2-24-135327/18 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-135327

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-135327

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P.O vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1145,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht XXX, 10149, Tallinn, e-post XXX), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX)

Kostja: P.O (isikukood XXX; registrijärgne elukoht

XXX, 90302, XXX)

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt P.O (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja

LHV Finance AS vahel sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 4845546 ja

28.06.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le loovutusest tulenev põhivõlgnevus

555,15 eurot.

3. Välja mõista kostjalt P.O hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevuselt (555,15 eurot) viivis määraga 15,90% aastas, 0,04% päevas alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Välja mõista P.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa maksed vastavalt 04.11.2025 esitatud ümberarvestusele

järgmiselt:

Makse

tähtpäev

Summa,

eurodes

20.03.2026

21,50

20.04.2026

21,50

20.05.2026

21,50

20.06.2026

21,50

20.07.2026

21,50

20.08.2026

21,50

20.09.2026

21,50

5. Välja mõista P.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks käesoleva kohtuotsuse

2-24-135327

resolutsiooni punktis 4 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

viivis määraga 0,04% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni.

6. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded P.O vastu mõista kostjalt

välja põhivõlgnevus 91,83 eurot, intress 74,51 eurot, lepingutasu 18,02 eurot, enne

hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis 128,56 eurot ja viivis, mis ei olnud

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud alates 28.01.2025 kuni

kohtuotsuse jõustumiseni.

Menetluskulud

7. Jätta menetluskulud 70,6% ulatuses kostja ja 29,4% ulatuses hageja kanda.

8. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud. Määrata Aktiva

Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 700,00 eurot

(riigilõiv 280,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20,00 eurot ja

lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 400,00 eurot).

9. Mõista kostjalt P.O Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude

hüvitis summas 494,20 eurot. P.O-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

10. Välja mõista kostjalt P.O Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (494,20 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse TsMS § 405 lg 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 02.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 933,30 euro saamiseks. Kohus tegi 03.10.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonna 7.01.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohtu

8.01.2025 määrusega kohustas kohus Aktiva Finance Group OÜ-d esitama oma nõue (hagi)

P.O vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Aktiva

Finance Group OÜ esitas 28.01.2025 hagiavalduse.

Hageja seisukohad

2. Hageja palub kostjalt välja mõista järelmaksu müügilepingust tulenev põhivõlgnevus 797,48

eurot, lepingutasu 18,02 eurot, intressivõlgnevus 74,51 eurot, peale lepingu ülesütlemist

sissenõutavaks muutunud viivis 128,56 eurot ja täiendav viivis 128,60 alates 29.01.2025 kuni

võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja

2-24-135327

mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Kostja ostis müüjalt Klick Eesti AS-lt (edaspidi ka müüja) kaupa ja sõlmis selleks 02.03.2023

LHV Finance AS’ga (edaspidi ka faktoor) järelmaksu müügilepingu nr 4845546. Kostja ja

faktoor leppisid kokku kauba omandamiseks võimaldava järelmaksu summas 902,98 eurot ja

kostja kohustub tegema faktoorile igakuiseid tagasimakseid 34,19 eurot kuus (välja arvatud

esimene makse, milles suurus oli 41,53 eurot ja viimane makse, mille suurus on 34,33 eurot)

42 kuuks intressimääraga 15,90% aastas ehk 0,04% päevas. Kuutasuks leppisid pooled kokku

8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt. Lepingutasuks leppisid pooled

kokku 19,90 eurot, mis tasutakse samuti osamaksetena 0,47 eurot kuus (välja arvatud viimase

makse suurus 0,63 eurot).

4. Vastavalt Järelmaksu müügilepingu eritingimustele „Lepingu tingimused“ on krediidi

kulukuse määr 31,87% ja krediidikulu kogusumma 1443,46 eurot.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seoses andis hageja hagis järgmised

selgitused. Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks saab krediidiandja andmeid kliendilt

endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kostja on 22.01.2023 esitanud krediidiandjale

järelmaksu taotluse, mis on registreeritud numbriga 1635991. Taotlus on suunatud

analüüsimiseks manuaalsesse protsessi st, et laenuspetsialist on täiendavalt kontrollinud

taotlejaga seotud andmeid. Laenusaaja on märkinud taotlusel oma sissetulekute suuruseks

1300,00 eurot, millise summa on laenusaaja kõrvutanud statistiliste andmetele. Kuna

statistliste andmetega (statistikaameti andmetel laenusaaja elukohajärgse piirkonna keskmise

sissetulekuga) kõrvutamisel on laenusaaja märkinud oma sissetuleku suuremana, siis on

arvestanud krediidiandja sissetulekuna 1099,00 eurot. Krediidiandja on kontrollinud

laenusaaja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest

andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja

krediidiregister) tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel.

Samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Krediidiandja on laenusaaja

osas väljaarvutatud LHV skoor, mis on sisuliselt laenusaaja maksejõuetuse tekkimise

tõenäosuse kalkuleerimine, mis hindab laenusaaja maksejõuetuse tõenäosust. Väljaarvutatud

skoor on jäänud kehtestatud vahemikku, mille tulemusena saab laenuspetsialist teha

positiivse krediidiotsuse. Arvestades järelmaksu müügilepingu krediidisummat 902,98 eurot,

mille tagasimaksed on jaotatud 42 kuu peale ning igal kuul tasutakse ligikaudu 34,19 eurot.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse

tegemisel on lähtutud eeldusest, et tööealine, tööd tegev ja senise korrektse maksekäitumisega

mõistlik isik tuleb toime eeltoodud igakuise tagasimakse tasumisega summas 34,19 eurot.

6. 04.11.2025 esitas hageja kohtule nõude ümberarvestuse milles tõi välja, et kostja sai lepingu

alusel laenu kokku summas 902,98 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas

197,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud

summa 705,63 eurot (902,98- 197,35). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei

saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.01.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei

olnud võlgnik osamaksetega võlas. 04.11.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa

osamaksed summas 469,15 eurot so 10.- 31. osamaksed so 20.01.2024 -20.10.2025. Hageja

palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksete summa ja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Kostja on viimase makse teinud 23.05.2023. Seega ei

ole kostja hageja pöördumistele vastanud ega lahendusi võlgnevusele otsinud. Ka

kohtuvälises menetluses ei ole kostja samuti võlgnevust tasunud ning varasemas

kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt osalenud. Seega esinevad erandlikud asjaolud,

mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Hageja palub välja mõista

2-24-135327

viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses

viivisemääras s.o 15,90% aastas, 0,05% päevas ja välja mõista viivis ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,04% päevas alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

7. Hageja esitas 13.02.2026 kohtule oma lõplikud seisukohad leides, et on põhjalikult, selgelt ja

detailselt selgitanud oma nõuet ja selle kujunemist. Kostja on saanud laenuks raha, kostjal on

laenu tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intressi. Seega on intressi nõue

põhjendatud. Kuna kostja rikkus lepingulisi kohutusi, laenumakseid korrapäraselt ja

õigeaegselt ei tasunud, on põhjendatud ka viivise ja sissenõudmiskulude nõue. Samuti esitas

hageja enda menetluskulude nimekirja mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 280,00 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 780,50 eurot.

Kostja seisukoht

8. Kostjale toimetati hagi koos lisadega ja 21.03.2025 määrus kätte avalikult, vastavasisulise

teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 23.04.2025. Kostja ei vastanud hagiavaldusele

tähtaegselt (07.05.2025) ega ole käesoleva ajani vastust esitanud. Hageja 04.11.2025

seisukoht on kostjale kätte toimetatud vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes, 18.11.2025 ja kättetoimetamisega kättetoimetamisportaali KÄPo vahendusel

25.11.2025. Kohtu määratud tähtajaks kostja oma seisukohta ei esitanud ega ole seisukohta

esitanud käesolevani.

Kohtu põhjendused

9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja

lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud

kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

11. Hageja nõuded tulenevad Klick Eesti AS, kostja ja AS LHV Finance vahel sõlmitud

järelmaksuga müügilepingust nr 4845546 (dtl 34-43). Tegemist on faktooringlepinguga,

millega üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise

nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel

faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või

osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel

2-24-135327

krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu

hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma (VÕS § 256 p

2). Järelmaksuleping on kostja poolt allkirjastatud (dtl 34). Seda, et krediidiandja on

faktooringukliendi ees võetud kohustuse täitnud tõendab hageja 16.03.2023

maksekorraldusega nr Z7404 (dtl 43). Kohus eeltoodust tuvastab, et hageja nõude aluseks

olev leping on sõlmitud ning krediidiandja on enda lepingulised kohustused nõuetekohaselt

täitnud.

12. Kohus on seisukohal, et kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist lisaks

faktooringulepingule ka tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse VÕS § § 402 lg 1 mõttes.

AS LHV Finance osutas faktoorina teenust, millega võimaldati füüsilisest isikust kostjal

sõlmida intressiga järelmaksuleping ostu sooritamiseks Klick Eesti AS-ilt. Vaidlust ei saa olla

selles, et AS LHV Finance on kostjale krediiti andnud enda majandus- ja kutsetegevuses

tegutsedes. Kostja on füüsiline isik. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks

järeldada, et kostja tegi krediidiandjaga lepingut sõlmides tehingu, mis seostub tema

majandus- ja kutsetegevusega. Seega on kostja krediidiandjaga lepingu sõlminud tarbijana

(VÕS § 1 lg 5).

13.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja kinnitusel on

kostjale edastatud teavitus nõude loovutamise kohta. Kostja ei ole vastuväidet nõude

loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et

hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või

kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõude loovutamisest teada

vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning esialgse võlausaldaja nõue on kehtivalt hagejale

loovutatud.

14. Esmalt kontrollib kohus, kas lepingus märgitud krediidi kulukuse määr jääb VÕS § 4062 lg 1

sätestatud piiridesse. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal

02.03.2023 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

krediidi kulukuse määr 15,31%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks

krediidi väljastamise ajal oli seega 45,93%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse

võetud krediidisummat, laenulepingus kokkulepitud intressimäära, laenulepingu tasu.

Arvutamiseks kasutati järgmisi eelduseid: kogu krediit võetakse tarbija poolt kasutusse

viivitamata ja täies mahus ning tagastatakse järelmaksuga müügilepingus kokku lepitud

perioodil ja tähtaegadel.

15. Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku ning arvutuse tulemus

ei ületanud 45,31%, kuid jäi ka allapoole lepingus märgitud krediidi kulukuse määra. Kuivõrd

kalkulaatori juures on märgitud, et antud kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki

lisaeeldusi, mida krediidiandjad on erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi

kulukuse määra arvutamisel kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda

tegelikust krediidi kulukuse määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks,

mille puhul tuleks pidada lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega vastuolus

olevaks.

2-24-135327

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

17. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on

krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma,

et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või

krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid

selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja

finantsolukorrale.

18. VÕS § 4034 lg 2 ütleb, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija

kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust.

19. Hageja kirjeldusel on kostja krediidivõimelisust hinnatud kostjalt endalt saadud andmete ning

sisemiste ja väliste andmebaaside andmete alusel. Laenusaaja taotluses märgitud sissetuleku

1300,00 euro on krediidiandja kõrvutanud statistikaameti andmetega kostja elukohajärgse

piirkonna keskmise sissetulekuga ning arvestanud võlgniku sissetulekuna 1099,00 eurot.

Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena

nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud tal

krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Lepingu alusel oli igakuine osamakse suuruses

34,19 eurot (va esimene ja viimane maksegraafiku järgne osamakse). Eelnevat tõendab hageja

AS LHV Finance 20.01.2025 vastutustundliku laenamise selgitustega (dtl 46-55).

20.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel üles näidanud

vajalikku hoolsust (VÕS § 4034 lg 2). Sätte teise lause kohaselt tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3

punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

2-24-135327

21. Hagis toodud andmete kohaselt (dtl 26) on kostja oma sissetulekute suuruse kõrval teatanud

krediidiandjale enda laenude ja liisingute kuumaksed kokku, et tal puuduvad krediitkaartide ja

arvelduskrediitide kasutatud limiidid ning tal on üks ülalpeetav.

22. Hagist ei nähtu, et kosjtalt oleks küsitud tema igakuiste majapidamiskulude suurust ega ka,

kas ning kuidas on arvestatud asjaoluga, et kostjal on üks ülalpeetav. Kostja poolt

deklareeritud sissetulekut on tema krediidivõimelisuse hindamise käigus kõrvutatud

statistilise võlgniku elukohajärgse keskmise sissetuleku suurusega, kuid välja ei ole toodud

asjaolusid mis näitaks, et krediidiandja on astunud samme kostja poolt avaldatud sissetulekute

suuruse välja selgitamiseks-kontrollimiseks. Hagist ei nähtu, et hageja oleks küsinud kostjalt

täiendavaid küsimusi seoses varasemate finantskohustustega (varasemate lepingute kestus,

igakuise tagasimakse suurus). Samuti ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud pangakonto väljavõtet

või esitatud kostjale täiendavaid küsimusi. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele

tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

23. Käesoleval juhul aga ei ole kostja varalist seisu tegelikkuses välja selgitatud. Asjaolu, et

tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste

kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike,

et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega

kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele

tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Hagis välja toodust ei nähtu, et

kostjalt oleks küsitud tema majapidamiskulude suurust või arvestatud majapidamiskuludega

krediidiandja poolt määratud üldkohaldatavas määras. Samuti ei nähtu hagist, et krediidiandja

oleks teinud mingeid pingutusi kontrollimaks kostja teavet tema sissetulekute suuruse kohta.

24. KAVS § 50 lg 4 näeb ette võimaluse tarbija esitatud teabe kontrollimisel mitte küsida tarbija

krediidiasutuse konto väljavõtet, kuid seda ainult sellisel juhul, kui muu kogutud teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus on eelpool toodule tuginedes

seisukohal, et krediidiandja ei olnud kogunud piisavalt muud teavet, mille põhjal saanuks

kostja krediidivõimelisust hinnata ilma kostjalt konto väljavõtet küsimata.

25. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et

krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust

või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist

krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada

oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

26. Hageja poolt väljatoodu pinnalt ei ole kohtu hinnangul võimalik jõuda veendumusele, et

hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisele eelnevalt on krediidiandja tuvastanud nii

kostja sissetulekute kui kohustuste suuruse. Kostjalt enne lepingu sõlmimist arvelduskonto

väljavõtet ei küsitud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks enne hageja

nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente või

andmeid krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

27. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud hageja

nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud

piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.

28.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

2-24-135327

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

29. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne.

30. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Hagi

kohaselt saatis krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 08.12.2023 milles tõi

välja, et kostjal on tähtaegselt tasumata järgmised arved: nr SI5932657 tähtajaga 20.08.2023,

nr SI5981105 tähtajaga 20.09.2023, nr SI6028785 tähtajaga 20.10.2023 ja nr SI6075991

tähtajaga 20.11.2023. Teates hoiatati kostja, et kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 22.12.2023

ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu alates 23.12.2023 erakorraliselt üles (dtl 56-58).

Krediidiandja lõpetas lepingu ühepoolselt võlgnevuse tõttu 23.01.2024 (dtl 62-63).

31. Hageja 04.11.2025 seisukohas avaldas, et kui lugeda kõik kostja maksed põhinõude katteks ei

saaks sellisel juhul lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud

võlgnik osamaksetega võlas (dtl 95). Koos 04.11.2025 seisukohaga esitatud nõude

ümberarvestuse tulemusena koostatud uue maksegraafiku kohaselt (seisukoha lisa nr 2, dtl

101) nähtub, et nõude ümberarvestamise tulemusena on kostjal täielikult tasutud 20.04.2023

kuni 20.12.2023 osamaksed ja osaliselt tasutud 20.01.2024 osamakse.

32. Kohus eeltoodule tuginedes tuvastab, et krediidiandja ja kostja vahel 02.03.2023 sõlmitud

lepingu ülesütlemine 23.01.2024 ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest

tulenevalt kehtiv.

33. Hageja nõude aluseks oleva lepingu kohaselt on lepingu lõppemise tähtpäev 20.09.2026 (dtl

37). Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist, samuti

ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja

nimetatud ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud.

34. 04.11.2025 seisukoha kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 902,98 eurot

ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 197,35 eurot seega on ümberarvestuse

kohaselt tasutud 1.-9 osamaksed so 20.04.2023-20.12.2023 täielikult ning 10. so 20.01.2024

osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 20.01.2024 osamaksest. Hageja palub kostjalt

välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed ning samuti palub hageja välja mõista

ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast. Kostja on viimase makse teinud 23.05.2023. Seega ei ole kostja hageja

pöördumistele vastanud ega lahendusi võlgnevusele otsinud. Ka kohtuvälises menetluses ei

ole kostja samuti võlgnevust tasunud ning varasemas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt

osalenud. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad kohustused. Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa

kogu lepingu tühisust vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas

vastavalt 24.11.2023 Riigikohtu määrus ts 2-21-13098 p 24. Seega on hageja seisukohast

viivisekokkulepe kehtiv. Sama Riigikohtu lahendi punkti 33. on Riigikohus leidnud et kui

pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama

ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas

lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära

järgi. Hageja palub välja mõista viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt 469,15 eurolt alates

kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 15,90% aastas, 0,05% päevas ja

2-24-135327

välja mõista viivis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,04%

päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

35. Hageja on seega esitanud kohtule alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt ja TsMS § 369 kohase tulevase nõude täitmise nõude, kui kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on kostjale laenu andmisel rikutud.

36. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb eelnimetatud sätete alusel osaliselt rahuldada. Kohus on

eelpool tuvastanud, et kostjale laenu andmisel ei järginud krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja nõude aluseks oleva lepingu ennetähtaegne ülesütlemine ei ole

eelnevast tulenevalt kehtiv ja lepingus kokku lepitud laenu tagastamise tähtpäev ei ole

saabunud. Hageja selgitusel tegi kostja viimase makse 23.05.2023. Kohtule 04.11.2025

esitatud faili nimega Saldo_4845546 (lisa 2, dtl 97-100) kohaselt tegi kostja krediidiandjale

viimase makse 31.07.2023. Kostjal on 03.02.2023 lepingust tulenev kohustus, mida kostja ei

ole pikaaegselt täitnud, ka kohtumenetluse ajal ei ole kostja üles näidanud huvi enda

kohustuste täitmise vastu mistõttu esinevad kohtu hinnangul erandlikud asjaolud, mõistmaks

kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

37. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on 03.02.2023 lepingu kohaselt sissenõutavaks muutunud

osamaksed perioodil 20.04.2023 kuni 20.02.2026, kogusummas 752,50 eurot, millest kostja

on tasunud 197,35 eurot ja tasumata on 555,15 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 555,15 eurot ja edasiulatuvalt tuleviku

sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt järgmisele graafikule:

Makse

tähtpäev

Summa

20.03.202

21,5

20.04.202

21,5

20.05.202

21,5

20.06.202

21,5

20.07.202

21,5

20.08.202

21,5

20.09.202

21,5

38. Edasiulatuvat intressi nõuet ei ole hageja esitanud.

39. VÕS § 4034 lg 4 tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena

puudub hagejal õigus nõuda muid tasusid peale intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muuks tasuks on 03.02.2023 lepingus

kokku lepitud lepingutasu ning eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue

mõista kostjalt välja lepingutasu 18,02 eurot.

40. Hageja palus 28.01.2025 esitatud hagis mõista kostjalt välja intress lepingus kokku lepitud

määras 15,90% aastas. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse

sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Arvestades, et hageja intressinõue ei

ole selge, jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja intress 74,15 eurot.

2-24-135327

41. 28.01.2025 hagis palub hageja mõista kostjalt välja peale lepingu ülesütlemist ja enne hagi

esitamist sissenõutavaks muutunud viivis 128,56 eurot ja täiendav viivis 126,80 eurot (hagi p

3.1, dtl 30). 04.11.2025 seisukohas hageja palub kohtul, juhul, kui kohus asub seisukohale, et

kostjale krediidi andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt

välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest

lepingujärgses viivisemääras s.o 15,90% aastas, 0,05% päevas ja välja mõista viivis ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,04% päevas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

42. Kuna kohus tuvastas eespool, et hageja nõude aluseks oleva 03.02.2023 sõlmimisel ei ole

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista

kostjalt välja peale lepingu ülesütlemist ja enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis

128,56 eurot.

43. 02.03.2023 sõlmitud lepingu nr 4845546 eritingimuste kohaselt on pooled kokku leppinud, et

viivisemääraks on lepingujärgne intress, minimaalselt EKP intress+8% aastas. Lepingujärgne

intressimäär on 15,90% aastas, 0,04% päevas (dtl 37). Kohus rahuldab hageja nõuded mõista

kostjalt välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse

jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 15,90% aastas, 0,04% päevas ja välja mõista

viivis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,04% päevas alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

44. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi osaliselt põhinõude osas ja edasiulatuva viivisenõude

osas ning jätab muud hageja nõuded rahuldamata.

Menetluskulud

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

46. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd antud asjas kohus rahuldab hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud.

47. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

48. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 280,00 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi

tasu 780,50 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

49. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb TsMS §§ 139 lg 2, 124 lg 1 ja RLS § 59 lg 1. Riigilõivu

summas 280 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisast nr 1. Tegemist on seadusest tuleneva ning

seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

50. Hageja selgitusel on lepinguline esindaja koostanud ja kohtule esitanud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ning osutanud hagejale õigusabi kokku 4,5 tundi, tunnitasuga 169

eurot.

51. Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mille

Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 07.01.2025 määrusega üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses ning seega on hagejal õigus TsMS § 4842 kohasele

menetluskulude hüvitisele 20 eurot.

2-24-135327

52. Hageja lepinguline esindaja on teinud menetluses järgmised toimingud: nõude aluseks olevate

dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduste ettevalmistamine.

Hagiavalduste koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 3

tundi; hageja 04.11.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund; hageja

12.02.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 0,5

tundi.

53. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Hageja

selgitusel on hageja lepinguline esindaja esmalt koostanud ja esitanud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ning seejärel hagiavalduse. Kohus on seisukohal, et nõude esitamiseks

vajalike alusdokumentide tellimine, kogumine ja analüüs ning hagi lisade kogumine ja

komplekteerimine on sellised toimingud, mis hageja esindaja pidi tegema juba enne

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ning tasu nende toimingute eest sisaldub TsMS §

4842 alusel kostjalt välja mõistetavas menetluskulude hüvitises. Kohus on seisukohal, et

hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 tundi.

04.11.2025 ja 12.02.2026 seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu peab

kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt märgitud ulatuses. Seega on kohtu hinnangul

hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku ajakulu õigusabi osutamisel 3,5 tundi.

54. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu

170 eurot (3-2-1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud

vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Neil kaalutlustel peab kohus hagiavalduse ja 04.11.2025 seisukoha koostamisel osutatud

õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120,00 eurot/tunnis.

55. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole selline toiming, mis eeldaks samal tasemel

õigusteadmisi nagu eeldab hagi või täiendavate seisukohtade koostamine. Samuti on tegemist

nö tüüpdokumendiga, kus tuleb sisuliselt täita lünki. Koos menetluskulude nimekirjaga

esitatud hageja lõplike seisukohtade koostamine ei eeldanud kohtu hinnangul samuti

põhjalikku õiguslikku analüüsi. Kohus leiab eelnevale tuginedes, et menetluskulude nimekirja

koostamise põhjendatud tunnitasu on 80,00 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamise

ajakulu põhjendatust on kohus eespool juba hinnanud.

56. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 280,00 + 20,00 + (3*120,00) +

(80/2) = 700,00 eurot, millele käibemaksu ei lisandu, kuna e-äriregistri andmetel on nii hageja

kui hageja lepinguline esindaja käibemaksukohustuslased.

57.Hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja

mõista 70,6% hageja menetluskuludest ehk 494,20 eurot.

58. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse

esitanud. Kohus rahuldab taotluse.

59. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

2-24-135327

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse

menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik