2-02-297/173 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest, Margit Jäätma, Hele Kaldma

Määruse tegemise koht ja aeg

27. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-02-297

Tsiviilasi

AS Alkor Produkt Grupp pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. mai 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Gennadi Mihelsoni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

AS Alkor Produkt Grupp (pankrotis) (reg-kood

10370028) pankrotihaldur Tarmo Villmann

Endine pankrotihaldur: Gennadi Mihelson

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Gennadi Mihelsoni määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 29. mai 2025

määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 696 lg 1, pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 5).

1. AS Alkor Produkt Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villmann esitas 11. jaanuaril

2021 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks, pankrotihalduri tasu määramiseks ja

jagamiseks ning lõpparuande kinnitamiseks.

2. Viru Maakohus jättis 29. mai 2025 määrusega kinnitamata AS Alkor Produkt Grupp

(pankrotis) endise pankrotihalduri Gennadi Mihelsoni poolt pankrotimenetluses tehtud

kulutused summas 19 541 eurot 98 senti (resolutsiooni p 1); määras endise pankrotihalduri

tasuks 2901 eurot 23 senti, millele lisandub sotsiaalmaks 957 eurot 41 senti (resolutsiooni p

2); jättis Gennadi Mihelsoni taotluse aegumise kohaldamiseks endise pankrotihalduri

Gennadi Mihelsoni poolt tehtud kulutuste hüvitamisel ja tasaarvestamisel rahuldamata

(resolutsiooni p 3); jättis endise pankrotihalduri Gennadi Mihelsoni tasu 2901 eurot 23 senti,

millele lisandub sotsiaalmaks 957 eurot 41 senti endisele pankrotihaldurile välja maksmata

(resolutsiooni p 4); tasaarvestas endisele pankrotihaldurile Gennadi Mihelsonile määratud

tasu summas 2901 eurot 23 senti, millele lisandub sotsiaalmaks 957 eurot 41 senti

pankrotimenetluses kinnitamata kulutustega summas 19 541 eurot 98 senti (resolutsiooni p

5); jättis endise pankrotihalduri Gennadi Mihelsoni kohustuseks AS Alkor Produkt Grupp

(pankrotis) ees pärast pankrotihalduri tasust kohtu poolt kinnitamata kulutuste mahaarvamist

kokku 15 683 eurot 34 senti (resolutsiooni p 6); kohustas endist pankrotihaldurit Gennadi

Mihelsoni tagastama AS Alkor Produkt Grupp (pankrotis) pankrotivarasse 15 683 eurot 34

senti 60 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p 7).

3. Endine pankrotihaldur Gennadi Mihelson esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada osas, millega jäeti kinnitamata tehtud kulutused summas 19 541,98 eurot

(resolutsiooni p 1), jäeti Gennadi Mihelsoni taotlus aegumise kohaldamiseks kulutuste

hüvitamisel ja tasaarvestamisel rahuldamata (resolutsiooni p 3), jäeti tasu 2901,23 eurot

välja maksmata, kuna teostati tasaarveldus (resolutsiooni p 5), arvutati tagastamisele

kuuluvaks kohustuseks 15 683,34 eurot (resolutsiooni p 6), milline summa kohustati

Gennadi Mihelsonil tagastama võlgniku pankrotivarasse (resolutsiooni p 7).

Endine pankrotihaldur taotleb uue määruse tegemist, millega rahuldada taotlus aegumise

kohaldamiseks ja kinnitada endise pankrotihalduri Gennadi Mihelsoni poolt

pankrotimenetluses tehtud kulutused summas 19 541 eurot 98 senti. Määruskaebusega

seotud menetluskulud palub kaebaja jätta võlgniku kanda.

4. Pankrotihaldur Tarmo Villmann palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

5. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata, võib ringkonnakohus TsMS § 667 lg 1 teise lause järgi teha

määruse kirjeldava ja põhjendava osata.

Ringkonnakohus selgitab, et kohus määrab haldurile tasu pankrotimenetluse lõppemisel,

olles eelnevalt ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihalduri tasu

varasem kindlaksmääramine ei ole põhjendatud seetõttu, et enne lõpparuande kinnitamist ei

ole täielikku ülevaadet pankrotimenetluse tulemustest ja menetluse eesmärkide täitmisest.

Korraldus, kus haldur saab tasu alles menetluse lõppemisel, võimaldab kohtul vajadusel

halduri tehtud põhjendamatud kulud tasaarvestada halduri tasu arvel (Pankrotiseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. § 65, lk 683).

Kui kohus vabastab halduri tema kohustustest enne menetluse lõppu PankrS §-i 68 alusel,

peab haldur esitama tasutaotluse 30 päeva jooksul halduri vabastamise määruse jõustumisest.

Taotluse kohene esitamine on vajalik seetõttu, et tagada menetluses ülevaade võimalikest

menetluskuludest. Kohus ei pea vabastatud haldurile määrama tasu tema vabastamisega

samal ajal. Kehtib PankrS § 65 lg-s 1 sätestatud põhimõte, et üldjuhul määrab kohus

haldurile tasu pankrotimenetluse lõppemisel.

Menetluse lõpetamisel pankrotihaldurile tasu määrates on kohtul kohustus kontrollida, kas

haldur on oma ülesannete täitmisel teinud pankrotivara arvel üksnes vajalikke ja põhjendatud

kulutusi. Kui kohus tuvastab, et osa kulutustest ei olnud vajalikud või põhjendatud, ei kuulu

need kinnitamisele ning kohus arvab vastava summa halduri tasust maha, st kulud

tasaarvestatakse haldurile makstava tasuga. Võlaõigusseaduse §-ga 198 võrreldes on

tegemist erisättega, mis võimaldab kohtul teostada tasaarvestuse ilma tasaarvestava poole

tahteavalduse või halduri nõusolekuta. (Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 65,

lk 701). Nii pankrotihalduri tasunõue kui ka pankrotivara nõue põhjendamatult tehtud

kulutuste arvelduseks muutuvad sissenõutavaks alles tasu määrava kohtumääruse

jõustumisel. Kuna määrus ei ole veel jõustunud, ei ole kumbki nõue sissenõutav.

Tasaarvestuse eelduseks on vastastikuste ja samaliigiliste nõuete olemasolu ning nende

sissenõutavus. Kui nõuded ei ole veel sissenõutavad, ei ole tekkinud tasaarvestusolukorda

materiaalõiguslikus mõttes. Seetõttu ei saa käesoleval juhul rääkida ka aegunud nõude

tasaarvestamisest võlaõigusseaduse § 200 lg 2 tähenduses. Seega ei kujuta põhjendamatute

kulutuste mahaarvestamine halduri tasust endast tasaarvestust VÕS mõttes, vaid on osa tasu

suuruse kindlaksmääramisest. Kohus määrab halduri tasu ulatuse, hinnates ühtlasi, millised

pankrotivara arvel tehtud kulutused on põhjendatud ja millised mitte. Tegemist on tasu

netosumma kujundamisega, mitte kahe iseseisva ja sissenõutava nõude vastastikuse

tasaarvestamisega.

Ringkonnakohus selgitab, et kulude kinnitamine (või kinnitamata jätmine) ning kahju

hüvitamise nõue on õiguslikult eraldiseisvad instituudid, millele kohaldub erinev

regulatsioon. Kulude kinnitamise küsimus lahendatakse pankrotimenetluse raames tasu

määramisel, samas kui kahju hüvitamise nõue eeldab eraldi nõuet ja selle materiaalõiguslike

eelduste tuvastamist. Seetõttu on määruskaebuse esitaja seisukoht ekslik osas, milles ta seob

kulutuste kinnitamata jätmise kahju hüvitamise nõude aegumisega. Kulutuste kinnitamata

jätmine ei sõltu kahju hüvitamise nõude võimalikust aegumisest.

PankrS §-i 84 ja TsMS § 477² lg-s 1 sätestatut arvestades on maakohus andnud endisele

pankrotihaldurile korralduse (teinud ettekirjutuse) enammakstud väljamakse pankrotivarasse

tagastamiseks. Kuivõrd kohtu ettekirjutus ei ole täitedokument, tuleb halduri keeldumisel

vabatahtlikult põhjendamatute kulude hüvitamiseks esitada halduri vastu hagi

põhjendamatult tehtud kulude tagasinõudmiseks pankrotivarasse alusetu rikastumise sätete

alusel. Selle nõude aegumisele aga kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 151 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt)