2-20-10818/242 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Indrek Parrest, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-10818

Tsiviilasi

Ants Leuska hagi Haimar Leuska vastu

kinkelepingust taganemiseks, kostja nõusoleku

andmise

kohustuse

tuvastamiseks

ja

kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku

asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. juuni 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ants Leuska määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ants Leuska (ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heldur Otti

Kostja: Haimar Leuska (ik XXXXXXXXXXXX,

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Landberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 12. juuni 2025 määrus muutmata ja Ants Leuska

määruskaebuse rahuldamata.

2. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus jättis 20. detsembri 2023 otsusega Ants Leuska (hageja) hagi Haimar

Leuska (kostja) vastu kinkelepingust taganemiseks, kostja nõusoleku andmise kohustuse

tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku asendamiseks rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 10. jaanuari 2025 otsusega

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi, jättis hageja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kohtud

märkisid, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist. Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust 10. märtsi 2025 määrusega

menetlusse, jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda ning märkis, et

kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta.

2. Kostja 6. novembri 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kandis ta maakohtus

menetluskulusid kokku 2876,50 eurot koos käibemaksuga. Kostja tõi välja Osaühingu

Advokaadibüroo Küllike Namm (AB Küllike Namm), OÜ HUGO (Hugo) ja OÜ Civicrim

arvete kuupäevad, numbrid ning summad koos toimingute, ajakulu ja tunnitasuga. Kostja 12.

novembri 2024 nimekirja järgi kandis ta apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku

1141,92 eurot koos käibemaksuga. Kostja tõi välja AB Küllike Namm kahe arve kuupäevad,

numbrid ning summad koos toimingute, ajakulu ja tunnitasuga. Kostja kinnitas mõlemas

nimekirjas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, ja palus märkida, et hagejal

tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Kostja kinnitas 29. mai 2025

teates, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada.

3. Hageja ei pidanud 17. novembri 2023 menetlusdokumendis kostja õigusabikulude

hüvitamist põhjendatuks, sest kostja esindamise töö tegi ära kohtunik, mitte advokaat. 25.

novembri 2024 vastuväites palus hageja jätta kostja apellatsioonimenetluse kulud kindlaks

määramata. Menetluskulusid tõendavate dokumentideta ei ole võimalik kohtul teha

kaalutlusotsustust küsimuses, kas kostjal on üldse tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus,

ega hagejal kujundada seisukohta menetluskulude põhjendatuse kohta. Samuti puudus

käibemaksu hüvitamiseks vajalik kinnitus. Hageja vaidlustas 29. mai 2025 vastuses kostja

maakohtus ja ringkonnakohtus väidetavalt tekkinud menetluskulude suuruse, mille kohta ei

ole esitatud ühtegi arvet. Hageja palus määrata kostjale tähtaja menetluskulusid tõendavate

dokumentide esitamiseks ning jätta tähtaja määramata jätmise või arvete esitamata jätmise

korral kostja menetluskulude suurus kindlaks määramata. Arvete esitamise korral palus hageja

arvamuse andmiseks täiendavat tähtaega. Kui kostja tõendab kulude eest tasumise kohustust,

tuleb menetluskulude suurus määrata kindlaks ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirju

ei saa käibemaksu hüvitamise kohustuse osas tagantjärele korrigeerida.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Viru Maakohus rahuldas 12. juuni 2025 määrusega kostja avalduse menetluskulude

rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt (p 1) ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude katteks 3075,12 eurot (p 2) ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(1933,20 eurolt) viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni (p 3).

TsMS § 174 lg-st 10 ja TsMS § 176 lg-st 1 ei tulene, et käibemaksuga seonduv kinnitus võib

sisalduda üksnes enne lahendi tegemist esitatud kulude nimekirjas. Kohus saab arvestada

kostja 29. mail 2025 esitatud kinnitusega.

Arvete esitamise kohustus on TsMS § 176 lg 6 kohaselt üksnes siis, kui kohus seda nõuab.

Kohtul ei ole kahtlust, et kostjal on tekkinud kohustus osutatud õigusabiteenuse eest tasuda.

Kostjat algselt esindanud Hugo büroo tegutseb justiits- ja digiministeeriumiga sõlmitud

lepingu alusel, et pakkuda Eesti elanikele taskukohaseid õigusteenuseid. Kuna Hugo kaudu

teenuse saamisel on riigi finantseerimise toel kaks esimest teenuse osutamise tundi tasuta ja

teenuse saamiseks sõlmitakse kliendileping, siis riik, kes teenust osaliselt finantseerib,

kontrollib Hugo tegevust. Kohus ei pea topeltkontrolli vajalikuks. Kohtul ei ole tekkinud

vähimatki kahtlust, et kostjat esindas Hugo jurist Harland Paas. Advokaadist esindaja puhul

peab kohus põhjendatuks lähtuda sellest, et kuna advokaadi esindusõigust eeldatakse, siis

tuleb eeldada ka asjaolu, et sellise esinduse eest tekib tasumise kohustus.

Maakohus ei arvestanud OÜ Civicrim arvega, sest OÜ-l Civicrim puudus asjaga seos.

Maakohus tõi välja Hugo ja AB Küllike Namm arvete kirjelduse ning märkis iga arve kohta,

kas ja millises ulatuses peab ta nendes kajastatut põhjendatuks. Maakohus leidis, et esinduste

tunnistasumäärad 33,33 eurot + käibemaks (Hugo arved) ja 180 eurot + käibemaks (AB

Küllike Namm arved) on kaasuse olemust ja osutatud teenuse mahtu arvestades pigem

konservatiivsed ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas 30. juunil 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada määruse p-d 2 ja 3,

millega maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud 3075,12 eurot, ning teha uus

määrus, millega jätta kostja taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks

rahuldamata.

Riigikohus on selgitanud, et esindajakulude tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole

võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Tavaliselt piisab õigusabikulude

tasumise kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest

tasumist tõendavast dokumendist (RKTKm 10. veebruar 2016, 3-2-1-173-15, p 13; 9.

november 2016, 3-2-1-102-16, p-d 13, 14).

Maakohus kohaldas ebaõigesti nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme. Maakohus ei

tuvastanud kostjal õigusabikulude tekkimist ega hinnanud nende suuruse põhjendatust

dokumentaalsete tõendite alusel, millega rikkus TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud menetluskulude

väljamõistmise aluseks olevat põhjendatuse ja vajalikkuse printsiipi VÕS § 2 lg 1 tähenduses

ning Riigikohtu juhiseid, mis välistavad võimaluse, et kohus saaks rahuldada menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse üksnes usalduse alusel poole ja/või tema esindaja suhtes või

tsiviilkohtumenetlusvälisele haldusõiguslikule kontrollile tuginedes ilma vastavat kontrolliakti

uurimata. Hageja vaidlustab väidetavalt tekkinud menetluskulude suuruse, sest kulu on

paljasõnaline, selle kohta ei ole esitatud ühtki arvet.

6. Kostja palub jätta määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses esitatu jääb

arusaamatuks. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja hageja määruskaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659).

9. Ringkonnakohus lähtub maakohtu määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel

määruskaebuse ulatusest (TsMS § 651 lg 1, § 659). Hageja vaidlustab maakohtu määruse

seetõttu, et maakohus ei tuvastanud kostjal õigusabikulude tekkimist ega hinnanud nende

suuruse põhjendatust dokumentaalsete tõendite alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

määras kostja menetluskulud kindlaks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esimesele lausele

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses ega rikkunud materiaal- ja

menetlusõiguse norme, eelkõige põhjendamiskohustust. Hageja väited ei anna alust

teistsuguseks järelduseks.

10. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 5. veebruar 2020, 2-14-14536/153, p

15).

Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 teise lause järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja, milles on detailset näidatud kulude koosseis (TsMS

§ 176 lg 1 esimene lause), või tsiviilasja materjalid. Kohus võib TsMS § 176 lg 6 järgi anda

menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda

esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et kui

vastaspool taotleb kuludokumentide esitamist, peab kohus kas need dokumendid välja

nõudma või põhjendama määruses, miks ta seda vajalikuks ei pidanud (vt

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn

2017, § 176 komm. 3.6.2.b (TsMS I); RKTKm 18. oktoober 2016, 3-2-1-81-16, p 15).

Hageja on iseenesest asjakohaselt viidanud sellele, et ilma õigusabikulude eest tasumise

kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista.

Riigikohtu arvates peab kohus õigusabikulude hüvitamise määruses, sõltumata sellest, kas ta

kohaldas TsMS § 176 lg 6 esimest lauset või mitte, tuvastama õigusabikulude tasumise

kohustust. See tähendab mh selle tuvastamist, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on

õigustatud pool kohustatud õigusabikulusid maksma (RKTKm 10. veebruar 2016, 3-2-1-173-

15, p 13). Tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks õigusabi

osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist (RKTKm 9.

november 2016, 3-2-1-102-16, p 13).

Praegusel juhul põhjendas maakohus määruse põhjendava osa p-s 6 piisavalt, miks ta ei pea

vajalikuks nõuda hageja taotlusele vaatamata kostjalt kuludokumentide esitamist. Maakohtul

ei tekkinud kahtlust, et kostjal on kohustus osutatud õigusabi teenuse eest tasuda.

Toimiku materjalidest nähtuvalt esindasid kostjat menetluses algselt TsMS § 218 lg 1 p-le 2

vastav Hugo jurist Harland Paas, kes tegutses riigi osalise finantseerimise toel õigusabi

osutava Hugo kaudu, mis ühtlasi tagas riigi kontrolli teenuse üle, mille kohta on esitatud

volikiri koos diplomiga (dtl 46, 47). Alates 11. märtsist 2022 esindas kostjat TsMS § 218 lg 1

p-le 1 vastav AB Küllike Namm vandeadvokaat Epp Landberg (dtl 344), kelle esindusõiguse

olemasolu TsMS § 226 lg 1 viimase lause järgi eeldatakse. Kui asja materjalide kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepinguline esindaja, tuleb kohtul lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel ilmselt eeldada seda, et menetlusosalist esindanud lepinguline esindaja

tegi seda tasu eest (vt TsMS I, § 176 komm. 3.6.1.b).

Hageja ei ole toonud oma seisukohtades ega määruskaebuses välja ühtegi asjaolu ega kahtlust,

mis viitaks võimalusele, et kostjal ei kaasnenud kohtumenetlusega kulusid esindajale või

nende hüvitamise kohustust või et kostja esindaja kulude hulka oleks arvatud mingeid

kulusid, mida ei peaks hüvitama ja mille põhjendamatust ei saaks tuvastada menetluskulude

nimekirja alusel. Kostja menetluskulude nimekirjadest nähtusid kõik vajalikud andmed – ära

olid näidatud arved väljastanud äriühingud, arvete numbrid ja kuupäevad, samuti toodud välja

igal arvel kajastatud toimingud, ajakulu, tunnitasu ning tasu kokku. Selle põhjal oli võimalik

hinnata ning maakohus hindaski toimingute, ajakulu ja tunnitasu põhjendatust, samuti seost

arve väljastanud isiku ja kostjat menetluses esindanud isiku vahel. Sealjuures ei pidanud

maakohus põhjendatuks OÜ Civicrim arvet, sest ei näinud sellel menetlusega seost. Hugo ja

AB Küllike Namm arvete puhul hindas maakohus nende põhjendatust ning tõi mh eraldi välja

arved, ajakulu ja tasu, mida ei pidanud täielikult või osaliselt põhjendatuks. Samuti hindas

maakohus esindajate tunnitasumäärasid, pidades neid pigem konservatiivseks ja

kohtupraktikale vastavaks.

Ringkonnakohus märgib, et erinevalt praegusest vaidlusest esinesid hageja viidatud

Riigikohtu lahendites konkreetsed asjaolud, mis andsid alust kahelda esindajakulude tasumise

kohustuse tekkimises. Ühel juhul oli küsitav õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu

kontsernisiseses suhtes korraldatud õigusabi osutamisel (RKTKm 10. veebruar 2016, 3-2-1-

173-15, p-d 2, 13–15). Teisel juhul tõusetus kahtlus menetluskulude nimekirjale lisatud

arvetest, mille saajaks oli märgitud kolmas isik, mis lõppkokkvõttes ei pruukinud siiski

menetluskulude hüvitamist välistada (RKTKm 9. november 2016, 3-2-1-102-16, p 12–14).

11. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4). Seega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)