või

nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Kohtu selgitused



Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.



Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati

kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.



Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.



Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).



Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).



Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja kõik hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 on

sätestatud, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

hageja käesolevas tsiviilajas tasunud riigilõivu kokku 595 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2

ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv

595 eurot.

2 (3)

2-25-123859



TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule Archer & Archer Õigusbüroo arve summas

950 eurot, kuid nimetatud summat ei pea kohus võimalikuks lepingulise esindaja kuluna

käsitleda ega kostjalt välja mõista. Kuigi pole välistatud, et äriühingu juhatuse liige esineb

kohtumenetluses ka sama äriühingu lepingulise esindajana, siis käesoleval juhul sellist

asjaolu kohtule ei nähtu. Hagiavaldus on esitatud ja allkirjastatud selgelt hageja seadusliku

esindaja (IDR Inkasso Agentuur OÜ juhatuse liikme) rollis. Toimikust ei nähtu, et

käesolevas menetluses oleks osalenud hageja lepinguline esindaja. Ainuüksi väidetav

abstraktne nõustamisteenus kohtule teadmata isiku poolt või n-ö iseenda nõustamine ei

tekita menetlusse esindajat ega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid TsMS

tähenduses. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel

tegutsemist. Riigikohtu 22.10.2012 otsuses nr 3-3-1-46-12 ps 33 on selgitatud, et esindus

tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist, üksnes abi

menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks. Kui

väidetav esindaja ei ole menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava

nimel teinud, ei saa teda lugeda esindajaks. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata

hageja taotluse lepingulise esindajaga seotud menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks.



Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik

3 (3)