3-23-2863/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2863

Haldusasi

U.H kaebus Eesti Töötukassa tegevuse peale töövõime

hindamisel ja töövõimetoetuse määramisel

Menetlusosalised

Kaebaja U.H , esindaja advokaat Paul Järve

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

U.H apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta U.H vastuväide ringkonnakohtu tegevuse peale rahuldamata.

2. Jätta U.H 12. veebruari 2026. a avalduses esitatud tõendid toimikusse võtmata.

3. Jätta U.H apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2024.

a otsus muutmata.

4. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. märtsil 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2863

1. U.H esitas 4. septembril 2023 Eesti Töötukassale (ETK) taotluse töövõime hindamiseks

ja uueks tähtajaliseks perioodiks töövõimetoetuse saamiseks.

2. ETK tuvastas 13. septembri 2023. a otsusega nr TVH/23/034226, et U.H töövõime ei ole

vähenenud.

3. ETK jättis 14. septembri 2023. a otsusega nr TVT/23/048806 U.H-le töövõimetoetuse

määramata.

4. ETK jättis 22. novembri 2023. a vaideotsusega nr VO/23/2780 U.H vaide rahuldamata.

5. U.H nõudis halduskohtule esitatud kaebuses ETK 13. ja 14. septembri 2023. a otsuste ja

22. novembri 2023. a vaideotsuse tühistamist ning ETK kohustamist vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vastustaja ei saanud vaidemenetluses oma kontrollimise kohustust delegeerida

ekspertarstidele;

2) ekspertarsti tehtud järeldused kaebaja tervise infosüsteemi (TIS) andmetest on valed;

3) vastustaja tegi asjaolust, et kaebaja ei ole viimase viie aasta jooksul selja ja jalgade valu

tõttu arstile pöördunud, haiguslehte võtnud või taastusravil olnud, meelevaldse järelduse, et

kaebaja tervis on oluliselt paranenud võrreldes 2018. aastaga. TIS-is puuduvad andmed selle

kohta, nagu oleks kaebaja 2023. aastaks võrreldes 2018. aastaga paranenud seljavalu

põhjustavast, jalgade ja käte tegevust pärssivatest haigustest. Vastustaja pidi küsima kaebaja

kehalise ja käelise võimekuse täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid kaebaja

raviarsti(de)lt;

4) ekspertarst võttis kaebaja käelise võimekuse hindamise aluseks üksnes 2023. a

reumatoloog LP tehtud TIS-i sissekande. Ta ei põhjendanud, miks ta jättis kaebaja vastused

arvestamata. Kaebaja läks reumatoloogi vastuvõtule sõrmede valu ja sõrmedel esinevate

kühmude tõttu. Sellest ei saa järeldada, et kaebaja vasaku käe küünarliiges oleks paranenud.

Vastustaja jättis alusetult arvesse võtmata 2018. a TIS-i kantud andmed;

5) kuna vastustaja leidis 2018. a kaebaja töövõime hindamise otsuses, et kaebaja

seljavaludega seotud haiguse kulg lähima viie aasta jooksul on tõenäoliselt vähe muutuv, siis

oleks vastustaja pidanud 2023. a töövõime hindamise otsuses jõudma sama järelduseni;

6) vastustaja oleks pidanud võtma arvesse, et tema taotluse esitamise ajal kehtisid 2018. a

otsused, millega ETK tuvastas kaebajal osalise töövõime ja määras töövõimetoetuse. Õige

pole vastustaja väide, et 2018. a töövõime hindamisel olid kaebaja piirangute raskusastmed

terviseandmeid ja hindamismetoodikat arvestades üle hinnatud;

7) vastustajal pidi tekkima kahtlus, et TIS-ist nähtuvad andmed on puudulikud;

8) ekspertarst tegi TIS-i andmeid hinnates kaebaja parema jala kohta ebaõige järelduse.

Kaebaja parem labajalg ei tõuse maast lahti ega püsi asendis. Ta ei saa paremat jalga kõrgele

tõsta. Ekspertarst tegi väära järelduse, et kuivõrd tromboos on paremas jalas ravitud, siis on

jalg terve;

9) vastustaja andis väära hinnangu käelise tegevuse võimekuse kohta;

10) ekspertarst ei ole põhjendanud, miks ta on võtmevaldkondades pannud madalamad

hinded, kui kaebaja ise endale pani;

11) vastustaja jagas oluliste asjaolude väljaselgitamiseks tõendamiskoormise valesti. Kui

vastustaja leidis, et olemasolevad tõendid on puudulikud, siis pidi ta haldusmenetluse seaduse

(HMS) §-st 6 tulenevalt ise andmeid koguma.

6. ETK taotles

vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

2(10)

3-23-2863

1) hinnang anti töövõime hindamise taotluse ja TIS-i andmete alusel. Vaidemenetluses andis

hinnangu ekspertarst SO, kes leidis, et OÜ Dorpat Tervis ekspertarsti (TTO ekspertarst)

arvamus on põhjendatud ja hinnangud vastavad kehtivale õigusele. Kohtule esitatud vastuse

koostamise raames analüüsis ETK töövõime hindamist ekspertarst IK;

2) 14. novembri 2018. a töövõime hindamise otsusega hinnati kaebajal mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks olid kõrgvererõhkhaigused,

artroosid, dorsopaatiad, unehäired ja ülekaal ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise

tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks olid liigeste ja pehmete kudede haigusseisundid.

Praeguseks on kaebaja kõrgvererõhkhaigused raviga kontrolli all, unehäirete kohta andmed

puuduvad. Viimase viie aasta jooksul ei ole kaebaja selja ja jalgade valu tõttu arsti poole

pöördunud, valuravi ei kasuta ja taastusravil ei olnud. 2020. a-l on opereeritud neeruvähk, mis

praeguseks levinud ei ole. Hilisemaid uuringuid TIS-i andmed ei kajasta. Parema jala

süvaveenide tromboos on ravitud ega mõjuta töövõimet. Hüpertensioon on ebaregulaarselt

ravitud (retseptid annulleeritud) ja seetõttu aeg-ajalt näitajad tõusnud. Töövõime hindamisel

arvestati kõrgvererõhkhaigusest tuleneva kerge väsimusega, artroosi ja dorsopaatia ning

ülekaaluga. Samuti arvestati käelise tegevuse valdkonnas liigeste ja pehmete kudede

haigusseisundeid;

3) võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“ on hinnatav kerge piiranguga, mis on

põhjustatud seljavalust ja üldisest väsimusest. Liikumisel kaebaja abivahendit ei vaja.

Takistatud on pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel käimine. Vastavalt

metoodikale, kui valdkonnas „Liikumine“ vastab taotleja võtmeküsimuses „Liikumine eri

tasapindadel“, et ta suudab läbida rohkem kui 200 meetrit ilma probleemideta, ei ole tema

liikumisvõimes probleemi (raskusaste 0). Kaebaja tõi välja, et suudab liikuda enam kui 200 m

ning tuima seljavalu tõttu peab puhkama 0,5–1 km läbimisel. Südamepuudulikkust ega

kopsuhaigust diagnoositud ei ole;

4) kaebaja viitab 2020. a-l opereeritud neeruvähile, mille kohta uroloog tõdeb, et

onkoloogilise patoloogia levikut pole. Neerude ja kuseteede funktsioonis olulisi häireid pole.

Eesnäärme suurenemine ja maksa steatoos ehk rasvmaks ei põhjusta töövõime piiranguid;

5) parema jala ühekordsest tromboosist on möödas üle kolme aasta, see ei ole kordunud.

Hilisemaid pöördumisi jalavalu või tromboosi sümptomitega ei ole olnud;

6) seljavaluga on kaebaja pöördunud viimati vastavalt sissekandele 4. detsembril 2018 ning

objektiivne kirjeldus on, et liigub takistuseta. Kaebaja on viibinud reumatoloogi vastuvõtul 7.

märtsil 2023 ning seljavalu kaebust ei esitanud;

7) liikumispiirangut võtmetegevuses ei esine (raskusaste 0), TIS-is puudub informatsioon

kukkumiste ja tasakaaluhäirete kohta. Kaebaja ei ole viimase viie aasta jooksul sellise

kaebusega arstide poole pöördunud;

8) võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on kerge piirang, kuna seljavalu tõttu on takistatud

püstitõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. Liikumispiirang selles võtmetegevuses on

kerge (raskusaste 1), TIS-is puudub informatsioon asendivahetuse piirangute kohta;

9) 2018. a ekspertiisis oli hinnatud mõõdukas piirang kirjeldusega, kuna on takistatud püsti

tõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. See oli üle hinnatud ega vasta metoodikale.

Töövõime hindamise metoodikast lähtuvalt on piirang raske, kui isik ei suuda istumise ja

seismise asendeid vahetades olla püsti või istuli üle tunni, ja mõõdukas, kui suutlikkus istuda

või seista asendeid vahetades on alla kolme tunni. Istudes või seistes asendite vahetamise

vajadus pärast 15 minutit ei ole töövõime piirang. Raviandmete alusel töötab kaebaja

taksojuhina;

10) kaebajale määrati kõrgvererõhu ravi 29. septembril 2022. Unehäirete kohta ei ole olnud

viimase viie aasta jooksul pöördumisi. Mõõdukas rasvumine kehamassiindeksiga 38 on kerge

töövõime piirang ning dieedi, liikumise ja tänapäevaste ravivõimalustega ohjatav. Kaebajal

esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Kerge liikumispiirang on põhjustatud

3(10)

3-23-2863

seljavalust ja üldisest väsimusest, mille põhjustab vererõhu kõikumine. Liikumisel

abivahendit ei vaja;

11) kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on

artroosid. Mõõdukas piirang ühe käe ehk vasaku küünarliigese limapauna põletiku tõttu

käelise tegevuste võtmetegevustes 2.1 ja 2.2 oli 2018 üle hinnatud. Haigus ei ole kordunud,

mingit ravi (kirurgilist limapauna eemaldamist või valuravi) ei ole kaebaja vajanud. Lihasjõud

oli kätes võrdne. Reumatoloogi 7. märtsi 2023. a sissekandes kaebaja küünarliigese valu

kaebusena ei kirjelda. Kuigi kaebaja pöördus reumatoloogi vastuvõtule perearsti saatekirjas

kirjeldatud kaebuse alusel (kaebaja sõrmedele tekkisid lõpplüli ja keskmise lüli vahele

mügerikud ja valu pärast kolmepäevast puude ladumist), kuid kui küünarliigeses oleks samuti

valu esinenud, oleks reumatoloog neid ka kirjeldanud. Piiranguid hinnatakse ravi foonil.

Liigese limapauna põletik on haigus, mis aeg-ajalt esineb ja taandub ravi foonil. Kui

konservatiivne ravi ei aita, siis rakendatakse kirurgilist ravi. Antud juhul on puudunud

igasugune ravi vajadus, kaebaja on võimeline töötama taksojuhina, seega ei ole ka piirang

töövõimet mõjutav. Limapaunapõletik ei põhjusta küünarliigese kahjustust ja jäigastumist.

Töötukassa poolt kasutatav töövõime hindamise metoodika tugineb alustele, kus arvestatakse

lisaks isiku funktsionaalset ja tööalast võimekust. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse

võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -

tingimusi saab vältida. Tänaseks on kaebaja olnud suuteline tööl käima, töötanud taotluse,

töötamise registri andmetel ja raviandmetes kajastuva informatsiooni kohaselt taksojuhina:

12) kaebaja väide, et tervis on võrreldes eelmise hindamisega halvenenud ja on lisandunud

veel uusi töövõimet piiravaid asjaolusid, ei ole põhjendatud. Kaebajal on diagnoositud uusi

haigusi, kuid need ei too kaasa püsivat töövõimetust;

13) vastustaja ei ole hindamise otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise

otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning

seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate

terviseandmete alusel. Kaebaja seisundist tulenevalt pidas vastustaja aastal 2018 kaebaja

töövõimet osaliseks ja vähe muutuvaks viieks aastaks. Tänaste teadmistega ja tagasiulatuvalt

hinnates olid töövõime piiranguid ja viieks aastaks määratud osaline töövõime pigem ekslik ja

üle hinnatud, arvestades, et kaebaja ei ole vajanud mingit selja- või käevalude ravi

vahepealsel perioodil 2018 kuni praeguseni. Puudub informatsioon valuravi ja taastusravi

kohta valude tõttu või seljahaigusest tingitud liikumispiirangute, samuti käevalude kohta.

Seljavalude kirurgilise ravi vajadust ei ole üheski epikriisis märgitud. Samuti puuduvad

seljavalu kaebustega pöördumised arstide vastuvõtule. Töövõime hindamise 13. septembri

2023. a otsuse vaidemenetluse ajal on tekkinud esimest korda seljavalu kaebusega sissekanne

perearst dr KSlt: „Vajab saatekirja dr. T vv-le. Anamneesis polüartroos ja sageli alaseljavalud.

Ülekaaluline.“ Mingisugust ravi, kaasaarvatud valuravi perearst ei määranud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 18. juuni 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) vastustaja on kõiki kaebaja taotluses kirjeldanud piiranguid analüüsinud ning kõrvutanud

neid TIS-i andmetega ja selle põhjal leidnud, et kaebajal esineb liikumise valdkonnas piirang,

kuid see on kerge;

2) vastustaja uuris piisavalt põhjalikult, kas kaebajal esineb piiranguid käelise tegevuse

valdkonnas. Vastustaja põhjendas, miks tuleb piirang, erinevalt varasemast, hinnata kergeks.

Asja materjalidest nähtuvalt on puudunud igasugune ravi vajadus, kaebaja on võimeline

töötama taksojuhina, seega ei ole ka piirang töövõimet mõjutav. Limapaunapõletik ei põhjusta

küünarliigese kahjustust ja jäigastumist. Kaebaja väited, et tema tervis on võrreldes eelmise

hindamisega 2018. a-l halvenenud ja on lisandunud veel uusi töövõimet piiravaid asjaolusid,

ei ole kinnitust leidnud;

4(10)

3-23-2863

3) ekspertarst AO leidis kaebaja töövõime hindamisel, et teabe edastamise ja vastuvõtmise

valdkonnas piirangut ei esine. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Nägemishäire kohta ei ole TIS-i

andmetes kinnitust;

4) ekspertarst leidis, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna ning muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonna, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Enesehooldusega seotud takistuste,

psüühikahäire, ravimite kõrvaltoimete kohta ei ole TIS-i andmetes kinnitust. Kaebajal pole

kopsuhaigust diagnoositud;

5 esimese ekspertarstiga nõustusid ka teised ekspertarstid SO ja IK. Sellega on vastustaja

täitnud nõude küsida alternatiivseid arvamusi;

6) vastustaja arvestas kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtus

kaebaja töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja TIS-i andmetest. Töövõime

hindamisel on olulised asjaolud arvesse võetud ja hindamine tehtud nõuetekohaselt.

Töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud

püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse

võetud. Ekspertarst märkis, et kaebajale ei sobi suurem kehaline koormus ja tema töövõimet

toetaks taastusravi. Seejuures on arvestatud ka seda, kas kaebajale on välja kirjutatud vaevusi

vähendavaid ravimeid (nt kõrgvererõhu ravimid) ning kuidas kaebaja on neid kasutanud ja

kas need leevendavad vaevusi. Vastustaja pole pidanud TIS-i andmeid ebapiisavateks või

vastuolulisteks. Pelgalt asjaolu, et kaebaja on taotluses kirjeldanud piiranguid, mida TIS ei

kajasta, ei tähenda, et vastustaja pidanuks saatma kaebaja täiendavatele uuringutele või

korraldama kaebaja terviseseisundi hindamiseks ekspertarsti vastuvõtu;

7) vastustaja põhjendas piisavalt, miks kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele ja

-piirangutele ning vastustaja hinnang kaebaja töövõimele on erinevad. Töövõime hindamisel

lähtutakse isiku üldisest töövõimest tööturul, mitte sellest, kas ta on võimeline tegema just

oma erialast või senist tööd. Samas selgub asja materjalidest, et kaebaja tervislik seisund ei

sega tal taksojuhi tööd tegemast ning 13. aprillil 2022 läbis ta ka edukalt läbivaatuse juhiloa

saamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) halduskohus rikkus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, kui ei lahendanud asja

suulises menetluses ega võtnud asja materjalide juurde kaebaja esitatud tõendeid ega

kuulanud eksperte tunnistajana üle;

2) kaebaja soovis oma tõenditega ümber lükata vastustaja eksperdiarvamuses väidetud

asjaolu, et kaebaja tegutsemispiirang liikumisel ja käelisel tegevusel on kerge. Kaebaja soovis

tõendada asjaolu, et tema terviseseisundist tulenevalt esines vaidlustatud haldusaktide

andmise ajal jätkuvalt mõõdukas tegutsemispiirang liikumisel ja käelisel tegevusel;

3) ekspertarsti AO hinnang oli kirjalik ja ebausaldusväärne. Kaebaja soovis kohtuistungil

eksperti küsitleda. Kaebaja ei saanud küsimusi esitada ka kirjalikult;

4) asjaolu, et vaidemenetluses osales ekspertarst SO, selgus alles kohtumenetluses.

Tervishoiuteenust osutas üksnes OÜ Dorpat Tervis ekspertarst AO. Kuivõrd vaideotsuses on

märgitud, et vaidemenetluses analüüsis, tuvastas, hindas ja selgitas TTO ekspertarst, siis saab

selleks pidada üksnes AO. AO ei saa ise vaidemenetluses enda tööd kontrollida;

5) vastustaja ei saa ise oma otsuse õigsust tõendada sõltuvussuhtes oleva SO hinnanguga. SO

hinnangus puudub analüüs ja põhjendused. Halduskohus on tema arvamust ebapiisavalt

uurinud;

5(10)

3-23-2863

6) IK on ETK töötaja ja tema hinnang pole erapooletu ja aus;

7) IK ja SO seletused pole lubatavad, sest neid pole võetud vande all;

8) halduskohus eksis otsuses aastaarvus, kui märkis, et kaebaja esitas ETK-le töövõime

hüvitise saamiseks taotluse 4. septembril 2024. Tegelikult esitas ta taotluse 2023. a-l;

9) vastustaja ei arvestanud kaebaja enda hinnangus kirjeldatud selgitustega;

10) TIS-i andmed, mille alusel otsus tehti, olid puudulikud. Halduskohus rikkus

uurimispõhimõtet ja põhjendamiskohustust;

11) halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja pole liikumispiiranguid ise kirjeldanud;

12) kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus ei arvestanud sellega, et kaebaja kirjeldas, et ta ei

saa ise ilma käsipuule toetumata liikuda. Halduskohus ei võtnud arvesse kaebaja hinnangut, et

ta ei suuda ise raskusteta käsi üles tõsta;

13) halduskohus jättis arvestamata, et 2018. a hinnangus võeti arvesse kaebaja mõõdukat

tegevuspiirangut;

14) kaebaja enda hinnangu kohaselt pole ta võimeline kauem kui 15 minutit ühes asendis

istuma;

15) IK pole midagi analüüsinud ega hinnanud. Kui ta oleks seda teinud, siis oleks ta

märganud, et SO hinnang on puudulik;

16) IK ja SO ei ole õigusalaste eriteadmistega isikud. Neil on meditsiiniline haridus. Nad ei

saanud anda ekspertarvamust selle kohta, kas vastustaja haldusaktid on kaalutlusvigadeta;

17) halduskohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja esitatud seisukohti seoses

Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-20-2472. Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse

nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise

tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määruse nr 39) § 5 lg 1 p 3 kohaselt

tuli küsida täiendavaid andmeid.

9. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) halduskohus ei pidanud korraldama kohtuistungit, et kuulata üle ekspertarst. Puudus

vajadus teda kohtuistungil küsitleda. Ta teeb oma tööd lepingu alusel ja hindas vastustaja

tellimusel kaebaja terviseseisundit. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarstid andsid oma

hinnangud vaidemenetluses ja kohtumenetluses. Kaebajal oli võimalus ekspertarstide

tegevuse peale esitada vastuväiteid;

2) kaebaja ei saa oma teadmiste alusel ümber lükata ekspertarstide hinnanguid. Kaebaja pole

väitnud, et TIS-s olevaid andmeid poleks arvestatud;

3) halduskohus on õigesti 23. mai 2024. a määruses välja toonud, et kaebaja ei saa hilisemate

terviseandmete muudatustega seada kahtluse alla varasemat hinnangut;

4) vastustaja on kõiki taotluses kirjeldatud piiranguid analüüsinud ning kõrvutanud neid TIS-i

andmetega ja selle põhjal õigesti leidnud, et apellandil esinevad kerged piirangud, mis ei

põhjusta töövõime vähenemist. Kaebajal tuvastatud piirangud ei ületanud töövõimetoetuse

seaduse (TVTS) alusel kehtestatud metoodika põhjal arvutatud taset, mis on vajalik osalise

või puuduva töövõime tuvastamiseks;

5) vastustaja töövõime hindamise ekspertarst SO hindas vaidemenetluses töövõime hindamise

taotlust, TIS-i andmeid ja OÜ Dorpat Tervis ekspertarsti arvamust. Eksperdid vastasid kõigile

nõuetele;

6) AO osales menetluses TTO ekspertarstina ja ta vastab TTO ekspertarstile esitatavatele

tingimustele, s.o omab kehtivat registreeringut tervishoiutöötajate riiklikus registris ning

töötab arstina. Lisaks on ekspertarst läbinud TVTS § 5 lg 4 kohaselt töövõime hindamise

metoodika kasutamise koolituse. Eeltoodule tuginedes puudub alus kahelda TTO ekspertarsti

pädevuses ja tema hinnangus;

7) kaebaja väide on alusetu, et TIS-i andmed olid puudulikud. Kaebaja enda kohustus on

hoida TIS-i andmed korras.

6(10)

3-23-2863

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus jättis 5. veebruari 2026. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse

kuulata tunnistajana üle TTO ekspertarst. Kaebaja esitas 12. veebruaril 2026 uue taotluse

TTO ekspertarsti tunnistajana ülekuulamiseks, sest tema hinnangul on eksperthinnang

puudulik kaebaja tervist puudutavate alusandmete ebapiisavuse tõttu. Sisuliselt on tegemist

vastuväitega ringkonnakohtu 5. veebruari 2026. a menetlustoimingule, mille ringkonnakohus

jätab rahuldamata samadel põhjendustel, mis on esitatud 5. veebruari 2026. a määruses.

Selleks, et seada kahtluse alla alusandmete tõepärasus, ei ole tarvis kuulata ekspertarsti

tunnistajana üle. Vajadusel on kaebajal võimalus ise tuua välja need alusandmed (diagnoosid,

raviplaan jms), mida ekspert pole väidetavalt arvesse võtnud. Eeldatavasti on see teave

olemas just kaebajal ja selle olemasolu ei saa eeldada ekspertarstilt. Kaebaja on toonud välja

selle teabe, mida tema hinnangul ekspertarstid jätsid tähelepanuta või hindasid valesti. Neid

väiteid kohus kontrollib.

11. Rahuldamata jääb kaebaja 12. veebruari 2026. a menetlusdokumendis esitatud korduv

taotlus võtta asja materjalide juurde perearsti, sisearsti ja TIS-i 27. mai 2024. a dokumendid.

Kaebaja taotles halduskohtult nende dokumentide toimikusse võtmist, mille halduskohus jättis

õiguspäraselt vastu võtmata (vt käesolev otsus, p 17.1).

12. Kaebaja eesmärgiks on saada töövõimetoetust. Kui isiku pikaajalise tervisekahjustuse

tõttu on tema töövõime vähenenud ja ta ei suuda selle tõttu sissetulekut teenida, siis on tal

õigus nõuda töövõimetoetust (vt TVTS § 1 lg 1 ja § 11).

13. Kas isikul on pikaajaline tervisekahjustus ja kas see asjaolu mõjutab ka tema töövõime

ulatust, selgitatakse välja töövõime hindamise menetluses (TVTS § 5). Töötukassa hindab

isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse

osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Isiku töövõime ei ole vähenenud, kui tema

töötamine ei ole terviseseisundist tulenevalt takistatud (TVTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 1). Töövõime

hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad

andmed; 2) TIS-i kantud isiku terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise

vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning

tervishoiuteenuse

osutaja

poolt

eksperdiarvamuse

koostamisse

kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime

hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet

välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse

isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi

järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju

tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3).

Eksperdiarvamuse aluseks olev hinnangu koostamise menetlus ja eksperdiarvamusele seatud

nõuded on täpsemalt sätestatud määruse nr 39 §-des 6 ja 7.

14. Vastustaja võttis kaebaja töövõime ulatuse hindamisel aluseks kaebaja esitatud töövõime

hindamise taotluses märgitud asjaolud ja TIS-i kantud terviseandmed (dtl 78–126).

15. TTO ekspertarst AO hindas kaebaja tegutsemisvõimet ja andis selle kohta oma arvamuse

(dtl 25–38). Vaidemenetluses analüüsis teine vastustaja töövõime hindamise ekspertarst SO

kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO

ekspertarsti AO ekspertarvamust (dtl 127–129). Teine ekspertarst jõudis oma hinnangus

7(10)

3-23-2863

samale tulemusele kui esimene TTO ekspertarst. Kohtumenetluses hindas neid samu küsimusi

kolmas vastustaja ekspertarst IK, kes oma hinnangus jõudis samale tulemusele kui kaks

esimest ekspertarsti (dtl 131).

16. Halduskohus on üksikasjalikult analüüsinud kaebaja selgitusi, mida ta esitas töövõime

hindamise taotluses, ning TTO ekspertarsti antud hinnanguid kaebaja taotluses esitatud

väidetele seoses TIS-i andmetega. Halduskohus on nende andmete alusel leidnud, et

vastustaja pole hindamispiire rikkunud, kui järeldas, et kaebaja töövõime pole TVTS-i mõttes

vähenenud (vt halduskohtu otsus, p-d 41–51). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu nende

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus rikkus menetlusõigust, kui ei

võtnud asja materjalide juurde 25. aprilli 2024. a taotluses esitatud dokumente ega kuulanud

kohtuistungil vastustaja ekspertarsti tunnistajana üle.

17.1. Kaebaja taotles, et halduskohus võtaks asja materjalide juurde perearsti 26. jaanuari

2024. a kokkuvõtte kaebaja anamneesist (tõendab, et kaebajal on paremas jalas tromb ja

lülisamba lumbaalaosas esinev diskopaatia), haigla sisearsti 5.–25. märtsi 2024. a kokkuvõte

kaebaja anamneesist (korduv tromboos paremas jalas), TIS-i andmed kaebaja broneeringute

kohta arsti vastuvõtule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 25. aprilli 2024. a ja 12. juuni

2024. a määrustes tooduga, et vaidlustatud vastustaja otsuseid hinnatakse nende andmise aja

ehk 2023. a seisuga ning hiljem tekkinud asjaolud ei oma nende õiguspärasuse hindamisel

tähendust (HMS § 54). Kui kaebaja tervislik seisund muutub pärast viimast töövõime

hindamist, siis on tal õigus esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. Teiseks on

tegemist hindamisotsusega ning kohus ei asu eksperdiarvamuse andja asemele ega prognoosi

kaebaja tervisliku seisundi kulgu (RKHKo 3-20-2474, p 20). Kaebaja väide, et tal on varem

olnud tromboos, ei vaja uuesti tõendamist. Milliseid õiguslikke järeldusi ja hinnanguid sellest

tuleb töövõime hindamise kontekstis teha, on pädev otsustama vastustaja ekspertarst, mitte

perearst või muu arst. Praegusel juhul on kaebaja esitatud, sh TIS-i olevate andmete alusel

hinnangu andnud vastustaja kolm ekspertarsti.

17.2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ekspertarsti tunnistajana ülekuulamiseks

puudus alus. Kaebaja soovis ekspertarsti tunnistajana ülekuulamisega tõendada, et

eksperdiarvamus on puudulik. Kaebaja pole välja toonud, millise töövõime hindamise aluseks

oleva asjas tähendust omava asjaolu tõele mittevastavust soovis ta ekspertarsti tunnistajana

ülekuulamisega tõendada (vt kaebaja 6. juuni 2024. a menetlusdokument). Üksnes väide, et

vastustaja ei uurinud kõiki asjaolusid välja ning eksperthinnang on ebausaldusväärne ja

puudulik, on üldsõnaline ning see ei kinnita vajadust kuulata ekspertarst tunnistajana üle.

Ekspertarsti ei ole alust tunnistajana kuulata üle selleks, et saada erialateadmiste olemasolu

eeldavaid vastuseid kaebajat huvitavatele tema tervist puudutavatele küsimustele. Töövõime

hindamise ning sellele järgnevas vaide- ja kohtumenetluses ei koostata taotleja terviklikku

terviseauditit uute ilmnenud ja ilmnevate tõendite alusel. Vastustaja on oma otsuse tegemise

aluseks võtnud kaebaja taotluses märgitud asjaolud, sh TIS-i kantud andmed. TIS-i kantakse

andmed arstile antud kaebaja selgituste alusel ning eeskätt on kaebaja enda kohustus tagada,

et need vastaksid tegelikule olukorrale. Ekspertarsti tunnistajana ülekuulamise eesmärgiks ei

ole see, et saada temalt kohtuistungil olemasolevatele asjaoludele teistsugune õiguslik

hinnang. Kui hinnangu aluseks on võetud väär asjaolu, siis saanuks selle asjaolu välja tuua,

esitades nt konkreetse asjaolu, mis on jäänud eksperdil tähelepanuta ja hindamata.

17.3. Kaebaja toob apellatsioonkaebuses välja, et ta soovis ekspertarsti tunnistajana

ülekuulamisega tõendada seda, et kaebajal ei esine kerget tegutsemispiirangut (nagu leidis

8(10)

3-23-2863

ekspertarst). Millise raskusastmena tuleb konkreetsest haigusest tingitud tegutsemispiirang

kvalifitseerida, ei ole faktilise asjaolu, vaid õigusliku hinnangu küsimus. Üldjuhul ei saa

tunnistaja ütlustega õiguslikke hinnanguid tõendada (vrd TsMS § 229 lg 1, § 251 lg 1 ja 293

lg 1).

18. Vaidlustatud otsused ei ole õigusvastased selle tõttu, et vastustaja otsuse aluseks on

võetud TTO AO eksperdiarvamus ning lisaks on asja materjale hinnanud veel kaks teist

vastustaja enda ekspertarsti. Esmase hinnangu andis TTO ekspertarst AO ja ta tegi seda

lepingulises suhtes (vt TVTS § 7 lg 2). Vaidluse tõttu lasi vastustaja hinnangu anda

täiendavalt enda kahel ekspertarstil. Kõigi ekspertarstide hinnangud langesid kokku. Asjaolu,

et kaks viimast ekspertarsti olid vastustaja töötajad, ei muuda vaidlustatud otsust

ebausaldusväärseks ega erapoolikuks. Kõik ekspertarstid täitsid oma põhiülesandeid ning

nendel puudus isiklik vm seos kaebajaga. Vastustajal on haldusmenetluses õigus kaasata

täiendavaid ekspertarste oma seisukoha kujundamiseks ning vastustajal on õigus kasutada

arvamuse andmiseks enda arstiõppe läbinud töötajat (vt RKHKo 3-17-1110, p-d 22 ja 26).

Viimati märgitut vastustaja ka tegi, kasutades IK arvamust.

19. Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et SO arvamus oleks tulnud jätta arvesse võtmata

põhjusel, et tekst on väikses kirjas ja osaliselt pole teksti avaldatud. Kui tekst avada Wordi

dokumendina ja seda suurendada, siis on tekst hästi loetav ning see sisaldab kogu teavet (vt

vastustaja 19. jaanuari 2024. a vastuse lisa 2). Kogu põhjendus on dokumendis olemas. See

sisaldab kirjeldust kaebaja kohta ning erinevate märkuste lahtritesse on tehtud kirjed, et

vaidemenetluses muudatusi võtmetegevuste kohta ei tehta ning on antud üldine järeldus, et

töövõime pole vähenenud.

20. Õige pole kaebaja järeldus, et halduskohus oleks otsuse p-s 40.1 leidnud, et TTO

ekspertarst võttis hinnangu aluseks üksnes TIS-i kanded ning et ekspertarst pole kaebaja

kirjeldust arvesse võtnud. Halduskohus on otsuse punktis 40 kirjeldanud liikumispiiranguid,

mida kaebaja ise on taotluses välja toonud ning lisanud, et ta pole liikumisega seotud muid

probleeme tegutsemispiiranguna eraldi esile toonud. Otsuse punktis 40.1–40.3 on

halduskohus analüüsinud TTO ekspertarsti tegevust hinnangu andmisel ning toonud välja,

millise teabe alusel ta oma järelduse tegi. Üheselt on näha, et ekspertarst on kaebaja

liikumispiiranguga arvestanud, nt seljavalu, üldine väsimus, liikumisel abivahendit ei kasuta,

lülisamba struktuur jms, kuid hinnanud seda kergeks liikumise piiranguks. Sellest, et kaebaja

märkis taotluses, et trepist liikumisel on tarvis käsipuule toetuda, ei järeldu, et kaebajal oleks

liikumisel tarvis abivahendit (nt ratastool, rulaator, tugiraam, kark vmt). Kohtuotsus pole

selles osas vastuoluline.

21. Õige pole kaebaja hinnang, et halduskohus ja TTO ekspertarst pole võtnud arvesse

kaebaja taotluses kirjeldatud tegutsemispiirangut käelise tegevuse valdkonnas. Halduskohtu

otsuse põhjenduste punktist 41 nähtub üheselt, et selles valdkonnas on tegevuse piirangut

mõjutanud artroos, käte sirutamine ja esemete käsitsemine on takistatud, sh on arvestatud

liigeste struktuuri kahjustumist. Ekspertarst leidis, et kuna kaebaja on piiranguga kohanenud

ning kuna küünarliigese limapaunapõletik pole kordunud, liigesevalu puhul pole valuravi

tehtud ning reumatoloogi 2023. a vastuvõtul pole küünarliigese valu kirjeldatud, siis 2018. a

hinnang (s.o mõõdukas piirang) ei olnud uuel hindamisel enam adekvaatne ning käeline

piirang hinnati kergeks.

22. Halduskohtu lahend pole vastuolus Riigikohtu lahendi asjas nr 3-20-2474 p-s 28 võetud

seisukohtadega. Viidatud lahendi asjaolud ei kattu praeguse kaasuse asjaoludega. Vastustaja

analüüsis kaebaja esitatud andmete, sh TIS-i andmete alusel piirangu raskust:

9(10)

3-23-2863

limapaunapõletik pole kordunud, liigesevalu osas pole valuravi tehtud ning 2023. a

reumatoloogi vastuvõtul pole küünarliigese valu kirjeldatud. Sellest tulenevalt hindas

vastustaja 2018. a omaaegse raskema piirangu kergemaks piiranguks. Vastustaja pole

lähtunud eeldusest, et kaebaja oleks vahepealsel ajal tervenenud. Kaebaja subjektiivset enda

hinnangut on analüüsitud kõrvuti TIS-is olevate andmetega ning need koostoimes ei

võimaldanud ekspertarstil määrata raskemat piirangut.

23. Asjaolu, et vastustaja töötaja IK pole kantud registrisse tervishoiutöötajana, ei muuda

vastustaja otsust õigusvastaseks. Töövõime hindamise raames pole kaebajale osutatud

tervishoiuteenust tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 2 mõttes ning vastustaja

pole käsitatav tervishoiuteenuse osutajana TTKS § 4 tähenduses. Küsimus on kaebaja

töövõimehindamises töötutoetuse kontekstis. Kaebaja ei heida ette seda, et IK teadmised,

oskused ja kogemused poleks selle hinnangu andmiseks piisavad. Lisaks IKle on oma

hinnangud andnud kaks teist arstipädevusega inimest.

24. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

25. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)