3-26-540/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-540

Kohtuasi

X-i kaebus karistusseadustiku § 692 lõike 6 muutmiseks

ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja (eelduslik) – Justiits- ja Digiministeerium

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja kriminaalasja number

tähemärkidega X ja Y.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 26. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles taotleb karistusseadustiku (KarS) § 692 lg 6 muutmist. Vastustajaks on kaebaja märkinud

Justiits- ja Digiministeeriumi.

2. Kaebaja tõstatab küsimuse võrdväärse karistuse kohaldamise tingimustest ning märgib kaebuses

kokkuvõtvalt järgmist. KarS § 692 lg-t 6 rakendatakse üksnes narkomaania ja seksuaalsuunitluse

häirete korral. Seadusandja peaks kaaluma ka alkohoolikute tõsise mõjutamise võimaluse loomist,

kuna väga paljud vajavad ravi ka alkoholi osas, aga riik antud asjas hetkel mingeid võimalusi ei

näe. Kaebaja taotleb kaebusega halduskohtult muuta KarS § 692 lg-t 6 ka alkohoolikute puhul, kes

tahavad oma elus pööret teha. Väljaspool vanglat on spetsialistid ja suurem tõenäosus raviga

tegeleda, mis annaks ka tulemusi tunduvalt rohkem.

3-26-540

Kaebaja leiab, et selle sätte muutmine ja laiendamine ka alkoholi liigtarvitajatele oleks nende

inimeste suhtes võrdväärne kohtlemine. Kaebaja palub ebavõrdse kohtlemise puhul mõista välja

3500 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust

tahtest (HKMS § 2 lg 4).

HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on praegusel juhu KarS § 692 lg 6 muutmine selliselt, et see

kohalduks lisaks narkomaania ja seksuaalsuunitluse häiretele ka alkoholisõltuvuse korral ja tagaks

isikute võrdse kohtlemise. Kaebaja taotleb ka ebavõrdse kohtlemise tõttu 3500 euro

väljamõistmist.

5. KarS § 692 lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo

eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada

vangistuse raviga. Ravi selle paragrahvi tähenduses on kas narkomaanide sõltuvusravi isikule, kes

on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu, või seksuaalkurjategijate kompleksravi täisealisele

isikule, kes on kuriteo toime pannud seksuaalsuunitluse häire tõttu (KarS § 692 lg 6).

6. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse

tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks

pöörduda.

7. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 2 võib

seadusega halduskohtu pädevusse anda ka muu ülesande. HKMS §-s 5 on täpsemalt sätestatud

halduskohtu volitused.

8. Seega on halduskohtu ülesandeks eelkõige tema pädevusse kuuluvate avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine. Halduskohtu pädevuses ei ole kaebajate kaebuste alusel kehtivate seaduste

muutmine ega kehtetuks tunnistamine. Seadusandlik võim (st seaduste vastuvõtmine ja muutmine)

kuulub põhiseaduse §-st 59 tulenevalt Riigikogule. Halduskohus saab konkreetset vaidlust

lahendades tunnistada põhiseadusevastaseks seaduse, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja

vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (põhiseaduse § 15 lg 2), ning jätta selle

kohaldamata (HKMS § 158 lg 4). Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist vaidlusega,

mida sisuliselt lahendades saaks halduskohus võtta seisukoha KarS § 692 põhiseaduspärasuse osas

ja mõjutada selle sätte kohaldatavust.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja tõstatatud küsimust on käsitlenud ka kohtud

kriminaalasju lahendades. Kohtupraktikas kriminaalasjades on kujunenud seisukoht, et KarS § 692

lg 6 p 1 järgi on võimalik vangistust asendada narkomaanide sõltuvusraviga, mitte

alkoholisõltuvuse raviga ning et tegemist on seadusandja sihipärase valikuga (Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-24-5152, p 15). Kolleegium ei pidanud

seetõttu viidatud asjas võimalikuks KarS § 692 kohaldamisala analoogia korras alkoholisõltuvuse

ravile laiendada.

3-26-540

9. Kaebaja on enda kaebuses vastustajana märkinud Justiits-ja Digiministeeriumi. Ministeeriumi

põhikirja punktide 7 ja 9 kohaselt kuulub Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala ülesannete

hulka ka õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine, sh karistusõiguse valdkonnas.

Halduskohtu pädevuses ei ole aga Justiits- ja Digiministeeriumile õigusloomealaste korralduste

andmine ega edastamine. Kaebajal endal on võimalik pöörduda ettepanekutega Justiits- ja

Digiministeeriumi poole vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse § 2 lg-le 1 märgukirjaga, mis muu hulgas on ette nähtud ka

ettepanekute tegemiseks valdkonna arengu kujundamiseks.

10. Kaebaja on taotlenud ka ebavõrdses kohtlemise tõttu 3500 euro (hüvitise) väljamõistmist.

Kaebusest saab järeldada, et kaebaja peab kahjunõude alusena silmas narkootiliste ainete

sõltuvusega ning alkoholisõltuvusega isikute ebavõrdset kohtlemist KarS § 692 kohaldamisel.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja süüdi mõistetud kriminaalasjas nr Y KarS § 424 lg 2

alusel (mootorsõiduki korduv joobeseisundi juhtimine). Seega ei saa küll välistada kaebaja

puutumust KarS § 692 kohaldamisega, kuid kaebajal on olnud võimalus karistuse raviga

asendamist taotleda vastavas kriminaalmenetluses ning teda mitterahuldavaid kohtulahendeid

karistuse asendamisest keeldumise puhul korrakohaselt edasi kaevata. Tegemist on vaidlusega,

mida sisuliselt lahendatakse kriminaalkohtumenetluse normide järgi ning sellisest õigussuhtest

võrsuv hüvitamisnõue ei kuuluks lahendamisele halduskohtus. Seetõttu ei pea kohus ka vajalikuks

kaebajalt täpsemalt välja selgitada, kas kaebaja peab ebavõrdselt koheldud isikuna silmas ainult

iseennast või erinevate sõltuvustega süüdimõistetuid üldisemalt.

Kohtu hinnangul ei ole kaebajale saanud tekkida hüvitamisel kuuluvat kahju, mida kaebaja poleks

saanud ära hoida kriminaalmenetluse raames.

11. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse

ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta

kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti

halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kaebaja taotlust sõnastuses „jätta riigilõiv riigikanda kuna mul puuduvad rahalised vahendid“

käsitab kohus menetlusabi taotlusena riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kuna kohus tagastab kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, puudub ka vajadus sisuliselt

lahendada kaebuse esitamisel tasutava riigilõivu tasumise või sellest vabastamise küsimust ning

vastav taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

13. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja kriminaalasja numbri (määruse

põhjenduste p-s 10) tähemärkidega X ja Y (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik