2-25-104741/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-104741

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA rahalise nõudega hagi

M Si vastu

Tsiviilasja hind

20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja E A

Kostja M S (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

Kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist

kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-25-104741

Selgitused

1. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Eelnevast tulenevalt kohus märgib vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 29.09.2022

sõlmitud parkimisleping, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

Menetluskulud.

3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et

kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt nt Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus

tsiviilasjas nr 2-17-18531/37, p 20).

4. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest (TsMS § 486 lg 2). Hageja maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue oli kokku 35 eurot,

millest kostja on enda algatuslikult hüvitanud 15 eurot (leppetrahvi katteks). Hagejal oli õigus

pöörduda kohtusse nõude maksmapanekuks leppetrahvi osas. Hageja on sisuliselt loobunud nõudest

osaliselt seetõttu, et kostja on menetluse kestel nõude osaliselt rahuldanud. TsMS § 168 lg 4 näeb ette

sellisel juhul menetluskulude jätmise kostja kanda.

5. Kuigi kohus jätab hagi, hagimenetluses muudetud nõude osas, täies ulatuses rahuldamata, oli

hageja esialgselt esitatud nõue põhjendatud ca pooles ulatuses. Arvestades, et kostja on ise

põhjustanud enda vastu suunatud rahalise nõudega kohtusse pöördumise vajaduse, oleks

menetluskulude jätmine TsMS § 162 lg 1 alusel ainult hageja kanda ebaõiglane.

6. Eelnevast tulenevalt ja TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik