2-25-2872/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-25-2872

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Kohtuasi

A.Y ja Y.G hagi Z.X vastu elatise

suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 2. juuli 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

A.Y osas 450,45 eurot ja Y.G osas 382,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I A.Y (isikukood XXX )

Hageja II Y.G (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja S.I

Kostja Z.X (isikukood XXX )

Kostja lepinguline esindaja Andrus Post

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 2. juuli 2025 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.Y (hageja I) ja Y.G (hageja II) (lapsed) esitasid 21.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi

Z.X (kostja, isa) vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad suurendada elatist

perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud määrani.

2. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Pärnu Maakohus 18.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-

25-2872 kokkuleppe, millega kostja maksab hagejale I elatist 150 eurot kuus ja hagejale II

150 eurot kuus. Nimetatud elatis ei kata enam hagejate igapäeva kulusid. Hagejate

vajadused on suurenenud, samuti on tõusnud elukallidus.

Vastus hagile

3. Hagejate poolt nõutud elatise suurus on liiga kõrge. Kostja on alates 22.02.2025 töötu ja

tervislikel põhjustel ei ole leidnud püsivat töökohta. Maakohtu 14.05.2025 istungil selgitas

kostja, et ta töötab alates 07.04.2025. Katseajal on miinimumpalk.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus rahuldas 02.07.2025 otsusega hagi ja muutis Pärnu Maakohtu

18.11.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-129346 välja mõistetud elatise suurust.

Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja alates 21.02.2025 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni (s.o 13.05.2031) igakuise elatise järgmiselt: perioodil 21.02.2025

kuni 31.03.2025 igakuine elatis 250,22 eurot (sh baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha

arvutatud lasterikka peretoetus (s.o 225/2)/3)) ja 50% lapsetoetusest 40 eurot). Alates

01.04.2025 igakuine elatis 264,24 eurot (sh baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvutatud

lasterikka peretoetus (s.o 225/2)/3)) ja 50% lapsetoetusest 40 eurot).

Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja alates 21.02.2025 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni (s.o 30.12.2033) igakuise elatise järgmiselt: perioodil 21.02.2025

kuni 31.03.2025 igakuine elatis 212,69 eurot (sh baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha

arvutatud lasterikka peretoetus (s.o 225/2)/3)) ja 50% lapsetoetusest 40 eurot ning

tulenevalt laste vanusevahest elatis vähendatud 15% (s.o 250,22x0,85)). Alates

01.04.2025 igakuine elatis 224,60 eurot (sh baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvutatud

lasterikka peretoetus (s.o 255/2)/3)) ja 50% lapsetoetusest 40 eurot ning tulenevalt laste

vanusevahest elatis vähendatud 15% (s.o 264,24x0,85)).

Maakohus määras, et elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026) vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumise korral muutub ka perekonnaseaduse § 101 lg 5

järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurus. Otsuse

kohaselt tuleb elatis tasuda hagejate ema arveldusarvele iga kuu 5.ndaks kuupäevaks ning

elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse

jooksul tasutud elatisemakseid. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

5. Kohtule esitatud andmetest ja hageja seadusliku esindaja selgitustest järeldub, et hagejate

vajadused on aastate jooksul suurenenud ning ei ole ülemäärased (dtl 5-6, 37-39, 41-46,

47-53, 54, 55-69, 71-72, 73-74). Kostja ei ole laste vajadusi vaidlustanud, vaid pigem

nõustunud, et laste vajadused kasvades suurenevad (dtl 38).

6. Kostja leiab, et ta ei ole võimeline miinimumsummas elatist tasuma. Kohtuistungil

kinnitas kostja, et alates 07.04.2025 töötab ta X OÜ-s. Lisaks selgitas kostja, et tal esineb

tervisega seonduvaid probleeme, mistõttu kõiki töid ei saa teha.

7. Kohus märkis, et asjaolu, et kostja ei tööta või tema töötasu on ebapiisav või tal esineb

tervisega probleeme, ei vabasta kostjat elatise tasumisest miinimummääras. Osalist

töövõimetust kostjal tuvastatud ei ole. Kostja on esitanud ekraanikuva uuringute

kokkuvõttest, millest järelduvalt on kostja kaelalülidest tehtud röntgenülesvõte ja

tuvastatud võimalik diski patoloogia (dtl 82). Kostja on viibinud töövõimetulehel

07.02.2025 kuni 07.03.2025, kuid põhjusena on märgitud haigestumine ja olmevigastus

(dtl 83). Samuti ei tulene muudest tõenditest, millistel põhjustel töövõimetuslehel viibiti,

st ennekõike, kas on tingitud püsivatest terviseprobleemidest. Samuti järeldub kostja

selgitustest, et ravi võimalused on tema tervise jaoks vähemalt osaliselt olemas, nt on

läbinud tablettravi jne (dtl 37-38). Ka kostja ise on näinud probleemile lahendusena, et

„tööd teha ja tervis korda saada“ (dtl 38). Kohtu hinnangul on alust arvata, et kostja ei ole

kasutanud kõiki võimalusi piisava sissetuleku saamiseks. Nimelt järeldub kostja

selgitustest, et muud tööd ta ei taha teha, nt ei ole kostja valmis ümberõpet läbima.

8. Kohus leidis, et käesolevaks ajaks on muutunud mitmed olulised asjaolud, ennekõike

suurenenud laste vajadused ja tõusnud üldine elukallidus. Selleks, et tagada laste

vajadused vajalikus määras, on vajalik 18.11.2020 määrusega välja mõistetud elatist

suurendada. Kostja poolt välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis annaksid alust

vähendada välja mõistetavat elatist alla miinimummäära. Hagejate taotletud

miinimummääras elatis on kooskõlas nende tegelike vajaduste ja reaalsete kuludega ega

ole ülemäärane.

9. Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et hagejad viibivad kostjaga vähem kui 7 ööpäeva kuus.

Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et hagejate ema saab lastetoetust ja lasterikka pere

toetust. Samuti asjaolu, et hagejate vanusevahe on umbes 2 aastat ja 7 kuud.

Apellatsioonkaebus

10. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse osaliselt

tühistada ja välja mõista kostjalt elatis 80 % ulatuses kehtivast miinimumelatisest.

11. Eelmise kohtulahendi tegemisel laste vajadusi ei hinnatud. Käesolevas menetluses ei ole

tõendatud, et laste vajadused oleks viie aasta jooksul tõusnud määrani, mis annaks aluse

välja mõista elatist PKS § 101 sätestatud määras.

12. Kohus ei arvestanud kostja vastuväidetega tema majandusliku olukorra ja tervisliku

seisukorra kohta. Kostjal on püsiv tervisehäire, mis ei võimalda leida tasuvamat tööd.

Kostja teenib miinimumpalga lähedast tulu. Hagejate nõutud määras elatise maksmisel ei

jätku kostjal raha enda kõigi eluks vajalike kulude tasumiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele

13. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles kostjalt mõisteti elatis

välja suuremas määras kui 80 % PKS § 101 järgi arvutatud elatise summast.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).

Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

15. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et elatisnõude aluseks olevad asjaolud on

muutunud ning hagejatel on õigus nõuda elatise suurendamist. Kostja on ise maakohtu

istungil möönnud, et laste vajadused on suurenenud. Samuti ei ole vaidlust selles, et

elukallidus on tõusnud.

16. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et maakohus jättis hindamata laste vajadused.

Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuna hagejad nõudsid

elatist PKS § 101 järgi arvutatud summas, siis ei pidanud hagejad oma igakuiseid vajadusi

tõendama. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, et hagejate vajadused on

väiksemad, s.t sellised, mis annaksid aluse mõista välja elatise alla PKS § 101 järgi

arvutatud summa.

17. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane

vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

18. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et ta ei saa PKS § 101 järgi arvutatud suuruses elatist

maksta, kuna ta teenib miinimumpalga lähedast tulu ja ei ole tervisliku seisundi tõttu

võimeline rohkem teenima.

19. Ringkonnakohus osundab, et Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-

12 p-s 15 selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt

kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Riigikohus on

12.03.2007 otsuses tsiviilajas nr 3-2-1-19-07 p-s 12 märkinud, et vanem on kohustatud

lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva.

20. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole suuteline teenima

suuremat sissetulekut. Kostja on esitanud radioloogilise uuringu andmed, mille kohaselt

on tal võimalik diski patoloogia (dtl 82), ning tõendi, et ta oli 07.02.2025-07.03.2025 töölt

vabastatud haigestumise ja olmevigastuse tõttu (dtl 83). Üksnes nende pinnalt ei ole

võimalik järeldada, et kostja ei ole suuteline oma tervisliku seisundi tõttu rohkem teenima.

Kostja ei ole esitanud tõendit, et tal oleks tuvastatud osaline töövõime. Samuti ei ole

kostja esitanud tõendeid, et ta oleks teinud kõik mõistlikult võimaliku, et saada suuremat

töötasu, kuid see ei ole õnnestunud. Eeltoodule tuginedes puuduvad alused elatise

vähendamiseks alla PKS § 101 arvestatud määra.

21. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud

ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)