2-22-113865/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-113865

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi O.F vastu 70

euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2025 otsus ja 24.10.2025 täiendav

otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

24.11.2025

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

70 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing

EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490),

lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): O.F (isikukood

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025 otsus ja 24.10.2025 täiendav otsus, osas,

milles kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata 60 eurot, jaotati menetluskulud

ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 60

eurot ning anda uus menetluskulude jaotus.

2. Rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni sõnastus on järgmine:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista välja O.F-ilt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 60

eurot.

3.3.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80% ulatuses O.F

kanda ja 20% ulatuses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.OÜ EUROPARK ESTONIA esitas hagi kostja O.F vastu 70 euro nõudes, millest 60 eurot

on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Hageja palub rahuldada hagi ja

mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 70 eurot ning viivis menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (dtl 17-73, 151-156, 172-176).

Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) pargitud

hageja opereeritavale parkimisaladele 09.09.2019 (aadressil Rävala pst 8, EP56) ja

18.10.2019 (aadressil Telliskivi 60; EP86). Vastavalt Transpordiametist saadud andmetele oli

sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja hageja poolt esitatud

leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Kontrollimise käigus leidis hageja, et sõiduk oli

pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohale

ning sõiduki armatuurlaual puudus vastaval alal parkimisõigust andev parkimiskaar/-luba.

Kostja parkis parkimistingimusi rikkudes ja jättis parkimise eest tasumata. Hageja esitas

koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded mõlemad summas 30 eurot:

leppetrahvinumber 1350 9091 9195 2493 09.09.2019 rikkumise suhtes maksetähtajaga

23.09.2019 ja leppetrahvinumber 1201 8101 9153 4486 18.10.2019 rikkumise suhtes

maksetähtajaga 01.11.2019. Leppetrahvi nõue paigutati sõiduki kojamehe vahele (dtl 17-73).

Kostja on jätnud leppetrahvid tasumata.

Kostja vastus

2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata (dtl 140-144). Hagi on esitatud vale

isiku vastu. Kostja ei olnud leppetrahvide tegemise ajal sõiduki XXXXXX omanik. Sõiduki

omanik oli Novus Oil OÜ. Hagiavalduse lisad 5 ja 6 (dtl 64-68) ei tõenda, et kostja oli sõiduki

omanik või vastutav kasutaja ning tegemist ei ole Transpordiameti andmetega. Sõiduk oli

antud alates 29.04.2017 rendile United Oil OÜ-le. Rendilepingu p 4.1.3 kohaselt peab rentnik

tasuma kõik sõidukiga seotud trahvid sealhulgas parkimistrahvid.

LS § 72 lg 2 kohaselt peab sõiduki omanik säilitama sõidukit kasutanud isikute andmed 6

kuud. Hageja on viivitanud hagi esitamisega rohkem kui 2 aastat, mistõttu ei ole sõiduki

omanikul ja seetõttu ka kostjal võimalik sõidukit kasutanud isikute andmeid enam esitada.

Kuna LS § 72 lg 2 kohane kohustust lõpetav tähtaeg on möödunud, siis ei ole kostja

kohustuseks tõendada, milline isik sõidukit vaidlusalusel ajal juhtis. Lisaks on kostja

arvamusel, et hageja menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud.

Esimese astme kohtu otsus

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, kostjal menetluskulude

puudumise tõttu hüvitatavaid menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on isik, kes vastutab

09.09.2019 ja 18.10.2019 parkimislepingu rikkumiste eest.

Kostja seisukoha järgi ei ole ta parkimislepingut sõlminud, kuna ta ei olnud leppetrahvide

tegemise ajal sõiduki XXXXXX omanik. Sõiduki omanik oli Novus Oil OÜ. Sõiduki

taustakontrollist (hagi lisa 5, dtl 65-68) nähtub, et sõiduk Porsche Cayenne Diesel

registreerimismärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) on Eestis registreeritud 15.05.2017

(päritoluriik Saksamaa). Kostja on esitanud tõendina 29.05.2017 rendilepingu, mille kohaselt

on rendileandja OÜ Novus Oil (registrikood 12253143, pankrotis) andnud sõiduki rentnikule

United Oil OÜ-e (registrikood 11051070, kustutatud) perioodil 01.06.2017 kuni 31.12.2019

(lepingu p 1.2). Rendilepingu p 4.1.3 kohaselt peab rentnik tasuma kõik sõidukiga seotud

trahvid sealhulgas parkimistrahvid. Äriregistri andmetel oli nii rendileandja kui rentniku

juhatuse liige kosja O.F. Rendileping on sõlmitud kahe osaühingu vahel ja sellel on kostja kui

mõlema äriühingu juhatuse liikme allkiri.

Hageja on leidnud, et 29.05.2017 rendileping võib olla võltsitud. Kohtu hinnangul on selline

hageja seisukoht põhjendamata. Hageja on hagi lisa 5 esitanud andmed sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja kohta (dtl 64). Vastavast tõendist nähtub, et sõiduki vastutavaks

kasutajaks on isik, kelle isikukood on 7511300288 ehk kostja. Sellest omakorda aga ei saa

järeldada, et antud juhul on parkimislepingu pooleks kostja füüsilise isikuna, kuna kosja oli

parkimislepingu rikkumise ajal (23.09.2019 ja 01.11.2019) nii sõiduki rendileandja (OÜ

Novus Oil) kui ka rentniku (United Oil OÜ) seaduslik esindaja ehk juhatuse liige. Seega ei

tõenda hagiavalduse lisad 5 ja 6 (dtl 64-68), et kostja oli 23.09.2019 ja 01.11.2019 sõiduki

omanik või vastutav kasutaja. Nimetatud tõenditest nähtuvalt ei olnud kostja parkimislepingu

osapooleks.

Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõudmiskulude nõude summas 10 eurot. Kuna kohus

on käesolevas asjas leidnud, et kostja ei olnud parkimislepingu pooleks, siis jätab kohus

rahuldamata ka hageja sissenõudmiskulude nõude.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja leppetrahvi nõuded (2 x 30 eurot) ja sissenõudmiskulud

nõue (10 eurot) jätta täielikult rahuldamata.

Hageja apellatsioonkaebus

4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi

rahuldada täies ulatuses, menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellant on seisukohal, et kostja ei ole menetluse kestel kordagi tõendanud, kes oli sõiduki

juhiks. Kostja on esitanud üksnes tõendi, mille kohaselt Novus Oil OÜ, mille juhatuse liige

kostja ise oli, andis sõiduki kasutamiseks United Oil OÜ-le, mille juhatuse liige samuti kostja

ise oli. Juriidiline isik ise sõidukit juhtida ei saa. Lepingute sõlmimise ajal oli juriidilise isiku

esindajaks kostja. Seega on hagi esitatud õige isiku vastu.

Tõendite hindamisel ei ole maakohus pööranud tähelepanu sellele, et kostja ei ole kordagi

tõendanud seda, et kes sõidukit kasutas ja kes leppetrahvi eest vastutab. Kostja on esitanud

ühe rendilepingu, mille õigsuses ei saa kindel olla kuivõrd üks ettevõtetest on pankrotis ja

teine likvideeritud ning kostja ise oli mõlema ettevõtte juhatuse liikmeks.

Kokkuvõttes on apellant seisukohal, et maakohus on hinnanud esitatud tõendeid valesti ning

selle tulemusel jõudnud ka valele järeldusele, jättes hagi rahuldamata. Isegi kui jaatada tõendi

kehtivust ja autentsust, on kostja esitatud juriidiliste isikute juhatuse liikmeks lepingu

sõlmimise ajal kostja ise. Hageja ei saa aga taotleda tsiviilasjas kostja asendamist kostja

endaga

Vastus apellatsioonkaebusele

5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud jätta apellandi kanda.

Ringkonnakohtu otsus

6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt

tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 60 eurot

ning anda uus menetluskulude jaotus.

7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

-Sõiduk numbrimärgiga XXXXXX oli pargitud hageja opereeritavale parkimisaladele

09.09.2019 (aadressil Rävala pst 8, EP56) ja 18.10.2019 (aadressil Telliskivi 60; EP86).

Kontrollimise käigus leidis hageja, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna

sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohale, sõiduki armatuurlaual puudus vastaval alal

parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba. Seega oli sõiduk pargitud parkimistingimusi

rikkudes, parkimise eest oli jäetud tasumata.

-Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded mõlemad

summas 30 eurot: leppetrahvinumber 1350 9091 9195 2493 09.09.2019 rikkumise suhtes

maksetähtajaga 23.09.2019 ja leppetrahvinumber 1201 8101 9153 4486 18.10.2019 rikkumise

suhtes maksetähtajaga 01.11.2019.

-Leppetrahvi nõuded paigutati sõiduki kojamehe vahele (dtl 17-73).

-Hageja on kohtueelselt saatnud 09.02.2021 kostjale tähitud kirja, mis on tagastatud

hoiutähtaja möödumise tõttu.

-Kostja on esitanud tõendina 29.05.2017 rendilepingu (dtl 143-144), mille kohaselt on

rendileandja OÜ Novus Oil (registrikood 12253143, pankrotis) andnud sõiduki rendile United

Oil OÜ-le (registrikood 11051070, kustutatud) perioodil 01.06.2017 kuni 31.12.2019 (lepingu

p 1.2). Rendilepingu p 4.1.3 kohaselt peab rentnik tasuma kõik sõidukiga seotud trahvid

sealhulgas parkimistrahvid. Äriregistri andmetel oli nii rendileandja kui rentniku juhatuse

liige kostja O.F. Rendileping on sõlmitud kahe osaühingu vahel ja sellel on kostja kui mõlema

äriühingu juhatuse liikme allkiri.

-Kostja on esitanud väljavõtte Ametlikest Teadaannetest, et 31.08.2020 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-19-7701/97 kuulutati välja võlgniku Novus Oil OÜ (registrikood 12253143)

pankrot 31.08.2020 kell 16.00.

-Kostja on esitanud Transpordiameti e-teeninduse väljavõtte, et temale kuulub sõiduk

registreerimismärgiga YYYYYY MITSUBISHI ECLIPSE.

8. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja on isik, kes vastutab

09.09.2019 ja 18.10.2019 parkimislepingu rikkumiste eest. Maakohus tuvastas esmalt otsuses,

et hageja on hagi lisas 5 esitanud andmed sõiduki omaniku/vastutava kasutaja kohta (dtl 64)

ning sellest tõendist nähtub, et sõiduki vastutavaks kasutajaks on isik, kelle isikukood on

7511300288 ehk kostja. Maakohus leidis siiski, et eelnimetatud asjaolust ei saa järeldada, et

antud juhul oli sõiduki parkimislepingu pooleks kostja füüsilise isikuna, kuna kostja oli

parkimislepingu rikkumise ajal (23.09.2019 ja 01.11.2019) nii sõiduki rendileandja (OÜ

Novus Oil) kui ka rentniku (United Oil OÜ) seaduslik esindaja ehk juhatuse liige. Seejärel

esitas maakohus seisukoha, et hagiavalduse lisad 5 ja 6 (dtl 64-68) ei tõenda, et kostja oli

23.09.2019 ja 01.11.2019 sõiduki omanik või vastutav kasutaja, mistõttu ei olnud kostja

parkimislepingu osapooleks.

9. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu otsus vastuoluline, sest eelpooltoodust nähtuvalt

tuvastas maakohus, et kostja oli hagi lisa 5 järgi sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuid

seejärel tuvastas, et hagiavalduse lisad 5 ja 6 (dtl 64-68) ei tõenda, et kostja oli 23.09.2019 ja

01.11.2019 sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Maakohtu otsuse põhjendustest saab

ringkonnakohus aru nii, et kuna kostja esitas tõendina 29.05.2017 rendilepingu (dtl 143-144),

mille kohaselt on rendileandja OÜ Novus Oil (registrikood 12253143, pankrotis) andnud

United Oil OÜ-le (registrikood 11051070, kustutatud) sõiduki rendile perioodil 01.06.2017

kuni 31.12.2019 (lepingu p 1.2), siis ei saanud kostja olla sõiduki omanik või vastutav

kasutaja. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu seisukoht ekslik.

10.Asjas tuli tuvastada, kas kostja oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Ringkonnakohtu

arvates on käesoleva asja lahendamisel oluline asjaolu, et kostja ei ole esitanud väiteid ja

tõendeid selle kohta, et tema ei olnud kõnealuse sõiduki vastutav kasutaja. Kostja tugines

asjas sellele, et tema ei ole sõiduki omanik.

11. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja hagiavalduse lisana 5 tabeli kujul tõendi, millest

nähtuvalt oli mõlema leppetrahvi määramise ajal sõiduki omanik/vastutav kasutaja isik kostja,

kuna tema isikukood kattub tabelis oleva isikukoodiga. Hageja väitis, et tegemist on

transpordiametilt saadud väljavõttega. Hagiavalduse lisana 6 on esitatud sõiduki

detailandmete väljavõte, kuid seal ei ole esile toodud sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat.

Kostja väitis, et need tõendid ei tõenda, et kostja oli leppetrahvide määramise ajal

omanik/vastutav kasutaja. Kostja väidete järgi oli sõiduki omanik OÜ Novus Oil. Vastuseks

kostja väidetele tõi hageja esile, et hagiavalduse lisas 6 esitanud Transpordiameti sõiduki

detailandmete väljavõttest nähtub, et sõiduki omandi osas ei ole alates 15.05.2017 muudatusi

tehtud. Hagiavalduse lisa 5 kohta avaldas hageja, et hageja ei saa esitada kogu

Transpordiameti väljavõtet, kuna see puudutab tuhandete isikute isikuandmeid, kes ei ole

antud tsiviilvaidluse subjektiks ning, et Transpordiamet väljastab andmeid partnersüsteemi

alusel XML formaadis ja esitatavad päringud ning vastused ongi tabeliformaadis.

12. Asjas puudub vaidlus, et kostja poolt esitatud rendilepingu järgi oli rendileandja ja

rentniku juhatuse liikmeteks kostja, tema on ka rendilepingu allkirjastanud mõlema äriühingu

nimel. Ringkonnakohtu arvates ei ole rendilepinguga võimalik tõendada hagis väidetud ajal ja

kohas sõiduki parkinud juhti. Kostja väidab asjas, et sõiduki omanik oli leppetrahvide

määramise ajal OÜ Novus Oil. Kuna äriühing ise sõidukit juhtida ei saa pidi olema sõiduki

registreerimistunnistusele kantud ka vastutav kasutaja. Hageja esitas tõendi, et vähemalt

vastutavaks kasutajaks oli kostja, põhjendades erinevates menetlusdokumentides tõendi

Transpordiametilt väljastamise asjaolusid. Kostja ei esitanud tõendeid, et sõiduki vastutavaks

kasutajaks oli mõni teine füüsiline isik. Kostja ei esitanud maakohtus ka selget vastuväidet

selle kohta, et tema ei olnud leppetrahvide määramise ajal sõiduki vastutav kasutaja,

vastuväited hagile puudutasid sõiduki omandiõigust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16

p-s 31 väljendanud seisukoha, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ning

parkimislepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema leppetrahvide nõudja, on auto juhi

isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto vastutava kasutaja kontrolli all, mistõttu on

leppetrahvi nõudjal objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta

tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohus, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest

tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda vastutavat

kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kostja jättis selle asjaolu tõendamata.

Eeltoodu alusel kehtib käesoleval juhul eeldus, et leppetrahvi eest vastutab sõiduki vastutav

kasutaja. Seonduvalt kostja kui sõiduki omaniku juhatuse liikme või kostja kui vastutava

kasutaja kohustusega säilitada info, mis võimaldab hiljem sõiduki kasutaja tuvastamist, toob

ringkonnakohus esile järgneva.

13.LS § 72 lg 1 sätestab, et sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva

või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase

hoidmise. LS § 72 lg 2 ja lg 3 näevad ette, et kui mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja

annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise

isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning

liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama lõikes 2 loetletud andmed. Kostja

väidetest asjas võib aru saada nii, et sõiduki kasutamise andmeid kolmandate isikute poolt

peab sõiduki omanik või vastutav kasutaja säilitama vaid piiratud aja. Ringkonnakohus

osutab, et kuna LS § 72 lg 2 ja lg 3 sisust nähtuvalt reguleerivad sätted seda, milliseid

andmeid peab sõiduki omanik või vastutav kasutaja kuue kuu jooksul säilitama

liiklusjärelevalvet teostavale isikule, kuid hageja ei teostanud liiklusjärelevalvet avalik-

õiguslikus mõttes, siis on kostja seisukoht, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja ei pea

sõiduki kasutamise andmeid kolmandate isikute poolt säilitama, ebaõige.

14.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS §

271 mõttes (vt Riigikohtu 26.01.2017 otsus asjas nr 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 271 näeb ette,

et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Antud juhul

võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik)

kasutada tasu eest parkimisala. Maakohus tõi õigesti esile, et hageja leppetrahvi nõude

õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 158 lg 1, mille

kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Seega on leppetrahv

kindlaksmääratud perioodi eest maksmisele kuuluv summa. Leppetrahvi maksmise

nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused, mille

tõendamiskoormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal (vt Riigikohtu 10.05.2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11):



poolte vahel oli kehtiv üürileping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);



võlgnik ehk kostja on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);



võlgnik ehk kostja vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku

lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § 103, § 160);



võlausaldaja ehk hageja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule ehk kostjale

mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2 -

kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul

pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab).

15.Kuna tõendamist leidis, et kostja oli sõiduki vastutav kasutaja, siis tuli eeldada, et

üürilepingu parkimiseks ja leppetrahvi kokkuleppeks sõlmis kostja, sest ta ei tõendanud, et

sõidukit kasutas leppetrahvide määramise ajal mõni teine isik. Kostja oleks saanud selle teabe

esitada, eriti arvestades vaidlustamata asjaolu, et nii sõiduki omaniku kui rentniku juhatuse

liikmeks on kostja. Muud leppetrahvi eduka nõudeõiguse eeldused vaidluse all ei olnud.

Seega leppetrahvinõuded tuleb rahuldada.

16.Hageja nõudis hagi ka sissenõudekulude hüvitamist 10 eurot. Hageja tõi maakohtus esile,

et ta on sissenõudetegevuse raames teinud päringu Transpordiametile sõiduki vastutava

kasutaja või omaniku kindlakstegemiseks, rahvastikuregistrile vastutava kasutaja või omaniku

kontaktandmete saamiseks ning saatnud kostjale tähitud meeldetuletuskirja. Samas ei ole

hageja esile toonud ega tõendanud nende tegevustega kaasnenud kahju suurust. Siinses asjas

ei ole hageja ja kostja sõlminud sissenõudekulu hüvitamiseks kokkulepet, mistõttu tuleb

hageja nõue lahendada VÕS-s sätestatu alusel.

17.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudekulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot. Nimetatud norm sätestab sissenõudekulu ülempiiri ega ole iseseisvaks

nõudealuseks. Võla sissenõudmisel tekkinud kahju hüvitamist saab võlausaldaja nõuda kahju

hüvitamise üldsätte (VÕS § 115) alusel. Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 seab

kahju hüvitamise nõudele ülempiiri, kuid ei vabasta hagejat kahju hüvitamise nõude eelduste

esile toomise ja tõendamise vajadusest.

18.Seega oli hagejal kohustus tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis talle

sissenõudmistoimingute tegemisel tekkisid. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1). Esiletoodud

asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230

lg 1 esimene lause). Hageja ei ole oma tegelikku kahju suurust esile toonud ega tõendanud.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab üksnes sissenõudekulu ülempiiri. Ülempiiri jääva kahju puhul

saab eeldada hüvitisnõude mõistlikkust. See aga ei tähenda, et hageja ei peaks esile tooma ja

tõendama tegelikult tekitatud kahju ulatust ega põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel.

Seega jääb hageja sissenõudekulude hüvitamise nõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

19.Kuna lõpptulemusena hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades

hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust ning asja olemust, leiab ringkonnakohus, et

poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta 80% ulatuses kostja kanda ja 20%

ulatuses hageja kanda. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus juhindudes

TsMS § 177 lg 1 p-st 2.

/allkirjastatud digitaalselt/