3-23-620/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-620

Haldusasi

M.L-i kaebus teenistusest vabastamise õigusvastasuse

tuvastamiseks ning hüvitise ja saamata jäänud palga

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. juuli 2024. a otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja M.L, esindaja Matis Rüütel

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina

Punko

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.L-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata M.L-i apellatsioonkaebuses esitatud nõuded tuvastada 3.

märtsi 2023 teenistusastme ülendamata jätmise vaideotsuse nr 1.2-3/1-5

õigusvastasus ning fakt, et et PPA kaalutlused teenistusastme ülendamata jätmisel

ja koondamisel on lähtunud töökiusust.

2. Jätta M.L-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15. juuli

2024. a otsus muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. märtsil 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

3-23-620

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor (PPA) vabastas 7. märtsi 2023. a kirjaga nr

1.9-2.7/40p Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna merepääste- ja patrullgrupi I

grupijuhi komissar M.L-i politseiteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduse

(ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel. Teenistussuhte viimane päev oli 31. märts 2023.

2. M.L esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis PPA 7. märtsi 2023. a käskkirja nr 1.9-

2.7/40p õigusvastasuse tuvastamist ning hüvitise ja saamata jäänud palga väljamõistmist.

Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) esines töökius. Kaebaja täitis ajavahemikul 1. jaanuar kuni 2. juuni 2022 grupijuhi

ülesandeid, kuid selle eest ei makstud lisatasu. Määratud ülesanded ei olnud ametikohale

vastavad;

2) kaebaja oli määratud teise ametniku, kes oli lapsehoolduspuhukusel, ametikohale. See

ametikoht koondati. See pole kooskõlas ATS § 90 lg-ga 5;

3) töötajalt nõuti vabatahtlikku lahkumist oma ametikohalt madalamale ametikohale,

survestades koondamisega, kuigi madalamale ametikohale vabatahtliku ülemineku

nõudmiseks ei ole antud mingit objektiivset selgitust. Kaebajale ei ole antud võimalust koos

teiste grupijuhtidega konkureerida grupijuhiks jäämise eesmärgil ning tänaseid grupijuhte ei

ole võrreldud reaalselt teenistuse eeskujulikkust näitavate asjaolude alusel, vaid enim trahve

teinud ametnike statistika alusel. Kuigi trahviga lõppevaid menetlusi on teinud teised

Kuressaare politseijaoskonna grupijuhid isiklikult vähesel määral kaebajast rohkem, on

kaebaja 2022 a-l kõige rohkem lahendanud väljakutseid. Kaebaja fookus ei ole trahvide

tegemisel, vaid töö kvaliteedil;

4) PPA etteheide, et kaebaja ei võtnud grupijuhina töötades kasutusele töötelefoni, pole

põhjendatud. Kaasas oli välijuhi telefon;

5) kaebaja on käinud koolitustel, löönud aktiivselt kaasa tugiüksuses. Kaebaja on

motiveeritud oma tööd tegema ning soovib olla abiks kodanikele nende turvalisuse tagamisel.

Kaebaja aitab oma kolleege ning on hinnatud nende poolt osavõtlikkuse, asjatundlikkuse ning

hea juhtimisoskuse poolest;

6) kaebaja soovib varalise kahju hüvitamist aja eest, kui ta täitis grupijuhi ülesandeid 5 kuud

ja 2 päeva patrullpolitseiniku palga eest. Teiseks soovib kaebaja mittevaralise kahju

hüvitamist töökiusu eest (ATS § 105). Kaebaja palk oli ajavahemikul 1. jaanuar 2022 – 2.

juuni 2022 1500 eurot patrullpolitseinikuna, kuigi kaebaja täitis grupijuhi ülesandeid. Kaebaja

grupijuhi kohale üleviimise käskkirjast nähtub, et 2022. aastal oli ette nähtud töötasu 1800

eurot. Seega on kaebajale tekkinud täidetavate teenistusülesannete eest mittevastava palga

saamisega varaline kahju saamata jäänud palga mõistes 5 kuu ja kahe päeva eest 300 eurot

kuus, s.t kokku 1560 eurot.

3. PPA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) teise ametniku avaliku võimu teostamine peatati alates 3. juunist 2022. Sellest päevast asus

kaebaja grupijuhi ülesannetesse. Selle ajani kaebaja grupijuhi ülesandeid ei täitnud;

2) kaebaja täitis välijuhi ülesandeid. Välijuhtimise eest ei maksta asendustasu. Välijuhtimine

on patrullide töö koordineerimine tänaval ja osalemine väljakutsete lahendamisel. Grupijuhi

töö seisneb grupi tegevuste planeerimises ja juhtimises ehk on nn kontoritöö, mis ei ole

samastatav välijuhi ülesannetega. Välijuhi ülesannete täitmisega tegelevad ka teiste gruppide

patrullpolitseinikud ja piirivalvurid oma grupi grupijuhte asendades;

2(7)

3-23-620

3) kui kohus leiab, et kaebaja täitis grupijuhi ülesandeid, mille eest tuleb talle maksta tasu, siis

tuleb kaebus jätta rahuldamata. ATS § 105 alusel ei saa nõuda saamata jäänud palka. Kaebaja

pidi oma õigusi kaitsma palgateatist vaidlustades;

4) esines alus ja vajadus struktuurimuudatuse järele. Enne koondamist võrreldi erinevaid

ametnikke ja nende näitajaid. Tulemus näitas, et kaebaja ja tema juhitud grupi sooritus oli

kõige madalam. Näitajate hindamisel arvestati kaebaja paiknemisega 2022. a esimesel

poolaastal IV grupis ja teisel poolaastal I grupis. Kaebaja põhjendused kesistele tulemustele

on otsitud ja näitavad tema vähest aktiivsust ning suuniste järgimata jätmist. Kaebaja ei teinud

oma tööd grupijuhile ja politseipatrullile pandud ootuste kohaselt. Otsustusprotsessi käigus

konsulteeris jaoskonnajuht kolleegidega, et saada terviklik hinnang iga kandidaadi kohta kõigi

oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus. Kaebaja puhul toodi välja liigset

tagasihoidlikkust ja vähest osalemist jaoskonnale tähtsate küsimuste arutelus ja

tagasisidestamises. Teiste grupijuhtide puhul nimetati head suhtlemisoskust, aktiivsust,

tugevat sidet grupiliikmetega, tugevaid teadmisi ja erialaseid oskusi, aktiivset panustamist

jaoskonna tegemistesse;

5) kaebaja osales mitmetel koolitustel, kuid kasutas neis omandatud oskusi valikuliselt.

Näiteks 25. jaanuaril 2023 jäeti kaebaja teenistusaste ülendamata mh põhjusel, et ta katkestas

merepääste väljaõppe, kuigi oli saanud selleks mitu spetsiifilist ja kallist koolitust. Kaebaja

töökoht oli mh mere ääres ja ujumisoskus oli oluline. Töötelefoni kasutusele võtmine ei toimu

ametniku suva järgi, vaid see tagab PPA ülesannete kvaliteeti ja operatiivsust. Kuigi

töötelefoni kasutamisest keeldumine iseseisvalt ei tingiks konkurentsist välja langemist,

iseloomustab juhtum kaebajat kolleegina ja juhina. Kaebaja jätab tähelepanuta, et ajal, mil ta

arvati Signali grupist välja, kehtis 22. detsembri 2022. a käskkiri, millega kaebaja viidi tagasi

patrullpolitseiniku ametikohale. Seega 2023. aasta algul arvati kaebaja välja grupist, millesse

ta enam ei kuulunud;

6) kuigi kaebaja haridus on teistest parem, siis ei anna see talle eelist. ATS ei sea tingimustele

pingejärjekorda. Paremusjärjestus sünnib kriteeriumite hindamise tulemusena. Tema

töönäitajad olid madalad ja juhtimisoskus tagasihoidlik. Ta ei võtnud grupijuhina eestvedaja

ja suunaja rolli. Oli mugavustsoonis, puudus tugev side grupiliikmetega.

4. Tallinna Halduskohus jättis 15. juuli 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) esines koondamissituatsioon ja põhjendatud olukord ametikoha kaotamiseks. Kaebajale 30.

jaanuaril 2023 saadetud koondamisteate kohaselt korraldati alates 1. aprillist 2023 ümber

Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna struktuur selliselt, et senise nelja merepääste-

ja patrulligrupi asemel jäi alles kaks merepääste- ja patrulligruppi (dtl 58–59).

Koondamisteate järgi on politseijaoskonna struktuurimuudatuse eesmärgiks teenistuse

efektiivsemaks muutmine grupijuhtide rolli võimendamise ja teenistuse parema planeerimise

läbi. Samasisuline, kuid põhjalikum informatsioon sisaldub politseijaoskonna juhi 8.

novembri 2022. a e-kirjas ja 20. aprilli 2023. a ettekandes (dtl 33–35 ja 444–445).

Ümberkorralduse tõttu kadus politseijaoskonna struktuurist mh kaks grupijuhi ametikohta.

Nimetatud asjaolu nähtub kuni 31. märtsini 2023 kehtinud ja alates 1. aprillist 2023 kehtiva

teenistujate koosseisu võrdlusest (dtl 537–540);

2) vastustaja pidi valima kolme sarnaseid teenistusülesandeid täitnud ametniku vahel. Kaebaja

oli parem üksnes hariduses. Üksnes parem haridus ei anna iseseisvalt veel eelist teiste ees

olukorras, kus haridusnõudele vastasid kõik kolm ametnikku. Politseistaaž ja

juhtimiskogemus oli kaebajal teistest väiksemad. Esimesel ametnikul vastavalt 10 ja 1 aastat,

teisel vastavalt 8 ja 4,8 aastat ning kaebajal vastavalt 3 aastat ja 7 kuud. Pikem staaž viitab

suuremale töökogemusele. Juhtimisoskuste hindamisel pole vähetähtis, et politseijaoskonnas

eelistati grupijuhtidena teisi ametnikke. Nimetatud asjaolu nähtub RA 23. veebruari 2024. a e-

kirjast (dtl 561–562). Ka töötulemuste statistilisel arvestamisel jäi kaebaja viimaseks (vt

3(7)

3-23-620

samas). Samuti oli tagasihoidlik kaebaja liiklusrikkumiste ennetamisele suunatud avalik

järelevalvealane tegevus (vt RA 20. aprilli 2024. a ettekanne, dtl 444–453). RA väitel on

kaebaja omavahelisel vestlusel avaldanud, et tal puudub motivatsioon (vt samas). RA

hinnangul kadus see 2022. a alguses, kui kaebaja ei osutunud sisekonkursil edukaks (vt

samas). Seega ei oma määravat tähtsust kaebuses esile toodud asjaolu, et 2021. a lõpus

toimunud arenguvestlusel hinnati kaebaja tööpanust kõrgelt. Olulisem on see, milline oli seis

2023. a alguseks. Vastustaja pole seega valikut langetanud meelevaldselt;

3) vastustaja tegi kaebajale ettepaneku jätkata teenistust samas politseijaoskonnas

patrullipolitseiniku ametikohal (ATS § 90 lg 7), kuid kaebaja ettepanekule ei vastanud. Teise

ametikoha pakkumine nähtub ka PPA 30. jaanuari 2023. a kirjast nr 1.9-3/305-1 (dtl 58–59).

Seega on vastustaja ATS § 90 lg-s 7 sätestatud kohustuse täitnud;

4) töökiusamise tunnuseid ei nähtu, s.o vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis oleks

süstemaatiline ja pikaajaline ning mille tõttu töötaja oleks abitus ja kaitsetus positsioonis;

5) kuna kaebaja vabastati teenistusest õiguspäraselt, siis puudub alus ATS § 105 lg-s 1

sätestatud hüvitise väljamõistmiseks;

6) nõue maksta palka perioodi 1. jaanuar 2022 – 2. juuni 2022 eest on alusetu. Tõendatud

pole, et kaebaja oleks sellel perioodil täitnud grupijuhi ametiülesandeid. Sellel perioodil täitis

grupijuhi ülesandeid teine ametnik (vt RA 20. aprilli 2024. a ettekanne, dtl 444–453).

Ametijuhendi kohaselt ei täitnud kaebaja grupi tegevuse planeerimise ja juhtimisega seotud

ülesandeid (vt patrullpolitseiniku ametijuhend, dtl 583–585). Nimetatud dokumendi järgi oli

kaebaja ülesandeks patrullimine, avalikus kohas käitumise nõuete üle järelevalve teostamine,

korrarikkumiste ennetamine ja tõkestamine ning kogukonnaga suhtlemine, süütegude

menetlemine ning väljakutsete teenindamine. Kaebaja pole väitnud, et tema tegevus

kõnealusel perioodil oleks toimunud mõne teise ametijuhendi alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kogutud staaž ei näita ametniku pädevust. Pädevuse peab ära näitama vastustaja. PPA ei

näidanud ära seda, et teiste ametnike oskused olid paremad kui kaebajal. PPA ei arvestanud

kaebaja positiivseid statistilisi näitajaid (nt lahendatud väljakutsete arvukus). Kaebaja

koondati teise ametniku kiusu tõttu. PPA aluseks võetud statistika oli meelevaldne;

2) RA selgitused ei tohi olla põhiliseks otsuse tegemise aluseks, sest tema kiusas kaebajat.

Kaebaja madalat motivatsiooni ei tõenda ükski dokument. Kaebusele esitatud lisa tõendab

diskrimineerimist. Halduskohus pole kõiki tõendeid igakülgselt hinnanud;

3) teenistuskohustuste täitmist perioodil 1. jaanuar 2022 – 2. juuni 2022 ei saa tõendada RA

selgitustega. Need on antud pärast koondamist. Faktiliselt täitis kaebaja grupijuhi ülesandeid,

kuigi de jure olid talle määratud teised ülesanded. Kaebajal oli õigus lisatasule ka ATS § 57 lg

4 alusel. Grupijuhi ametijuhend näeb ette tegevused ka väljaspool jaoskonda ja vaidlust ei ole

selles, et vaidlusalusel perioodil asendatav grupijuht jaoskonnast väljas töökohustusi täitmas

ei käinud;

4) kaebaja määrati asenduskohale ja seda kohta ei saanud koondada, kuna põhikohal olnud

ametnik oli lapsehoolduspuhkusel.

6. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) need apellatsioonkaebuses esitatud nõuded, mille halduskohus 27. märtsi 2023. a

määrusega tagastas, tuleb tagastada;

4(7)

3-23-620

2) kaebaja täitis ajavahemikul 1. jaanuar – 2. juuni 2022 välijuhi ülesandeid, kuna teine

ametnik ei saanud terviseseisundi tõttu neid ülesandeid täita. Teine ametnik aga jätkas

grupijuhi ülesannete täitmist kuni teenistussuhte peatumiseni 2. juunil 2022. Kaebaja viidi 3.

juunist 2022 tähtajaliselt üle grupijuhi ametikohale;

3) halduskohus leidis õigesti, et esines koondamisolukord;

4) kaebaja ei saa kaitsta teise ametniku õigusi, vaidlustades teise ametniku koha koondamise.

Teine ametnik on jätkuvalt PPA teenistuses;

5) halduskohus on õiguspäraselt arvestanud RA selgitusi. Kaebaja pole töökiusu väidet

tõendanud. RA pole selgitusi andnud tagantjärele, vaid jooksvalt koos toimunud

sündmustega. Teenistuses olles ei maininud kaebaja kordagi töökiusu (ta ei pöördunud

Politseiteenistujate Ametiühingu ega töökeskkonnavoliniku poole). Kaebaja kandideerib

jätkuvalt Kuressaare politseijaoskonna politseiametniku kohale, kuigi ta teab, et

jaoskonnajuhiks on RA. Töökiusu väide pole seega usutav;

6) kaebaja ei saa saamata jäänud palganõuet esitada. Juba 2022. a veebruaris palgateatise

saamisel pidi ta aru saama, et tema palk pole muutunud. Kaebaja pole tõendanud grupijuhi

ülesannete täitmist vaidlusalusel perioodil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuses esitatud nõuded (s.o tuvastada 3. märtsi 2023 teenistusastme

ülendamata jätmise vaideotsuse nr 1.2-3/1-5 õigusvastasus; tuvastada, et PPA kaalutlused

teenistusastme ülendamata jätmisel ja koondamisel on lähtunud töökiusust), mille

halduskohus jõustunud 27. märtsi 2023. a määrusega tagastas, tuleb jätta läbi vaatamata. Need

nõuded ei ole apellatsiooniesemeks.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda kõiki üksikasjalikult üle

(HKMS § 201 lg 4).

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esines koondamisolukord ATS § 90 lg 1 p 2

mõttes. Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna struktuur korraldati asutuse parema

toimimise eesmärgil ümber ning selle tulemusena jäi nelja asemel kaks merepääste- ja

patrulligruppi (dtl 33–35; 58–59; 444–445). Struktuurimuudatuse eesmärgiks oli teenistuse

efektiivsemaks muutmine grupijuhtide rolli võimendamise ja teenistuse parema planeerimise

teel.

10. Vastustajal tuli teha valik kolme sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel (ATS

§ 90 lg 5). Halduskohus toob välja, et kaebaja oli teistest kandidaatidest parem üksnes

haridusnõude osas. Samas politseistaaži ja juhtimiskogemust oli kaebajal teistest vähem

(kaebajal kolm aastat ja seitse kuud, teistel vastavalt 10 ja 1 aastat ning 8 ja 4,8 aastat).

Grupijuhtidena eelistati kahte teist ametnikku ning töötulemuste statistilise arvestuse kohaselt

oli kaebaja enamik tulemusi teistest madalamad. Halduskohus tõi välja veel ka selle, et vahetu

juhi hinnangu kohaselt puudus kaebajal motivatsioon, mis kadus pärast seda, kui 2022. a-l ei

olnud sisekonkurss kaebaja jaoks edukas.

11. Asjaolust, et kaebaja haridustase võis olla teistest ametnikest parem, ei järeldu, et

vastustaja oleks ametnike võrdlemisel eksinud. Kõik ametnikud vastasid ametikohale

kehtestatud haridusnõuetele. Kehtivas õiguses ei ole sätestatud reegleid selle kohta, millist

ATS § 90 lg-s 5 nimetatud kriteeriumi tuleks pidada määravamaks või millise osakaalu peaks

mingi näitaja lõplikus otsustuses omandama (vt TrtRngKo 3-24-2491, p 17). Praegusel juhul

5(7)

3-23-620

ongi vastustaja oma hinnangu kujundanud erinevate kriteeriumite kogumi pinnalt. Arvesse

võetud asjaolude kogum ei rääkinud kaebaja kasuks.

12. Kaebaja toob välja, et halduskohus on ekslikult juhindunud teiste kandidaatide staaži

pikkusest. Kaebaja hinnangul ei näidanud vastustaja ära seda, et staaži tõttu olid teistel

ametnikel kaebaja ees suuremad eelised. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

eelduslikult on pikema staažiga ametnikul suuremad tööalased teadmised, oskused ja

kogemus. Ametnikul on tulnud tegeleda pikema aja jooksul rohkemate juhtumitega ja leida

olukordadele lahendusi.

13. Teenistuslehe väljavõtte näitajad kinnitavad kaebajaga konkureerinud kandidaatide

paremaid tulemusi. Nimelt vormistasid teised ametnikud haldus-, kriminaal- ja

väärteomenetlustes dokumente vastavalt 313 ja 207, kuid kaebaja puhul oli see arv 101. Kuigi

lahendatud väljakutseid oli kaebajal 164 ning teistel 151 ja 128, siis ei ole kaebaja näitajad

selles osas kordades suuremad (dtl 227). Kuigi kaebaja on üksikutes näitajates konkurente

mõnevõrra edestanud, siis valdavas osas on kaebaja näitajad jäänud märkimisväärselt tema

konkurentide tulemustele alla (nt joobekontrollid vastavalt 4510, 2877 ja 870; kiirpäringud

5046, 6499 ja 790; väärteod 127, 27 ja 16; maski kontrollid 29, 17 ja 3; kontrollitud sõidukid

10, 6 ja 0, väärteod 121, 27 ja 16, isiku päringud 1531, 1100 ja 790; sõidukite päringud 357,

257 ja 128 jne) (dtl 227). Seega nende arvandmete alusel on võimalik järeldada konkurentide

rohkemat järelevalve läbiviimist ja seeläbi suuremat tööpanust. Suurem tööpanus koos

pikema staažiga lubavad järeldada paremaid tööalaseid oskusi, teadmisi ja kogemust.

Eelnevaga on vastustaja ära näidanud selle, kuidas pikem tööstaaž on andnud kaebajaga

konkureerivatele ametnikele parema tulemuse.

14. Käesoleva otsuse punktis 13 nimetatud näitajatest lähtumist ei saa pidada meelevaldseks.

Tegemist oli politseiametniku teenistuskoha põhiülesannetega (vrd nt patrullpolitseiniku

ametijuhend, dtl 583). Neid ülesandeid tuligi politseiametnikul kogu aeg täita. Kaebaja väide,

et tema rõhk oli keskenduda ennetustegevusele ja riikliku järelevalve menetluste

läbiviimisele, ei väära eespool toodud järeldusi. Ka teised ametnikud viisid läbi võrdväärses

mahu korrakaitselist tegevust (vt nt lahendatud väljakutsed). Lisaks oli ülejäänud ülesannete

täitmine kõigi amenike ülesanded ja need moodustasid suure osa tööst.

15. Ringkonnakohus nõustub PPA seisukohaga, et kaebaja väide võimaliku töökiusu kohta

pole usutav. Kaebaja pole esitanud sellist teavet, millest oleks võimalik töökius välja loetav.

Töökiusu ei saa järeldada teenistusasmte ülendamta jätmise 18. jaanuari 2023. a ettepanekust

(dtl 55–57).Viidatud dokumendis on kirjeldatud neid põhjus, miks kaebaja teenistusastet ei

ülendatud, ning ükski nendest põhjendustest ei viita töökiusule (nt peab võtma suurema

eestvedaja rolli, meeskonda rohme suunama, rohkem andma vahetule juhile tagasisidet,

töötulemused teistega võrreldes olid tagasihoidlikumad, analüüsi- ja andmelaolinfosüsteemi

mittekasutamine). Töökiusuna pole kvalifitseeritav ka see, et kaebaja asus täitma teisest

ametnikust ülejäänud välijuhi ülesandeid. Eeldada võib, et kaebaja asus seda tegema enda

vabal tahtel. Samuti ei järeldu töökiusu sellest, et talle lubati ajavahemikul 1. jaanuarist 2022

– 2. juunini 2022 nn kohe-kohe asuda grupijuhi ametikohustusi täitma. Kui tegemist oleks

olnud töökiusuga, siis pole usutav, et kaebajale oleks pakutud teisest ametnikust vabanenud

grupijuhi kohta alates 3. juunist 2022. Lisaks pole kaebaja pöördunud väidetava töökiusu tõttu

nt Politseiteenistujate Ametiühingu ega töökeskkonnavoliniku poole.

16. Kuna kaebaja väidet töökiusu kohta ei saa pidada usutavaks, ei ole alust pidada ka kaebaja

endise juhi selgitusi ametnike võrdlust puudutava statistika kohta ebausaldusväärseks. Ükski

6(7)

3-23-620

kaebaja esile toodud asjaolu ei luba järeldada, et tema endine juht oleks kaebaja suhtes

kuidagimoodi kallutatud või erapoolik.

17. Kaebajal ei olnud ATS § 90 lg 5 teise lause alusel eelisõigust jääda teenistusse

ametikohale, millel ta oli. Viidatud normiga kaitstakse ametnikku, kes kasvatab alla

seitsmeaastast last. Kaebaja seda tingimust ei täitnud. Kaebaja ei saa enda kaebusega asuda

kaitsma põhikohal olnud ametnikule ATS § 90 lg-st 5 tulenevaid õigusi ja selle ametniku

ametikoha ajutise täitmisega ei laiene kaebajale teise ametniku isiklikust olukorrast lähtuvad

õigused.

18. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kuna kaebaja vabastati

teenistusest õiguspäraselt, ei ole tal alust nõuda ATS § 105 lg-s 1 nimetatud hüvitist.

19. Kaebaja ei saa ATS § 105 alusel nõuda töötasu ajavahemiku 1. jaanuar – 2. juuni 2022

eest. Samuti ei nähtu kaebuses toodud asjaoludest, et kaebaja heidaks PPA-le ette ekslikult

koostatud lõpparvet ATS § 104 mõttes.

20. Kaebaja 1. jaanuari – 2. juuni 2022. a perioodi palganõude näol on sisuliselt tegemist

nõudega kohustada vastustajat maksma saamata jäänud palka. Selle nõude rahuldamiseks

puudub alus. Kaebajale pole käskkirjaga määratud sellist palka, mis talle oleks jäetud välja

maksmata (vt Siseministeeriumi 27. detsembri 2016. a käskkiri nr 1-3/160 „Politsei- ja

Piirivalveameti palgajuhend“ p 3.3). Kui kaebaja hinnangul oleks talle tulnud maksta

suuremat palka, siis oli tal välijuhi ülesandeid täites pärast esimest saadud palka võimalik

nimetatud probleem tõstatada.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja täitis viidatud ajavahemikul küll välijuhi

ülesandeid, kuid tõendatud pole asjaolu, et ta oleks samal ajal täitnud ka grupijuhi ülesandeid.

Grupijuhi ülesandeid (nt töögraafikute koostamine, koolitusvajaduste väljaselgitamine, töö- ja

puhkeaja planeerimine, vahetult juhilt saadud ülesannete ja eesmärkide elluviimine) täitis

teine ametnik kuni 2. juunini 2022. PPA toob põhjendatult välja, et välitöö korra kohaselt on

välijuht patrullgrupi juht, kelle ülesandeks on koordineerida määratud piirkonnas ning

ulatuses välitööd ja korraldada graafiku alusel tööl olevate patrullide tegevust (välitöö korra p

8). PPA palgajuhend ei näe ette lisatasu maksmist üksnes välijuhi ülesannete täitmise eest.

21. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)