2-25-19535/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-19535

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus A.S-i pankrotimenetluse

algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.12.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna linna määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

määruskaebuse

menetlemisel

Võlausaldaja: Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti

kaudu registrikood 75023757), esindaja Taivo Saks

Võlgnik: A.S

(isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Leon Glikman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.12.2025 määrus muutmata.

2. Jätta Tallinna linna (Tallina Linnavaraameti kaudu) määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Tallinna linna (Tallinna Linnavaraameti

kaudu) kanda.

4. Määrata A.S-i määruskaebemenetluse kulude suuruseks 3689 eurot (koos

käibemaksuga) ja mõista see Tallinna linnalt (Tallinna Linnavaraameti kaudu) A.S-i

kasuks välja.

5. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Linnavaraameti kaudu) A.S-i kasuks välja

menetluskuludelt 3689 eurot viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-23-968

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse p-de 4 ja 5 (menetluskulusid puudutav osa) peale võib Riigikohtule esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse p-de 1-3 peale

edasi kaevata ei saa.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas Harju Maakohtule avalduse, milles

taotles A.S-i suhtes usaldusisiku määramist ja pankroti väljakuulutamist.

1.2. Avaldaja korraldas Tallinn, Vabaduse väljak 10 asuvate äriruumide üürikonkursi. Selle

tulemusel sõlmis avaldaja üürileandjana võlgnikuga eraisikuna ja Loud n Live Event OÜ-ga

üürilepingu. Üürilepingust tuleneb võlg 96 174,65 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded

3263,04 eurot. Võlg muutus sissenõutavaks 31.12.2024. Avaldaja saatis võlgnikule

pankrotihoiatuse, mille kohaselt pidi võlgnik tasuma võla hiljemalt 20.10.2025.

2. Võlgnik ei tunnista avaldaja esitatud nõuet ning väidab, et võlg on olemuselt vaieldav ning

vajab lahendamist hagimenetluse korras. Võlgnik ei olnud üürilepingu pooleks ning tegelik

üürnik oli Loud n Live Event OÜ. Loud n Live Event OÜ esitas 10.12.2025 avaldajale

hinnaalanduse ja tasaarvestuse avalduse, mille tulemusel tekkis ettevõttel avaldaja vastu

vastunõue 104 650,63 eurot. Avaldajal puudub pärast tasaarvestust rahaline nõue tema vastu.

2.1. Võlgniku varad ületavad märgatavalt esitatud nõuet ning seetõttu ei saa lugeda teda

maksejõuetuks. Võlgnik palub jätta avalduse rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja

kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 18.12.2025 määrusega avalduse rahuldamata, võlgniku suhtes

usaldusisiku määramata ja pankroti väljakuulutamata.

3.1. Maakohus märkis, et võlgnik ei ole pikemat aega selgesõnaliselt talle esitatud nõuet

vaidlustanud ega tasunud. Maakohus leidis, et täidetud ei ole PankrS § 10 lg 2 p 3 eeldused, st

võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu. Kohus kontrollis

toimikus olevaid asjaolusid ning ei tuvastanud ühtegi fakti, mis viitaks, et võlgnik oleks oma

vara varjanud, hävitanud või muul viisil teadlikult vähendanud.

3.2. Maakohus leidis, et usaldusisikut ei saa nimetada PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel, st võlgnik

ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja

võlausaldaja on teda hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus). FIMS §

12 ja PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi tuleb jätta usaldusisik nimetamata, kui võlgnik vaidleb

2-23-968

nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool

pankrotimenetlust.

3.3. Võlgnik on esitanud pankrotiavaldusele vastuväite, mille kohaselt on võlausaldajale

esitatud võlgniku kaasüürniku poolt hinna alandamise avaldus ja tasaarvestusavaldus ning

võlasuhe on sellega lõppenud. Vaidlus selle üle, kas nimetatud avalduste tegemise formaalsed

ja materiaalsed eeldused on täidetud, ei saa toimuda pankrotimenetluses, sest see eeldab

asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse

raamidest ning tähtaegadest.

3.4. Menetluskulud jättis maakohus PankrS § 15 lg 6 järgi avaldaja kanda, määras kindlaks

võlgniku menetluskulu 4808,44 eurot ja mõistis selle avaldajalt välja. Avaldajale tagastatakse

pankrotimenetluse kulude katteks makstud deposiit 3000 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada, algatada pankrotimenetlus ja nimetada usaldusisik.

4.1. Maakohus tunnistas ise, et makseraskus on kestnud peaaegu aasta ning seetõttu ei ole see

ajutine. Sellega tuvastas maakohus sisuliselt PankrS § 10 lg 2 p 1 tingimuste täidetuse, kuid

jättis sellest hoolimata usaldusisiku nimetamata.

4.2. Avaldaja väidab, et tasaarvestus ei saanud tekkida, kuna see esitati pärast kõigi

üürimaksete tähtaegade möödumist ning üürnik ei ole esitanud seaduses nõutud eelnevaid

teateid üürileandjale. Avaldaja lisab, et võlgnik ei teavitanud kogu võlgnevuse perioodil ühegi

puuduse esinemisest ning seetõttu ei olnud tal alust üüri alandamiseks. Üürilepingu kohaselt

pidi võlgnik ise ruumid korrastama ning puuduste väitmine alles pärast pankrotiavalduse

kättesaamist ei ole usaldusväärne.

4.3. Pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate kaitse ning usaldusisiku nimetamine ei

tähenda pankroti väljakuulutamist, vaid maksejõuetuse kontrolli. Kohus nimetas 31.12.2025

teises samasisulises menetluses HeavyCruiser OÜ suhtes ajutise halduri, kuigi asjaolud olid

identsed.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele võlgniku seisukohta.

6. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 660 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel rahuldamata ning määruskaebuse menetlemise kulud

määruskaebuse esitaja kanda.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et FIMS § 12 ja PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi

tuleb jätta usaldusisik nimetamata, sest võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus

nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus tuvastas, et Loud n Live

2-23-968

Event OÜ esitas 10.12.2025 avaldajale hinnaalanduse ja tasaarvestuse avalduse, mille

tulemusel tekkis ettevõttel avaldaja vastu nõue 104 650,63 eurot.

10. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et VÕS § 297 lg 1 järgi ei saa pärast

üürinõude sissenõutavaks muutumist üürnik enam hinda alandada. VÕS § 297 lg-s 1 on

sätestatud, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja

üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest

kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks

kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on lõikes 1

sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

11. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on nimetatud normi allikaks BGB §

556b lg 2 (Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne, Juura, Tallinn 2019 lk 300).

Kohtupraktikas on märgitud, et kui vaadelda BGB § 556 lg 2 sõnastust, on norm ette nähtud

juhtudeks, mil üürilepingus on kokkulepitud piirang tasaarvestuse tegemiseks. Tegelikuks

sätte mõtteks on kokkulepete välistamine, millega üürniku jaoks välistatakse täitmisest

keeldumise või tasaarvestuse kasutamise õigus (TalRnKo 03.02.2022, 2-19-7156,p 13).

12. Kohtupraktikas on ka märgitud, et VÕS § 297 lg 1 ei saa tõlgendada nii, et see oleks

täiendav kaitse üürileandjale ja seaks üürniku tunduvalt nõrgemasse positsiooni. Kui

analüüsida VÕS üürilepingut reguleerivat 15. peatükki, asuvad üürileandjat kaitsvat tagatisi

reguleerivad sätted seaduse kolmanda jao §-des 305–308. Vaidlusalune norm asub teises jaos.

Seadusandja mõte ei ole VÕS § 297 lg 1 kaudu täiendavalt kaitsta üürileandjat ja raskendada

üürnikul nõuete esitamist (samas).

13. Lisaks tuleb väljaspool pankrotimenetlust anda hinnang võlgniku väitele, et tema suhtes

tuleb kohaldada käenduse sätteid, sealhulgas tarbijakäenduse vastutuse ülempiiri nõuet (VÕS

§ 143 lg 2). Võlgnik on toonud esile, et üüripinda kasutas ja ettevõtlusega tegeles tema juhitav

äriühing, mitte ta ise kui füüsiline isik. Õiguslikult ei saa VÕS § 143 lg-st 2 tulenevat

vastuväidet välistada ning selle hindamiseks tuleb VÕS § 29 reeglite järgi üürilepingut

tõlgendada.

14. Põhjendamatu on avaldaja etteheide, et maakohtu määrus on vastuoluline, sest sisuliselt

tuvastas maakohus võlgniku püsiva maksejõuetuse, kuid jättis usaldusisiku siiski nimetamata.

Maakohus üksnes märkis, et võlgnik ei ole pikemat aega selgesõnaliselt talle esitatud nõuet

vaidlustanud ega seda tasunud.

15. Kuivõrd ajutise halduri nimetamata jätmiseks esineb alus PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi, ei

hinda ringkonnakohus menetlusökonoomiast lähtudes menetlusosaliste muid väiteid ja

tõendeid seoses võlgniku maksejõuetuse põhistamisega (PankrS § 10 lg 1, § 15 lg 3 p 4).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1

alusel avaldaja kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt tuleb menetluskulud TsMS § de

174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata esitatud kulunimekirja alusel.

17. Võlgniku menetluskulude nimekirja järgi osutas esindaja õigusabi 17,5 tundi, millest

valdav osa oli määruskaebusele vastuse koostamine. Võlgniku esindaja tasumäär on 170 eurot

tund (lisandub käibemaks). Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja

2-23-968

põhjendatud, arvestades vaidluse keerukust ja mahtu. Avaldajalt tuleb võlgniku kasuks välja

mõista õigusabikulu (17,5 × 170 × 1,24 =) 3689 eurot.

18. Vastavalt võlausaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab avaldaja tasuma

seadusjärgses määras viivist.

19. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)