2-25-18881/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

26. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-18881;

Bondora AS hagi J.S. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 10515,25 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Bondora AS (registrikood 11483929; aadress Tammsaare tee

56, Tallinn, 11316 Harjumaa)

Hageja esindaja

Keijo Lindeberg (XXX)

Kostja

J.S. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX,; XXX

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista J.S.-ilt (J.S.) Bondora AS kasuks lepingu nr

BL3696416 alusel põhivõlgnevus 2047,87 eurot ja viivis 91,12 eurot; välja mõista

J.S.-ilt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (2047,87 eurot) alates 27.02.2026

kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

2. Välja mõista J.S.-ilt Bondora AS kasuks lepingu nr BL3872647 alusel põhivõlgnevus

1584,24 eurot ja viivis 70,49 eurot; välja mõista J.S.-ilt Bondora AS kasuks välja

viivis põhinõudelt (1584,24 eurot) alates 27.02.2026 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

3. Seoses eelnevaga:

3.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 44% ja hageja kanda 56 %;

3.2 välja mõista J.S.-ilt Bondora AS kasuks menetluskulu 613,58 eurot;

3.3 välja mõista J.S.-ilt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 613,58 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,

kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

3.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

3.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

4. Selgitada:

4.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS §

178 lg 2);

4.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks;

4.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse

või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu

sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud

kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

4.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada;

4.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

4.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

4.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja J.S. on sõlminud järgmised

tarbijakrediidilepingud: 28.04.2023 nr BL3696416, 16.07.2023 nr BL3872647. Kõnealuste

lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 28.04.2023 4253

eurot (summa 253 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 2) 16.07.2023 summas

3721 eurot (summa 221 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja

kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: juuni 2025. a

osamakse, juuli 2025. a osamakse, august 2025. a osamakse ja september 2025. a osamakse.

Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja

võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 19.09.2025 ütlema lepingud erakorraliselt

üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Hageja palub välja mõista J.S.-ilt

Bondora AS kasuks välja 8433,19 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi,

tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude

summalt 4098,9 eurot kokku summas 104,49 eurot ja viivis hagiavalduse esitamiseni

põhinõude summalt 3597,35 eurot kokku summas 141,93 eurot. Mõista J.S.-ilt Bondora AS

kasuks välja põhinõudelt 4098,9 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis 18,99% aastas

alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista J.S.-lt Bondora AS

kasuks välja põhinõudelt 3597,35 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis 29,39% aastas

alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Määrata kindlaks

menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud J.S.-i kanda.

Märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

2. Hageja esitas ka alternatiivse nõude puhuks, kui kohus peaks leidma, et

vastutustundlik laenamine ei ole tõendatud ja määrab selleks puhuks ka maksed uuesti

kooskõlas VÕ S § 4034 lg 7.

3. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja kätte toimetanud kostjale e-

posti aadressil XXX 10.02.2026 hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate

materjalidega. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

6. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1

kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

7. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad.

8. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib

kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

28.04.2023 tarbijakrediidilepingu nr. BL3696416 (dtl 12-33, 52-54) laenuga 4000 eurot (dtl

50) ja 16.07.2023 tarbijakrediidilepingu nr BL3872647 (dtl 34-49, 55-57) laenuga 3500 eurot

(dtl 51).

10. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 19.09.2025 (dtl 58-66). Vaidlust ei ole, et

kostjale on antud laenu kokku 7500 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on

tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on

rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

11. Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

12. Hagiavalduse kohaselt hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle

tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles

on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii)

perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja

juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused

hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja

kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud

maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja mh seda, et kostjal on regulaarne

sissetulek esimese laenu taotlemisel 1647,33 eurot ja teise laenu taotlemisel 3070,67

eurot(neto). Nõue lepingu nr BL3696416 alusel kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed

kohustused igakuiselt summas 668 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud

elamiskuludena 494 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2023 aasta

arvestuslik elatusmiinimum summas 338,23 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele

kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud. Arvestades uue laenu kuumakset (124,48 eurot),

teisi kohustusi (668 eurot), arvestuslike elamiskulusid (494 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel

igal kuul vaba raha 360,85 eurot. Nõue lepingu BL3872647 alusel kostja pangakontolt

nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 1607,83 eurot ja analüüsis on hageja

aluseks võtnud elamiskuludena 921 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud

2023 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 338,23 eurot ning kostja poolt avaldatud

põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud. Arvestades uue laenu kuumakset

(131,4 eurot), teisi kohustusi (1607,83 eurot), arvestuslike elamiskulusid (921 eurot), jäi

kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 410,44 eurot. Seega oli hagejal piisavalt rahalisi

vahendeid elamiskulude tasumiseks (sh Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku

elatusmiinimumi summas ehk hageja poolt faktiliselt arvestatud elamiskulude summas) ning

hagejale jäid ka täiendavad vabad rahalised vahendid. Sellises olukorras oli hageja õigustatud

tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline

teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise

(elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud

hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud

krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe), mistõttu on hageja

täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning krediidileping pole

tühine ka sellel võimalikul alusel (dtl 377-382).

13. Kohus ei nõustu krediidiandja poolse kostja pangakonto väljavõtte tulemustega kostja

krediidivõimelisuse osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav

tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste

täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda

ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kostja pangakonto väljavõttest (dtl

122-376) nähtub selgelt, et kostja igakuised väljaminekud on suuremad kui sissetulekud.

Ajavahemikul 1.01.2023-27.04.2023 on AS ESTO teinud kostjale väljamakseid kokku 1650

eurot ja IPF Digital AS 1366,65 eurot ja ajavahemikus 28.04.2023-15.07.2023 IPF Digital AS

on teinud kostjale väljamakseid kokku 2518,22 ja AS ESTO on teinud kostjale väljamakseid

kokku 3990 eurot. Samuti nähtub, et 28.04.2023 Bondora on lepingu alusel teinud väljamakse

4000 eurot, millest kostja tasus koheselt 1700 eurot IPF Digital AS-ile ja 1885,09 eurot ESTO

AS-ile. Sealhulgas nähtub, et kostja tasus AB-le Fjord Bank igakuise makse 508,36 eurot.

Lisaks oli kostjal juba eelnevalt mitmeid laenukohustusi, samuti selgituseta sisse- ja

väljamaksed eraisikutele. Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate

võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja

väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et

väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli

laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus

laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma

väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet

laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud

kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt

selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema

pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal

selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel.

14. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

15. Tarbijakrediidilepingu nr. BL3696416 alusel on kostja teostanud makseid kokku

1952,13 eurot (dtl 105-106), seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus

2047,97 eurot (4000-1952,13). Tarbijakrediidilepingu nr. BL3872647 alusel on kostja

teostanud makseid kokku 1915,76 eurot (dtl 108-109), seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus 1584,24 eurot (3500-1952,13).

16. Kuna hageja on hagiavalduse täpsustavas osas välja toonud, et esitab iga lepingu

suhtes nõude ka alternatiivsel viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise

põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt

intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid

lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Hageja märgib, et ka uuesti

määratud maksete korral on lepingud kostjale kehtivalt üles öeldud 19.09.2025. Lepingu nr

BL3696416 alusel kandis hageja kostjale üle 4000 eurot, kostja jättis terves ulatuses tasumata

juuni-september 2025 osamaksed. Kostja oli tasunud 19.09.2025 (s.o ülesütlemise) seisuga

kokku 1952,13 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks

olema tasutud 3571,94 eurot, kostja oli seega enama kui kolme osamaksega viivituses.

Lepingu nr BL3872647 alusel kandis hageja kostjale üle 3500 eurot, kostja jättis terves

ulatuses tasumata juuni-september 2025 osamaksed. Kostja oli tasunud 19.09.2025 (s.o

ülesütlemise) seisuga kokku 1915,76 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt

pidanuks selleks ajaks olema tasutud 3441,33 eurot, kostja oli seega enama kui kolme

osamaksega viivituses. Juhul kui kohus leiab, et hageja on eksinud vastutustundliku laenamise

põhimõtte vastu palub hageja alates lepingute ülesütlemisest kostjalt välja mõista ka järgnevas

ulatuses viivis: lepingu nr BL3696416 alusel on kostjal uuesti määratud maksete korral

tasumata põhiosa 2047,87 eurot, mis muutus sissenõutavaks alates 20.09.2025 ning kuni

hagiavalduse esitamiseni, s o 07.11.2025, tuleb kostjal tasuda viivist 27,90 eurot; lepingu nr

BL3872647 alusel on kostjal uuesti määratud maksete korral tasumata põhiosa 1584,24 eurot,

mis muutus sissenõutavaks alates 20.09.2025 ning kuni hagiavalduse esitamiseni, s o

07.11.2025, tuleb kostjal tasuda viivist 21,59 eurot.

17. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja lepingu nr BL3696416 alusel põhivõlgnevuse 2047,87 eurot ning viivis

26.02.2026 seisuga 91,12 eurot, lepingu nr BL3872647 alusel põhivõlgnevuse 1584,24 eurot

ning viivis 26.02.2026 seisuga 70,49 eurot ja viivis alates 27.02.2026 kuni põhinõuete

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

18. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

20. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 44% ulatuses kostja ja 56%

ulatuses hageja kanda.

21. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

22. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 840 eurot ja õigusabikuludest 554,50

eurot.

23. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 840

eurot ja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka

asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 554,50 eurot.

24. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 613,58 eurot (44%x1394,5).

25. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(613,58 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik